Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga ""Martsipan" referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
martsipan, mandlite, suhkrust, maius, mandlid, martsipanis, figuur, kujuke, mandleid, koostisosa, pasta, toor, puhastatud, gramm, leiduv, pärsia, piimamartsipan, tehnoloogia, maiustust, muide, mandliõli, sahharoos, esiteks, suhkruga, segamine, letsitiin, vahekord, tootes, figuurid, aprikoosi, siirup, soovitav, figuurmartsipan, kujukesed, kujukesi........................8 KOKKUVÕTE ...................................................................................................................9 LISAD..................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................11 2 Jaanika Priimägi Referaat SISSEJUHATUS Martsipan on maailmas laialt levinud tordi-ja koogikatte materjal. Sellest tehakse ka erinevaid kujusid. Martsipan on peamiselt beezikas valge ning spetsiaalsete värvidega saavutatakse värvilisus. Martsipani kasutatakse põhiliselt kondiitri erialas. 3 Jaanika Priimägi Referaat MARTSIPAN Martsipan on mandli ja tuhksuhkru segu, mis kujutab endast elastset pastat. Tänu
rikkalikumalt rauda, vitamiine, valke ja vabu orgaanilisi happeid. Kõige tugevatoimelisemaks ja väärtuslikumaks aga peetakse ravimtaimedelt kogutud mett. 1.2 Suhkur. Suhkrut saadakse suhkruroost (umbes 2/3 suhkrutoodangust) ja suhkrupeedist (1/3 suhkrutoodangust). Töötlemisastmest sõltub, milline on suhkru maitse ning välimus. Kõige vähem on töödeldud täistoor-roosuhkrut ning kõige rohkem nn. valget suhkrut. Valgest suhkrust on rafineerimise käigus eemaldatud kõik vitamiinid, mineraalid ja kiudained, need kasulikud ained on aga säilinud täistoor-roosuhkrus. Kuna valge suhkur on "toitainevaba", peab keha suhkru metaboliseerimiseks "laenama" puuduvad vitamiinid, mineraalid ja teised toitained oma kudedest. Seetõttu on tervise seisukohast oluline vahe, millist suhkrut tarbida. Lisaks suhkruroole ja suhkrupeedile leidub suhkrut veel puuviljades (2-7%) ja mees
Akazuupähkleid eksporditakse mitmel viisil ettevalmistatult ja sorteeritult: 1. Suuruse järgi jagatakse need: White Wholes (terved pähklituumad), Butts (murtud otstega), Splits (poolitatud tuumad), Pieces (tuumatükid) ja Small Pieces (väikesed tuumatükid). 2. Värvi järgi on jaotus järgmine: White (valged), Scorched (kollakashallid) ja Dessert (pruunikad ja pruunilaigulised). Müüakse neid vaakumpakendis segus sarapuupähklite, mandlite jt näkitsemiseks sobivate toodetega. Anglosaksi maades on eriti hinnatud müslides, salatites, täidistes ja maiustustes. Soolatult sobivad õlle- ja veinikõrvaseks. Akazuuõli on maitsvate toiduõlide ning spetsiaalse cashew-pähklivõi valmistamise tooraine. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:10-11) Kookospähkel Kookospähkel pärineb Vaikse ookeani keskosa saarestikust, Melaneesia ja Polüneesia saartelt. Et kookospalmid kasvavad sageli lausa mererandades, satuvad nende pähklid
pole seemnega kokku kasvanud. Sarapuupähkel Sarapuupähklid on valgu- ja kiudainerikkad. Seetõttu annavad pähklid palju energiat. Kiudaine hoiab organismi naatriumitaseme minimaalsena, säilitab neerude hea funktsioneerimise ja parandab üldist vereringet. B rühma vitamiinidest sisaldavad sarapuupähklid tiamiini (B1). Tiamiin on tuntud kui optimismivitamiin. Selle vitamiini vaegus põhjustab kiiret väsimist, isupuudust ja nendest tulenevaid haigusi. Mandlid Terved mandlid on kaetud kaneelipruuni kilega, millel on mõrkjas maitse. Kile eemaldamiseks tuleb kasta mandlid kuuma vette, siis eraldub kile sõrmede vahel kergesti. Mandlid on põhitooraine martsipani valmistamisel. Kreeka pähkel Kreeka pähkel on iseäranis kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Kreeka pähklitel on ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Eriliseks teeb selle pähkli suur E vitamiini
· E200E299 Säilitusained ehk konservandid - ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitstes seda mikrobioloogilise riknemise eest. · E300E399 Antioksüdandid - ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitstes seda oksüdeerumisprotsessidest tingitud riknemise eest · E400E499 Emulgaatorid - ained, mis muudavad toidus kaks või enam segunematut koostisosa homogeenseks (ühtlaseks) emulsiooniks ning säilitavad tekkinud emulsiooni Stabilisaatorid - ained, mille toimel moodustub toiduaines omavahel halvasti segunevatest komponentidest ühtlane mass, säilitavad või tugevdavad toidu värvust Paksendajad - ained, mis suurendavad toiduaine viskoossust (määritavust, venivust). · E500E599
kookidesse ja kokteilidesse kui ka kergetesse einetesse, kala- ja liharoogade lisandiks, salatitesse. · Mango - on mitmesuguse kuju, suuruse ja värviga kollasest ja rohelisest kuni punaseni välja; värv sõltub enamasti vilja küpsusest. Mango sobib värskeks komponendiks paljudesse salatitesse ja kohupiimaga magustoitudesse, mango on tihti mõnusate kokteilide ja smuutide koostisosa. Teda kasutatakse ka koos kana ja lõhega, wokkroogades ja isegi suppides. · Kirss - Kirsid jagunevad hapu- ja maguskirsiks. Kirsid sisaldavad happeid, suhkruid, lämmastikühendeid, mineraalaineid, kiudaineid ja 100g kohta 15mg C-vitamiini.Maguskirssi nimetatakse ka mureliks. Viljade värvus on valkjaskollasest mustjaspunaseni. Süüakse värskelt, konserveeritakse, kasutatakse küpsetistes ja ka tortides.
valge suhkru - see aga ei muuda rafineeritud valget suhkrut veel tervislikuks. Kuidas aga erinevatel suhkrutel vahet teha ning neist see õige välja valida? Suhkru päritolu Suhkrut saadakse suhkruroost (umbes 2/3 suhkrutoodangust) ja suhkrupeedist (1/3 suhkrutoodangust). Töötlemisastmest sõltub, milline on suhkru maitse ning välimus. Kõige vähem on töödeldud täistoor-roosuhkrut ning kõige rohkem nn. valget suhkrut. Valgest suhkrust on rafineerimise käigus eemaldatud kõik vitamiinid, mineraalid ja kiudained, need kasulikud ained on aga säilinud täistoor- roosuhkrus. Kuna valge suhkur on "toitainevaba", peab keha suhkru metaboliseerimiseks "laenama" puuduvad vitamiinid, mineraalid ja teised toitained oma kudedest. Seetõttu on tervise seisukohast oluline vahe, millist suhkrut tarbida. Lisaks suhkruroole ja suhkrupeedile leidub suhkrut veel
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
