võimalikke marsruutide jaoks on B etteantust väiksem. 37. Ad hoc-sidevõrgud. Proaktiivsete marsruutimisprotokollide tüübid. Ad-hoc sidevõrk sihtotstarbeline, ajutine sidevõrk, mis on Access point´i vaba ja kasutab radiokanali info edastamiseks (mobiilne). Teiste sõnadega kliendid on samaaegselt ka võrgusõlmed. Seega siin puudub kindel infrastruktuur. Ad-hoc sidevõrgu puhul kasutatakse ka keerukaid marsruudi valikuid: proaktiivsed marsruutimisprotokollid, reaktiivsed marsruutimisprotokollid ja segatüüpi ka. Proaktiivsed marsruutimisprotokollid tähendavad, et marsruutimistabeleid eelnevalt võrgusõlmedes. Nendest marsruutimisprotokollidest: OSPF ühenduste oleku järgi RIP klientidevaheliste kaugusvektorite alusel DSDV ad-hoc võrkude jaoks 38. Reaktiivne marsruutimine ad hoc-võrkudes. DSR-protokoll. Reaktiivne marsruutimine marsruudi leidmine vajaduse korral. Siin ühendust sooviv
saatjale ICMP veateade MAC ja IP sidumine Kasutatakse ARP protokolli Igal hostil on ARP tabel, kus on kirjas o MAC aadress o IP aadress o aegumine otsitakse samas (alam)võrgus oleva hosti MAC aadress ARP päring saadetakse Ethernet leviaadressile ARP vastus saadetakse küsija MAC-aadressile Konvergentsus - Olukord, kus kõigil osapooltel on millestki ühesugune arusaam Näiteks võrgu ülesehitusest Marsruutimisprotokollid Kasutatakse marsruutimisinfo vahetamiseks marsruuterite vahel Protokolli abil teada saadud marsruute nim dünaamilisteks Käsitsi sisestatud marsruute nim staatilisteks Tegu on programmiga, mis jookseb marsruuteris ning muudab marsruutimistabelit Autonoomne süsteem - võrkude kogum, mida administreerib üks üksus o nim ka marsruutimisdomeen, administratiivne domeen o AS number
3. TCP/IP mudel 4. Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon, sõnumi kommutatsioon 5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA 39. Autentimine 40. Digitaalallkiri 41. Sertifitseerimine 42. Turvaline elektronpost, PGP 43
138.76.29.7, IP- 138.76.29.7. , NAT- . ( DHCP- - DHCP- .) , , , , , IP- . , , (NAT-) . . , , 10.0.0.1, web- web- ( 80) IP- 128.119.40.186. 3345 . NAT- , 5001, , IP- IP- 138.76.29.7. , NAT- , NAT-. ( , 16 , NAT 60 000 IP- !) Web-, , HTTP- NAT-, , IP- NAT-, -- 5001. , NAT- IP- NAT- IP- (10.0.0.1) (3345) . . 34. Marsruutimisprotokollid RIP, OSPF ja BGP RIP (Routing Information Protocol -- ) , ; - . RIP , 1982 Berkeley UNIX, TCP/IP. 15, , , RIP, 15 . , - . RIP 30 , RIP- (RIP response messages). RIP-, , , 25 - , . RIP- RIP- . RIP. 180 , , . , . , RIP , , (, ). RIP-. RIP- RIP- UDP- 520. UDP- IP-. , RIP (UDP) (IP), ( !)
