....................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on marutaud...................................................................................................................... 4 1.1 Haigestunud looma(ka inimese) sümptomid.....................................................................4 1.2 Kuidas teada saada, kas loom/inimene oli ikka marutaudis?............................................ 4 2.Kuidas ennetada marutõve?..................................................................................................... 5 2.1 Mida ette võtta loomahammustuse korral?........................................................................5 3.Metsloomade suukaudne vaktsineerimine............................................................................... 6 3.1 Vaktsiini külvamine.............................................
käsitletakse haigust marutaudina. Mis on marutaud? ● Marutaud on surmaga lõppev närvisüsteemi kahjustav viirushaigus ● Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks. ● Haigustekitaja levib nakatunud isendi süljega, tavaliselt nakatutakse haigestunud looma hammustuse tagajärjel. ● Harvemini võib viirus üle kanduda ka marutaudis looma sülje sattumisel silma, ninna, suhu või värskele haavale ● Juhul, kui haiguspilt on juba välja kujunenud, ei ole haigus ravitav, vaid lõppeb alati nakatunud looma või inimese surmaga. Lemmikloomade vaktsineerimine marutaudi vastu, hulkuvate loomade arvukuse piiramine ning metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine aitavad kaasa marutaudi leviku tõkestamisele. Millised loomad võivad nakatuda ?
joodilahust või etanooli (700ml/l) ja pöörduda seejärel perearsti poole. Marutaudikahtlasest loomast tuleb teatada kas piirkonda teenindavale volitatud veterinaararstile või maakonna veterinaarkeskusse. Vajadusel suunab perearst patsiendi vaktsineerimisele ja ulatuslike puremishaavade esinemisel ka immuniseerimisele. Kuidas teada saada, kas loom on marutaudis? Hoolimata sellest, et on mitmeid väliseid tunnuseid, mille puhul võib kahtlustada marutaudi, saab lõplikult kindel olla selles, kas loom põdes marutaudi või mitte, laboratoorse uuringu tulemuse alusel. Kuna uurimismaterjaliks on ajukude, ei saa elusloomalt proovi marutaudi uurimiseks võtta. Proovi laboratoorseks uurimiseks võtab veterinaararst. Kuidas kaitsta ennast ja oma lähedasi marutaudi vastu?
Marutaud on viirushaigus, mis levib nakatunud looma süljega. Kõige tavalisemalt nakatutakse, kui marutaudis loom kedagi pureb, samuti kui marutaudi nakatunud looma sülg satub värskele haavale, silma või suhu Kõikides euroopa riikides, kus on marutaudivastast suukaudset vaktsineerimist läbi viidud on rebaste ja kährikute arvukus kasvanud. 2003 aastal diagnoositi Eestis 863 marutaudi juhtumit, 2006 aastal marutaud vähenes märgatavalt, diagnoositi 114 juhtumit, 2009 aastal diagnoositi 3 loomal, ning viimane marutaudi juhtum diagnoositi 2011 aastal
