. , . . , . , . : 1) . 2) . , , "" , , . . 3) . , , . - , , . .. , . . , . .. , , . 27. Marsuutimine - , , - . . . , ( ) . ( ) (-) 28.Link state marsruutimisalgoritm , 2 : -. , . : , - ( .-) 29. Distance vector marsruutimisalgoritm- - . 2 : -. . : , . , . , / ( , ) , , . . : . , . 2 : , , 30. Hierarhiline marsruutimine , . , . - (RIP ; OSPF) (BGP) ., , . : : - - ,
Teekonna teevad kindlaks ja arvutavad välja marsruutimisalgoritmid. Tee määramiseks kasutavad algoritmid marsruutimistabeleid, mis sisaldavad algoritmist sõltuvat marsruutimisinformatsiooni. Selleks, et info tabelites oleks asjakohane suhtlevad ruuterid ka omavahel marsruutimisvärskenduse (routing update) sõnumite ja lingi oleku kuulutuse (link state advertisement) sõnumitega Marsruutimisprobleemidega tegelemiseks kasutatakse tihtipeale ka graafe. 28. Link state marsruutimisalgoritm Selle algoritmi puhul on terve võrgu topoloogia ja linkide hinnad teada ehk siis nad on sisendiks Link State marsruutimisalgoritmile. Teoorias on see see saavutatav nõnda, et iga ruuter saadab endale teadaoleva info ruuterite ja lingi hindade kohta kõigile teistele laiali. Praktikas on see saavutav näiteks Link-state broadcast algoritmiga. Järgnev link state algoritm on tuntud kui Dijkstra algoritm ja töötab see
oma väljundeisse ja sama teevad ka teised. Tulemuseks saabunud segmendi „1“-d kokku ning võrdleb transpordiks. IP aadress abil suunatakse pakett õigesse ebaefektiivne võrgu kasutamine – palju üleliigseid pakette. kontrollsummaga. 3. CRC- Saatja võtab 8 bitise sõnumi alamvõrku, seale edastatakse pakett kõigile arvutitele ja õige 32. Link state marsruutimisalgoritm (10111000) ja võtme näit. G=1001. Sõnumi lõppu lisab veel MAC aadressiga arvuti loeb ja tunneb talle saadetud paketi ära. Marsruutimisprotokoll, mis võimaldab marsruuteritel vahetada kolm nulli ja seejärel hakkab võtit XOR tehtega liitma Etherneti kaadri struktuur: 1. Aadress(saatja, vastuvõtja)6 baiti
Seega ei ole vaja iga päringu algul edastada kasutajanime ja parooli, samuti oma asukohta kohanduv. Kasutatakse, kui on ummistus või ebaõnnestumine. ühilduvad ja võrgus said koos töötada vaid ühe tootja arvutid. Eeltoodud probleemi lahendamiseks alustas Rahvusvaheline kataloogipuus. Vastustena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus. (Nt 452 Error wtiting file) 28.Link state marsruutimisalgoritm Standardiorganisatsioon ISO 1977. aastal mudeli loomist, mis võimaldaks erinevate tootjate seadmetel töötada koos ühes arvutivõrgus. 15.Elektronpost, SMTP, MIME, POP3 Graafi põhjal seletades: graafid on ruuterid ja nende vahelised lülid näitavad milline ruuter millise naaber on. Igal lülil on oma kindel