0.0.1 pordil 3345 ning teeb seda, kõigepealt vahetades paketis sihtaadressi 138.76.29.7:5001 välja uue sihtaadressi 10.0.0.1:3345 vastu. See on see, kuidas NAT-enabled ruuter edastab pakette välisseadmete ja kohalike seadmete vahel. Also see on ka põhjus miks mingi “determine your IP” saidid näitavad erinevat IPd kui see, mida ise näed oma arvutist - sest arvuti otse ei suhtle tegelikult kellegagi, edastab ruuterile soovi etc. 34. Marsruutimisprotokollid (RIP, OSPF ja BGP) Marsruutimisprotokollid (Routing Protocols / Routing Algorithms) on protokollid, mille abil valitakse parim tee paketi saatmiseks ühelt ruuterilt teisele vahepealsete võrguseadmete kaudu. RIP ehk Routing Information Protocol on DV (Distance Vector) protokoll, mis kasutab ruuterite vahelise kauguse ühikuna hop-count’i, see tähendab, et iga kahe ruuteri vaheline ühendus on kaaluga 1 ühik. Ruuteris hoitakse RIP tabeleid, milles on kirjas iga kahe
Asendab need paketis ära ja 23 lisab need tabelisse ning siis saadab paketi välja. Vastuvõtja teeb oma tegevused paketiga ära ja saadab paketi NAT'ile tagasi ning NAT vaatab oma tabelist jälle, milline sisevõrgu IP ja port vastasid sellele IP'le ja pordile, mis ta enne paketti source's ära muutis ja saadab siis paketi sisevõrku õige IP ja pordiga arvutile. 34. Marsruutimisprotokollid (RIP, OSPF ja BGP) RIP Routing Information Protocol kasutab Distance Vector algoritmi. Marsruuterid vahetavad distantsvektoreid iga 30 sekundi tagant (saadetavaid teateid nim advertisementideks, neid saadetakse UDP pakettidena). Iga advertisementiga antakse edasi marsruut kuni 25 sihtvõrguni. Kui naabri käest 180 sekundi jooksul advertisementi ei saada, kuulutatakse naaber ,,surnuks" ning kõik marsruudid, mis käisid antud naabri kaudu, kehtetuks. Sel juhul (marsruutimistabel
NAT ruuter loob enda NAT translation tabel'isse sellise IP ja pordi paari, mida seal veel ei ole. Asendab need paketis ära ja lisab need tabelisse ning siis saadab paketti välja. Vastuvõtja teeb oma tegevused paketiga ära ja saadab paketi NAT'ile tagasi ning NAT vaatab oma tabelist jälle, milline sisevõrgu IP ja port vastasid sellele IP'le ja pordile, mis ta enne paketti source's ära muutis ja saadab siis paketi sisevõrku õige IP ja pordiga arvutile. 34. Marsruutimisprotokollid RIP, OSPF ja BGP RIP Routing Information Protocol kasutab Distance Vector algoritmi. Marsruuterid vahetavad distantsvektoreid iga 30 sekundi tagant (saadetavaid teateid nim advertisementideks, neid saadetakse UDP pakettidena). Iga advertisementiga antakse edasi marsruut kuni 25 sihtvõrguni. Kui naabri käest 180 sekundi jooksul advertisementi ei saada, kuulutatakse naaber ,,surnuks" ning kõik marsruudid, mis käisid antud naabri kaudu, kehtetuks. Sel juhul
ATM võimaldab vaid ümbernimetamine toimub harilikult marsruuteris või korda-mööda, siis kui keegi küsib endale luba saata. Sellises kindla pikkusega pakette(5+48 baiti), kusjuures need paketid on suhteliselt lühikesed võrreldes varasemate edastusviisidega. ATM tulemüüris. 38. Marsruutimisprotokollid RIP, OSPF ja BGP süsteemis on oht kogu süsteemi kokkuvarisemiseks, kui juht- ülekandmisel on 4 võimalust kiiruse ja andmemahtude suhte RIP e marsruutimise informatsiooni protokoll. Kasutab kaugus saatja peaks üles ütlema. Eelnev oli siis Polling süsteem. On garanteerimiseks ajas: Constant Bit Rate (CBR) - ülekandekiirus on vektori algoritmi. Kaugus vektor vahetatakse kahe naabri vahel olemas ka Token ring, kus juht-saatja puudub. Seda nim