Siirutajaks nimetatakse tõvestaja (viiruse, bakteri) edasiandjat teisele organismile (nt. marutõbised loomad). Kaitse viiruste eest Organism toodab antikehi. Vaktsineerimine. Inimeste levinumad viirushaigused Gripp, hingamisteede põletikud, tuule-rõuged, mumps, punetised, leetrid. Kõhulahtisus (soolestiku põletikud, maksa-põletikud. Lastehalvatustõbi. Marutõbi. Soolatüükad. AIDS. Herpesviirus. HIV. Marutaudi põhjustav viirus. Marutaudis koer. Marutaud inimesel. Papilloomviirus. Rõugeid põhjustav viirus. Rõuged. Tuulerõugeid põhjustav viirus. Tuulerõuged. Gripiviirus Gripp on äge hingamisteede haigus, mida põhjustab nakatamine gripiviirusega. Gripiviiruse nakkusi esineb igal aastal. Vaktsineerimine annab kaitse gripiviiruse vastu 50- 80% juhtudest. Ülemaailmsed gripiepideemiad: Hispaania gripp (1918- 19) 20 ... 40 miljonit surnut; Aasia gripp
Nendesse aastate jooksul toimus ka kanakoolera ja siberi katku vaktsiinide väljatöötamine. Teadusliku lähenemisviisi õigsust mõistsid paraku vähesed ning Pasteur elas marutõve vaktsiini kasutusele võtmisel üle raskeid aegu, sest avalikkusele ja isegi paljudele arstidele mõjus shokina surmava tõve tekitajast valmistatud "aine" süstimine inimesele. Seda peeti isegi meditsiiniliseks mõrvamiseks ning Pasteuril oli vastaseid isegi pärast seda, kui ta oli marutõvest päästnud sadu marutaudis loomade poolt puretud inimesi. 19. sajandi lõpul arenesid nii mikrobioloogia kui vaktsinoloogia kiiresti: Richard Pfeiffer, Wilhelm Kolle ja Almroth Wright töötasid 1896. aastal välja kõhutüüfuse vaktsiini, Wilhelm Kolle 1896 koolera vaktsiini ja Waldemar Haffkine 1897 inimese katku vaktsiini. 4 Miks on vaktsineerimine vajalik? Haiguse vältimine on alati parem kui põdemine
vältimiseks viidi 1953. aastal sisse koerte ja kasside kohustuslik vaktsineerimine ning hakati hulkuvaid koeri küttima. Alates 1969. aastast hakkasid marutõve juhtumid just metsloomade hulgas sagenema (1984-86 aastatel Eestis esinenud viimased kolm inimeste marutõppe nakatumise juhtu olid seotud kährikkoera, rebase ja metskitse hammustustega). Kuidas hoiduda marutõvest? - Vaktsineeri oma koer ja kass marutaudi vastu, sest ligi 90% marutõve juhtudest on tingitud marutaudis lemmiklooma hammustusest. - Ära katsu võõraid loomi. - Looma hammustuse korral pöördu kohe arsti poole, et läbida vastav kontroll. - Hoia väikseid koduloomi kontakti eest metsloomadega. Kasutatud allikad: http://www.rh.ee/public/files/Marutaud.pdf http://www.tervisekaitse.ee/?page=55 http://www.tohter.ee/docs/maru.pdf http://www.vet.agri.ee/static/body/files/568.MARUTAUDI_ARTIKKEL_190808.pdf
vaktsineerimiseni marutõve vastu. Teadusliku lähenemisviisi õigsust mõistsid paraku vähesed ning Pasteur elas marutõve vaktsiini kasutusele võtmisel üle raskeid aegu, sest avalikkusele ja isegi paljudele arstidele mõjus shokina surmava tõve tekitajast valmistatud "aine" süstimine inimesele. Seda peeti isegi meditsiiniliseks mõrvamiseks ning andekal vaktsiiniloojal oli oponente isegi pärast seda, kui ta oli marutõvest päästnud sadu marutaudis loomade poolt puretud inimesi. 19. sajandi lõpul Richard Pfeiffer, Wilhelm Kolle ja Almroth Wright töötasid 1896. aastal välja kõhutüüfuse vaktsiini, Wilhelm Kolle 1896 koolera vaktsiini ja Waldemar Haffkine 1897 inimese katku vaktsiini. Kõhutüüfuse vaktsiini üks loojaid Almroth Wright soovitas nimelt vaktsineerida Briti armee sõdureid. Vaktsiin tehti valmis, kuid vastased saavutasid selle, et vaktsiinikastid visati Southamptoni sadamas üle laevaparda merre