vägagi keeruline. Teekonna teevad kindlaks ja arvutavad välja marsruutimisalgoritmid. Tee määramiseks kasutavad algoritmid marsruutimistabeleid, mis sisaldavad algoritmist sõltuvat marsruutimisinformatsiooni. Selleks, et info tabelites oleks asjakohane suhtlevad ruuterid ka omavahel marsruutimisvärskenduse (routing update) sõnumite ja lingi oleku kuulutuse (link state advertisement) sõnumitega Marsruutimisprobleemidega tegelemiseks kasutatakse tihtipeale ka graafe. 28. Link state marsruutimisalgoritm Selle algoritmi puhul on terve võrgu topoloogia ja linkide hinnad teada ehk siis nad on sisendiks Link State marsruutimisalgoritmile. Teoorias on see see saavutatav nõnda, et iga ruuter saadab endale teadaoleva info ruuterite ja lingi hindade kohta kõigile teistele laiali. Praktikas on see saavutav näiteks Link-state broadcast algoritmiga. Järgnev link state algoritm on tuntud kui Dijkstra algoritm ja töötab see nõnda: Graafi tipp, millest alustatakse, märgib endale üles tee hinnad
Üheks niisuguseks sõnumiks on marsruutimisvärskendus (routing update). Analüüsides kõikidelt marsruuteritelt saabuvaid marsruutimisvärskendusi, saab marsruuter kokku panna pildi võrgu topoloogiast. Teiseks niisuguseks näiteks on lüli oleku kuulutuse (link state advertisement) sõnum, mis täpsustab võrgu pilti ühenduste koormatuse ja kvaliteedi osas. Sellist informatsiooni kogudes ja süstematiseerides saab marsruuter leida optimaalseid teid võrgu sihtpunktidesse. 28. Link state marsruutimisalgoritm Link State puhul teab iga marsruuter võrgust kõike ning suudab iseseisvalt panna paika parima tee igasse võimalikku sihtkohta (mitte lõpp sihtkohta vaid järgmise marsruuterini ). Kui uus marsruuter ühendatakse võrku siis ta saadab vastava ,,hello" sõnumi ,mille vastuseks on teiste poolt oma IP aadress. Ning kõik võrguseadmed jagavad omavahel oma teadmisi. 29. Distance vector marsruutimisalgoritm
Selleks, et info tabelites oleks asjakohane suhtlevad ruuterid ka omavahel marsruutimisvärskenduse (routing update) sõnumite ja lingi oleku kuulutuse (link state advertisement) sõnumitega Marsruutimisprobleemidega tegelemiseks kasutatakse tihtipeale ka graafe. N: bussiga sõitmine keskklinnast mustamäele. Tahame leida tee kus on kõige vähem tõkkeid jne. Iga nurga peal küsime inimeste käest, kust kaudu on hea edasi minna. 28. Link state marsruutimisalgoritm Selle algoritmi puhul on terve võrgu topoloogia ja linkide hinnad teada ehk siis nad on sisendiks Link State marsruutimisalgoritmile. Teoorias on see saavutatav nõnda, et iga ruuter saadab endale teadaoleva info ruuterite ja lingi hindade kohta kõigile teistele laiali (ehk marsruuterid vahetavad omavahel informatsiooni). Praktikas on see saavutav näiteks Link-state broadcast algoritmiga.
