Kujud ei seisnud enam vaid sõjaväelalsikus valveseisangus, vaid võisid ka nõjatuda rohkem ühele jalale või olla keerukates poosides. Inimkeha erinevates poosides kujutamine nõudis kunstnikelt mitmete probleemide lahendamist. Skulptorid mõõtsid inimkeha, uurisid lihaste pingestatust erinevates poosides. Kuulsaim teos sellest ajast on Myroni ,,Kettaheitja" , Poykleitose ,,Odakandja" Ka arhitektuuriga seotud skulptuuris toimus samasugune muutus. Olümpias asiuva Zeusi templi Apolloni marmorfiguur on üks tuntumaid. 5 saj. E.m.a olid kujud siiski ideaaltüübid, konkreetseid isikuid ei kujutatud. 4. saj. E.m.a algas Kreekas ajajärk, mida iseloomustab süvenenud ükskõiksus ühiskonna suhtes ja kodanike huvid jäid eelkõige iseenda õnne ja heaolutaotluse juurde. Muutunud meeleolud valitsesid ka kunstis, skulptuurid muutusid meelelahutuslikumaks ja maalilisemaks, esialgne mehine kindlus taganes õrnuse ja pehmuse suunas. Skulptorid hakkasid rohkem kujutama naisi.
Selle laes oli suur nelinurkne ava, mille all oli bassein. Sisuliselt siseõu. Hästisäilinud elamud on Pompejis (seal oli vulkaanipurse aastal 79). II Skulptuur Palju valmistati koopiaid Kreeka skulptuuridest. Roomlased ise lõid vähe uut. Kaks ala, mis olid edukamad ja iseseisvamad: 1) portree omane sügav realism, loomutruudus. Portree arengule aitas kaasa esivanemate austamine, komme neist portreid teha. Palju on säilinud keisrite ja poliitikute portreid. * keiser Augustuse marmorfiguur Vatikanis. On ilusamaid Rooma portreid. Vasakus käes oda, parem üles tõstetud. Tuunika peal raudrüü, sellel reljeefid. Kõrval väike Amor viitab jumalikule päritolule. Portree veidi idealiseeritud. * keiser Marcus Aureliuse ratsamonument. See skulptuuriliik tekkis Roomas. On ainus terviklikult säilinud näide antiikajast. Seisab (koopia) Kapitooliumi väljakul. Keisri käsi on välja sirutatud, et anda armu vangilangenutele. Keiser veidi idealiseeritud, puine. Hobune parem, elavam.
nelinurkne ava, mille all oli bassein. Sisuliselt siseõu. Hästisäilinud elamud on Pompejis (seal oli vulkaanipurse aastal 79). Pompejist on ka allolev foto. II Skulptuur Palju valmistati koopiaid Kreeka skulptuuridest. Roomlased ise lõid vähe uut. Kaks ala, mis olid edukamad ja iseseisvamad: 1) portree omane sügav realism, loomutruudus. Portree arengule aitas kaasa esivanemate austamine, komme neist portreid teha. Palju on säilinud keisrite ja poliitikute portreid. * keiser Augustuse marmorfiguur Vatikanis. On ilusamaid Rooma portreid. Vasakus käes oda, parem üles tõstetud. Tuunika peal raudrüü, sellel reljeefid. Kõrval väike Amor viitab jumalikule päritolule. Portree veidi idealiseeritud. * keiser Marcus Aureliuse ratsamonument. See skulptuuriliik tekkis Roomas. On ainus terviklikult säilinud näide antiikajast. Seisab (koopia) Kapitooliumi väljakul. Keisri käsi on välja sirutatud, et anda armu vangilangenutele. Keiser veidi idealiseeritud, puine. Hobune parem, elavam.
arengule aitas kaasa roomlaste endi vana komme. Nimelt austasid roomlased oma esivanemaid ja neil oli tavaks eksponeerida nende kujusid oma elamises. Neid kujusid iseloomustab realistlik kujutlusviis, suurema loomutruuduse saavutamiseks kasutati ilmselt vahast surimaske. Keiser Augustuse (27. a. eKr.- 14. a. pKr.)aegses portreekunstis on eelistatud idealiseeriv käsitlusaad. Idealiseeriv laad on hästi nähtav keisri enda portreede juures, mida on mitmeid, kuid millest kuulsaim on Keisri marmorfiguur, mis leiti 1863 aastal keisri naise Livia villast Prima Portas. Augustinus kannab turvist oma tuunika peal, vasemas käes hoiab ta oda, parem käsi on üles tõstetud justkui kõnet pidades. Raudrüü on peenelt viimistletud ja reljeefidega kaetud. Väike amor keisri kõrval tuletab meelde keisri päritolu, esivanemaid Venust ja Aeneast. Hiljem on portreekunstis kujutatud keisreid jka vähem idealiseerivamas laadis, näit. keiser Commoduse porteebüst.