(Canis). Kokku kuulub perekonda Canis 7-10 liiki, näiteks: hüäänkoer (Lycaon pictus ), kodukoer (Canis familiaris), rebane (Vulpes vulpes), ja hunt (Canis lupus). Hall hunt (Canis lupus L.) rahvasuus tuntud ka kui susi, võsavillem, kriimsilm, hallivatimees jne, on läbi aegade olnud üks kardetavamaid metsloomi. Kuigi sageli peetakse teda hirmuäratavaks kiskjaks, siis oma vitamiinivajaduse rahuldamiseks sööb vahel ka taimset toitu. Inimest hundid üldiselt kardavad, ohtlikud on ainult marutaudis loomad. Kui varem elasid hundid kõikjal Euroopas, siis tänu jahimeestele hävitati nad pea kõikidelt läänepoolsematelt aladelt, taandades nende levila mägedesse ja Ida-Euroopasse. Tänapäeval on nende asuala siin aga tasapisi taas laienemas. Välimuselt on ta väga sarnane meie kodukoerale, kuid on suurema kehaehitusega. Kaalub keskmiselt 30-60 kilo, keha pikkus keskmiselt 150cm. Saavutab suguküpsuse 2-3 aastaselt, tiinus
Kiskjad omavahel pole sugugi suured sõbrad. Hunt ja ilves ,,kontrollivad,, rebase ja kähriku arvukust, peale selle murrab karugi kährikuid ja ilves aegajalt mõne nugise. Hunt ja ilves inimest tavaliselt ei ründa, küll aga võib seda teha väikeste järglastega põdralehm või metssiga, või jooksuajal ärritunud põdrapull. 11 Kui mõni metsloom on ebahariliku käitumisega, võib ta olla marutaudis. Ole ettevaatlik, püüa sellise loomaga kontakti vältida ja teata sellest rahvusparki. Talvises vaikuses elustavad Lahemaa metsi sõralised, metsnugis, orav, rebane. Nugise sõrmeotsa-suurused paarisjäljed lumel moodustavad pika keti, mis vahel murtud hiireni viib. Metskits on talvel hallika kasuka ja valge sabapeegliga, suvel punakaspruun. Pohla- ja mustikamännikusse, metsavälu serva või orasepõllule tallavad talveks karja kogunevad loomad alalisi radu
Jutustav ajalooteemaline kirjand. Kergeusklik nägemine ajalooprotsesside kujunemisest, usub jumalatesse/oraaklitesse. ,,Historia" Kreeka-Pärsia sõdade põhjalik ülevaade. Paneb kirja, mida ise näinud ja mida kuulnud. Kui on kahtlus loo õigsuse kohta, märgib ära, et lugu ei pruugi õige olla. On arvamusel, et Pärslaste kaotuse põhjus on uskmatus. Termopüülide lahing toimub mäekuru vahel, annab head ülevaadet sparta sõjaväekorraldusest. Spartalaste faalanks marutaudis siil (piigisadu). Annab spartalaste kohta koomilisi kirjeldusi (juuste hooldamine enne lahingut). Thukydides 5. saj eKr. Herodotosest põlvkonna võrra noorem. Raskepärase, teadusliku stiiliga, karm hoiak, objektiivse tõe taotlemine. Teadvustab, et oraaklid mõjutavad mõne inimese käitumist, kuid mitte ajalooliste sündmuste kulgu. Ajaloo uurimise isa uurib iga fakti. Meeldib lisada kuulsate ajalooliste isikute kõnesid (Periklese kõne). Xenophon 5. saj keskpaik 4
(superkapsiid) ja ankurmolekul kompleks. Saab eristada kolme geenide rühma: 1. Geenid, mis mõjutavad nakatunud peremeesrakus toimuvaid protsesse, 2. Geenid, mis kordistavad viiruse pärilikku materjali. 3. Geenid, mis teevad viiruse struktuurvalke. Inimene ja viirus. 1.) Nakatumisviisid A.) piisknakkus gripp B.) sastunud toidu ja joogiga- kollatõve teatud vormid. 3.) siirutajate vahendusel, puugid- entsefaliit, marutaudis loomad. 4.) biovedelikega HIV, hepatiidi vormid. 5.) kontaktnakkus- otsesed kokkupuuted viirushaiustega- tuulerõuged, rõuged, 6.) emalt lootele- punetised, tsütomegaloviirus. Haigustekitajad kahjustavad: Nahka- papilloom, tuulerõuged; KNS- entsefalliit, marutaud; Hingamisteed- gripp, viiruslik kopsupõletik; Veresooned- Ebola viirus, Dengue palavik, kollapalavik; Seedekulgla- enteroviirused, reoviirused, adenoviirused. Suguelundid-
annaabi.ee 