FDM (frequency division multiplexing) erinevad võrguseadmed kasutavad suhtlemiseks sidekanali erinevaid sagedusi. TDM (time 34.Marsruutimisprotokollid RIP, OSPF ja BGP division multiplexing) igal seadmel on õigus oma infot edastada mingil kindlal ajahetkel. Vajalik on täpne sünkroniseerimine. CDMA kus viga ilmnes tänu akna kellale. 19
Välismaailma jaoks on see LAN võrk kui üks IP aadress. NAT asendab väljaminevad IP aadressid ja pordi numbri (LAN IP'd) NAT IP 'ga ning uue pordi numbriga. Jätab meelde kes millise pordi küljes on (tekitab tabeli). Sissetulevad andmete korral vahetab NAT IP aadressi õige sihtkoha aadressi ja pordi numbri vastu ,mis reaalselt kohtvõrgus asub. Kui NAT marsruuteri taga asub server siis tehakse nii ,et NAT marsruuter edastab kogu sissetuleva info alati serverile. 34. Marsruutimisprotokollid RIP, OSPF ja BGP + RIP (Routing Information Protocol, "marsruutimisinfo protokoll") on laialt realiseeritud lauaarvutite võrgutoodetes. Marsruutimistabel sisaldab järgmised andmed: sihtvõrk, järgmine vahejaam (nt. marsruuter), kaugus (teelõikude, s.t. vahejaamade arvu kujul), taimerid, lipud. RIP hoiab tabelis ainult parimat marsruuti. Võrgu topoloogia muutusi arvestatakse värskendussõnumite alusel. Stabiilsuse tagamiseks topoloogia kiirete muutuste tingimustes rakendab RIP järgmisi
vastuvõtjale jääb mulje, nagu oleks pakett tulnud otse ruuterist. Kui vastuvõtja saadab ruuterile paketi vastu, muudab ruuter sihtkoha IP aadressi jällegi selle sisevõrgus oleva hosti IP aadressiks ning edastab paketi sinna. NATi eelis on see, et selle abil on võimalik sisevõrgu topoloogiat peita (Internetist ei saa tuvastada, kui palju ja milliseid hoste võrk sisaldab) ning sellega saab leevendada IP-aadresside otsalõppemise probleemi. 37. Marsruutimisprotokollid RIP, OSPF ja BGP RIP – Routing Information Protocol – kasutab Distance Vector algoritmi. Marsruuterid vahetavad distantsvektoreid iga 30 sekundi tagant (saadetavaid teateid nim advertisementideks, neid saadetakse UDP pakettidena). Iga advertisementiga antakse edasi marsruut kuni 25 sihtvõrguni. Kui naabri käest 180 sekundi jooksul advertisementi ei saada, kuulutatakse naaber „surnuks” ning kõik marsruudid, mis käisid antud naabri kaudu, kehtetuks
ning siis vaadatakse tabelit, mis on tehtud mingist marsruutimisalgoritmist lähtudes, vaadeldakse mingi väljaväärtuse järgi, näiteks IP aadressi järgi, millisesse väljundisse pakett tuleb edasi saata. Võrgukihil on kolme sorti protokolle: 1) IP-protokoll 2) ICMP protokoll selleks, et hostid ja ruuterid saaksid omavahel suhelda ja infot jagada. Edastatakse igasugused veateateid, kui sihtvõrku ei leita üles, sihtvõrku ei jõuta, hosti ei leita või TTL sai otsa 3)marsruutimisprotokollid 6) Kanalikiht Kanalikiht tegeleb sellega, et pääseks ühest võrgusõlmest teise. Mööda konkreetset kanalit liiguvad andmed kanalikihi abil. Kanalikiht tegeleb võrgusõlmede vahelise andmevahetusega. See tegeleb konkreetsete kanalitega, mis võivad olla erinevat tüüpi. Läbi erinevate kanalite jõavad andmed lõpuks sihtpunkti. Siin on tegemist pakettide ehk kaadritega. 7) Füüsiline kiht Seal liiguvad elektrilised signaalid, valgusimpulsid jne.