Puuduseks võib tuua juhu, mil mingi marsruuter, switch, sild üles ütleb ja sealtkaudu side katkeb. Marsruuter ei saa vastu võtta otsust marsruudi muutmiseks. ==> Flooding (üle ujutamine) marsruuter saadab paketi kõikidesse oma väljundeisse ja sama teevad ka teised. Tulemuseks ebaefektiivne võrgu kasutamine palju üleliigseid pakette. (( ==> Random saadteakse sinna kuhu juhtub. )) 28. LINK STATE MARSRUUTIMISALGORITM ==> Marsruutimisprotokoll, mis võimaldab marsruuteritel vahetada omavahel informatsiooni teiste võrkude ligipääsetavuse ning ligipääsu maksumuse ja meetrika kohta. Maksumus ja meetrika on määratud hüpete arvu, ühenduse kiiruse, maksimaalselt lubatava koormuse ja võrgu muude sisseprojekteeritud parameetritega. Kanalioleku marsruuterid kasutavad lühima (madalaima maksumusega) raja väljaarvutamiseks Dijkstra algoritmi ning värskendavad teisi
kuhu saab. Puuduseks võib tuua juhu, mil mingi marsruuter, switch, sild üles ütleb ja sealtkaudu side katkeb. Marsruuter ei saa vastu võtta otsust marsruudi muutmiseks. ==> Flooding (üle ujutamine) – marsruuter saadab paketi kõikidesse oma väljundeisse ja sama teevad ka teised. Tulemuseks ebaefektiivne võrgu kasutamine – palju üleliigseid pakette. (( ==> Random – saadteakse sinna kuhu juhtub. )) 28. LINK STATE MARSRUUTIMISALGORITM ==> Marsruutimisprotokoll, mis võimaldab marsruuteritel vahetada omavahel informatsiooni teiste võrkude ligipääsetavuse ning ligipääsu maksumuse ja meetrika kohta. Maksumus ja meetrika on määratud hüpete arvu, ühenduse kiiruse, maksimaalselt lubatava koormuse ja võrgu muude sisseprojekteeritud parameetritega. Kanalioleku marsruuterid kasutavad lühima (madalaima maksumusega) raja väljaarvutamiseks Dijkstra algoritmi ning värskendavad teisi
algkäivitamise ja omistab uutele liituvatele seadmetele aadressid. Võrgukiht toetab mitmeid topoloogiaid. Tähttopoloogia korral toimib üks FFD tüüpi seade võrgu koordinaatorina ning aktiveerib ja haldab võrku lülitatud seadmeid. Kõik teised seadmed võrgus on lõppseadmed ja suhtlevad otseselt võrgu koordinaatoriga. Kontuurtopoloogia korral aktiveerib võrgu koordinaator võrgu ning valib võrgu parameetrid. Võrgu laiendamiseks kasutatakse võrgu marsruutereid. Marsruutimisalgoritm kasutab päring vastus protokolli. Võrgusõlmede suurim arv saab olla 264. Võrku lülitatatud seadmete arv saab olla veidi üle 65 000 (216). 10.ZigBee vahenduskiht Vahenduskiht (General Operation Framework GOF) vahendab omavahel selle kohal oleva rakenduskihi ja sellest allpool oleva võrgukihi vahelisi sõnumeid. Vahenduskiht täidab funktsioone, mis on ühised kõigile seadmetele: · adresseerimine · seadmete kirjeldamine (tüüp, toiteallikas, rahuolekud jne)
algkäivitamise ja omistab uutele liituvatele seadmetele aadressid. Võrgukiht toetab mitmeid topoloogiaid. Tähttopoloogia korral toimib üks FFD tüüpi seade võrgu koordinaatorina ning aktiveerib ja haldab võrku lülitatud seadmeid. Kõik teised seadmed võrgus on lõppseadmed ja suhtlevad otseselt võrgu koordinaatoriga. Kontuurtopoloogia korral aktiveerib võrgu koordinaator võrgu ning valib võrgu parameetrid. Võrgu laiendamiseks kasutatakse võrgu marsruutereid. Marsruutimisalgoritm kasutab päring vastus protokolli. Võrgusõlmede suurim arv saab olla 264. Võrku lülitatatud seadmete arv saab olla veidi üle 65 000 (216). 10.ZigBee vahenduskiht Vahenduskiht (General Operation Framework GOF) vahendab omavahel selle kohal oleva rakenduskihi ja sellest allpool oleva võrgukihi vahelisi sõnumeid. Vahenduskiht täidab funktsioone, mis on ühised kõigile seadmetele: · adresseerimine · seadmete kirjeldamine (tüüp, toiteallikas, rahuolekud jne)
● Iteratiivne arvutamisprotsess, naabritega info vahetamine, hakkad järjest naabritelt küsima nende tee “maksumust” jne kuni leiad kõige odavama tee ● “Distance vector” algoritmid! Static: ● Marsruudid muutuvad aeglaselt ajapikku Dynamic: ● Marsruudid muutuvad kiiremini. Perioodiline uuendus tulenevalt linkide maksumuse muutumusega. 28. Link state marsruutimisalgoritm Sinise kasukaga Pugile pühendatud küsimus Dijkstra algoritm: ● Võrgu topoloogia, linkide maksumus teada kõikidele sõlmedele (node). See saavutatakse “link state broadcastiga” (? ehk siis vist “räägivad” omavahel). Kõikidel sõlmedel on sama info. ● Arvutab väikseima võimaliku maksumuse ühest sõlmest (“source node”) kõikidesse teistesse sõlmedesse. -annab edastustabeli (forwarding table) sellele sõlmele.