Jean Baptiste Pigalle. Sandaale siduv Merkuur, 1744 ● Etienne Maurice Falconet (1716- 1791) Etienne Maurice Falconet. Krotoni Milon 1744 Etienne Maurice Falconet. Amor Etienne Maurice Falconet. Peeter Suure ratsamonument 1766, looduslikul graniitrahnul. ● Jean Antoine Houdon (1741-1828) 18. saj plastika kuulsaim meister. Sarmikas kergus, naeratav graatsia, loomulikkus ja elulähedus. Säilitab kontakti loodusega. Jean Antoine Houdon. Diana marmorfiguur 1781 Jean Antoine Houdon. Marmorfiguur Talv, Montpellier`i muuseumis –alasti naine, kelle ülakeha ümber on mähitud rätt. ● Portreebüste on säilinud u 200. Näiteks kunstniku naise ja tütarde portreed. Karakteri suurepärane esiletoomine, meisterlik tehnika. Jean Antoine Houdon. Houdon`i naine Jean Antoine Houdon. Houdon`i tütar Jean Antoine Houdon. Suur portreefiguur Voltaire, 1781 MAALIKUNST ● Prantsusmaal olid maalikunstnikud, nii nagu skulptorid ja
Triumfikaared - ühe või kolme kõrge kaarvaga massivne kivisein. · Seina ülaosa eraldatud karniisiga - See poolkorrus on Atika. · Näited: Tituse tk Roomas, Traianusetk Tingadis, Constatinuse tk Roomas-harmoonilised proportsioonid, kompositsioon rahulik ja selge. 9. Vana - Rooma skulptuur ja maalikunst Portreekunst · Tähelepanuväärseim roomaaegne portreekunst ja ajaloolised reljeefid. · Kesier Augustinuse aegses portr.k-s idealiseeriv käsitluslaad nt: Kesiri Marmorfiguur · Hiljem idealiseeritud kujutamine taandub · Domineerivaks saab kreeka klassikalisele stiilile omane elegantsus · N: Versuse Carcalla ja Philippus Arabs'i büstid · Kõrgemast soost daamid-rõhutati rõivastust. Eeskujuks Praxiteles. N: Herkulaanlanna figuur. · hiljem naisportreel maaililine juuksekäsitlus Skulptuur · Valitsev realism · Käiki sõjalisi sündmusi anti edasi võimalikult täpselt ja selgelt
31.10.2012 · Michelangelo- Pidi koosnema 40 kujust(Julius II hauamonument) ja olema kahekorruseline, lõpuks valmis 40 a hiljem, ainult 3 kujudest oli tema enda tehtud. Mooses on üks kuulsam kuju. Oma elu lõpul tegi ta teise pieta Firenze toomkiriku jaoks. Kuulsaim skulptuur on 5m kõrgune Taaveti marmorfiguur algselt palazzo Vecchio ette mõeldud. · Renessanss Prantsusmaal: Nii nagu arhitektuuris kujunes Prantsusmaal välja omalaadne ehk prantsaslik stiil. Tuntuimad skulptorid olid: · Colombe(1430-1513)- Francois? II hauamonument, sarkofaagi nurkades allegoorilist voorusefiguuri. Burgundia hertsogi Philipp Ilusa büst · Richier(1500-1567)- Rene de Chalons'i hauamonument. · Itaalia renessansi mõjud hakkasid tulema peale 1530. aastat. Põhiline Fontainebleau lossi
- 10 suuremat reljeefi - tegi ka skulptuure Or San Michele nissidesse o Donatello (1386-1466) - Püha Jüri kujutav üle 2 m kõrgune marmorkuju - Taaveti kuju, Padovas Gattamelata ratsamonument- esimene uusajal o Verrocchio(1435-1488) - Taaveti pronkskuju, skulptuur oli vaadeldav kõikidest külgedest - Colloni ratsamonument Veneetsias Kõrgrenessass o Michelangelo - Skulptuuris sai õpetust Donatello õpilaselt di Giovannilt - Pieta, Taaveti marmorfiguur Firenzes, Paavst Julius II hauamonument, Guiliano ja Lovenzo di Medici hauamonumendid Firenzes- kujutasid allegoorilist ööd ja päeva - Elu lõpul tegi viimase Pieta Firenzes Prantsusmaa: o Omanäoline o Colombe- Philippe Ilusa büst o Francois II hauamonument- 4 vooruse allegoorilised figuurid o Richier- de Chalons'i hauamonument-surma allegooriline figuur o Itaalia renessansi eeskujud hakkavad jõudma pärast 1530.aastat( Itaalia meistrid-