2) Peab meeles pidama (NATi tõlke/vastavustabeli) vastavad paarid: alguspunkti IP aadress ja pordi nr - NATi IP aadressi ja pordi numbri 3) Sissetulevate datagrammide puhul asendama NATi IP aadressi ja pordi nr-i tabelist vastava IP aadressi ja pordi nr-ga. ==> Vastuolud: IP aadresside puuduse küsimuse peaks lahendama IPv6, ruuter peaks töötlema ainult võrgukihi tasemel, mõnede rakenduste programmeerimisel tuleb arvesse võtta, et kasutusel võib olla NAT ruuter. 34. MARSRUUTIMISPROTOKOLLID RIP, OSPF JA BGP ==> RIP - kaugusvektori marsruutimisprotokoll RIP (Routing Information Protocol) - on Interneti standardne siselüüsi protokoll. Selle protokolli alusel töötavad marsruuterid arvutavad andmete edastamiseks sobivaima raja välja minimaalselt vajaliku hüpete arvu alusel. Hüpete arv on RIP-protokollis piiratud 16-ga ja kui 16 hüppega vajaliku aadressini ei jõuta, katkestatakse ühendus. // EHK RIP kuulub Intra-AS-routingu alla. Kasutab distance vector algoritmi. Kaugust
2) Peab meeles pidama (NATi tõlke/vastavustabeli) vastavad paarid: alguspunkti IP aadress ja pordi nr - NATi IP aadressi ja pordi numbri 3) Sissetulevate datagrammide puhul asendama NATi IP aadressi ja pordi nr-i tabelist vastava IP aadressi ja pordi nr-ga. ==> Vastuolud: IP aadresside puuduse küsimuse peaks lahendama IPv6, ruuter peaks töötlema ainult võrgukihi tasemel, mõnede rakenduste programmeerimisel tuleb arvesse võtta, et kasutusel võib olla NAT ruuter. 34. MARSRUUTIMISPROTOKOLLID RIP, OSPF JA BGP ==> RIP - kaugusvektori marsruutimisprotokoll RIP (Routing Information Protocol) - on Interneti standardne siselüüsi protokoll. Selle protokolli alusel töötavad marsruuterid arvutavad andmete edastamiseks sobivaima raja välja minimaalselt vajaliku hüpete arvu alusel. Hüpete arv on RIP-protokollis piiratud 16-ga ja kui 16 hüppega vajaliku aadressini ei jõuta, katkestatakse ühendus. // EHK RIP kuulub Intra-AS-routingu alla. Kasutab distance vector algoritmi. Kaugust
tabelisse ning siis saadab paketti välja. Vastuvõtja teeb oma tegevused paketiga ära ja saadab paketi NAT’ile tagasi ning NAT vaatab oma tabelist jälle, milline sisevõrgu IP ja port vastasid sellele IP’le ja pordile, mis ta enne paketti source’s ära muutis ja saadab siis paketi sisevõrku õige IP ja pordiga arvutile. NAT’i kasutamine teeb ka raskemaks võrgu ründamise väljastpoolt, sest sisemisi IP aadresse ei edastata üle Interneti. 34. Marsruutimisprotokollid RIP, OSPF ja BGP RIM ja OSPF on Intra-AS (piirkonnavälised) protokollid, BGP on Inter-AS (piirkonnasisene) protokoll RIP: Routing Information Protocol – kasutab Distance Vector Algoritmi. kasutatakse hinnanguid ja nendeks on hüpete arv. Vahetab naabritega iga 30sek tagant infot (ehk marsruuterid vahetavad distantsvektoreid iga 30sek tagant)
annaabi.ee 