algoritmid). 19 Hajutatud – ruuter teab oma naabreid, ühenduskulu naabriteni; kogu tee maksumuse arvutamine iteratiivne, vahetatakse infot naabrite vahel (Distance vector algoritmid). Kas staatilised või dünaamilised: Staatilised – võimalikud teed muutuvad harva. Dünaamilised – võimalikud marsruudid muutuvad sageli, toimub perioodiline uuendamine. 31. Link state marsruutimisalgoritm Baseerub Djikstra algoritmil, eeldusena on kõigile võrguseadmetele teada võrgu topoloogia, kõik seadmed omavad sama infot. Arvutatakse vähima kuluga tee ühest võrgusõlmest kõigisse teistesse, saadakse ruutimistabel selle võrgusõlme jaoks. Iteratiivne – pärast k iteratsiooni teatakse vähima kuluga teed k sihtkohta. 32. Distance vector marsruutimisalgoritm Igal sõlmel on oma kauguste tabel (Distance Table). Tabelis on nii palju ridu, kui on
Kasutatakse, et pakett ei jääks võrgus lõputult ringlema. Protokoll – näitab, mis kõrgema kihi andmed on datagrammi sisse pandud. Päise kontrollsumma – arvutatakse andmete kontrollsumma ja pannakse paketti kaasa – vigadetuvastus. 31. Marsruutimine võrgus. Fikseeritud, üle ujutamine, juhuslik ja adaptiivne marsruutimine. Minimaalse kuluga marsruutimine ja Dijkstra algoritm. Marsruutimisalgoritm peab hakkama saama erinevate olukordadega, olema korrektne, lihtne, optimaalne, stabiilne (tagasisidestatud, saab tagasisidet kuidas ta töötab ja on võimeline selle järgi ennast ümber konfigureerima), aus ja õiglane (algoritmid ei tohi eelistada ühte kasutajat teisele), efektiivne(kui suur hulk võrguliiklusest on andmed ja kui suur hulk kulub võrgu käigushoidmiseks). 37
ruuteri peal ja ruuteril on üks protsessor, mis peab tegelema marsruutimisega ja see on tema põhitöö. Seega, kui me kulutame marsruutimise algoritmi täitmiseks liiga palju ruuteri aega, siis seda vähem jääb aega tegeliku marsruutimise jaoks. 3) Marsruutimise algoritm peab olema vea ja igasuguse eriolukordade kindel Kui üks kanal on katki, siis peab algoritm suutma tööd ümber korraldada selliselt, et otsitakse alternatiivseid teid. 4) Marsruutimisalgoritm peab töötama stabiilselt Ei tohi tekkida igasugu tõmbluseid ehk kui üks kanal on ülekoormatud, siis suunatakse kogu liiklus teise. Kui on teine ülekoormatud, siis suunatakse tagasi esimesse ja nüüd kui see jälle on ülekoormatud siis teise jne. Pigem peaks liiklust hajutama, mitte täie auruga ühte ja teise vahel pendeldama. 5) Marsruutimise algoritm peab olema õiglane Kõigile peab olema võimalus liigutada pakette läbi võrgu.
annaabi.ee 