poolsambaid meenutavad kreeka eeskujud. Esimesed 4 istmerida olid marmorist, mis olid mõeldud ülikutele, kusjuures keiser koos oma kaaskonnaga istusid areeni servas kõrgemale tõstetud kohale. 4-dal korrusel olid sammaskäigud, mille külge kinnitati ületõmmatud lõuendist nn. päikesepurjed. Areeni all asusid müüritud käigud ja loomapuurid, trepiuksed avanesid otse areenile. KUJUTAV KUNST: Augustuse ajastu portreedes pääseb mõjule idealiseeriv käsitlusviis. Keisri marmorfiguur vasakus käes hoiab oda, parem on üles tõstetud, nagu peaks kõnet oma sõjaväele, seljas tuunika ja selle peal raudrüü, väejuhimantel vasakul käel, väike Amor peab meenutama keisri päritolu. Keiser Augustuse figuur preestrina samuti tuntud. Suursuguste daamide kujutamisel pandi rõhku rikkaliku rõivastuse maitsekale teostamisele. Eriti kaunid olid istuvad naisfiguurid, nt Agrippina Napoli muuseumis. Lihtsus, loomulikkus ja intiimsus ühinevad neis imponeeriva väärikusega
Selle keskne ruum oli aatrium. Selle laes oli suur nelinurkne ava, mille all oli bassein. Sisuliselt sise õu. Skulptuur Palju val mistati koopiaid Kreeka skulptuuridest. Roo mlased ise l õid vähe uut. Kaks ala, mis olid eduka mad ja iseseisva mad: 1) portree o mane sügav realis m, loo mutruudus. Portree arengule aitas kaasa esivane mate austamine, ko m m e neist portreid teha. Palju on säilinud keisrite ja poliitikute portreid. * keiser Augustuse marmorfiguur Vatikanis. On ilusamaid Roo ma portreid. Vasakus käes oda, pare m üles tõstetud. Tuunika peal raudrüü, sellel reljeefid. Kõrval väike A m or viitab jumalikule päritolule. Portree veidi idealiseeritud. * keiser Marcus Aureliuse ratsamonument. Se e skulptuuriliik tekkis Roo mas. On ainus terviklikult säilinud näide antiikajast. Seisab (koopia) Kapitooliu mi väljakul. Keisri käsi on välja sirutatud, et anda ar mu vangilangenutele. Keiser veidi idealiseeritud, puine. Hobune
Esimesed 4 istmerida olid marmorist, mis olid mõeldud ülikutele, kusjuures keiser koos oma kaaskonnaga istusid areeni servas kõrgemale tõstetud kohale. 4-dal korrusel olid sammaskäigud, mille külge kinnitati ületõmmatud lõuendist nn. päikesepurjed. Areeni all asusid müüritud käigud ja loomapuurid, trepiuksed avanesid otse areenile. KUJUTAV KUNST: Augustuse ajastu portreedes pääseb mõjule idealiseeriv käsitlusviis. Keisri marmorfiguur – vasakus käes hoiab oda, parem on üles tõstetud, nagu peaks kõnet oma sõjaväele, seljas tuunika ja selle peal raudrüü, väekjuhimantel vasakul käel, väike Amor peab meenutama keisri päritolu. Keiser Augustuse figuur preestrina samuti tuntud. Suursuguste daamide kujutamisel pandi rõhku rikkaliku rõivastuse maitsekale teostamisele. Eriti kaunid olid istuvad naisfiguurid, nt Agrippina Napoli muuseumis
annaabi.ee 
