Marjade purustamine ja mahla eraldamine Käärimine Ümbervalamine Järelkäärimine ja valmimine 3. Viin – vesi, vili, kartul või veinitööstuse jääkidest. Tootmine: Toidupiirituse lahjendamine veega Džinn – kadakamarjad Nastoikad – maitseainete piiritusleotised - Magus nastoika – lisaks mahl või siirup - Kibe nastoika – lisaks eeterlikud õlid, piiritusleotiste destillaadid 4. Liköör – suhkur, puuvilja- ja marjamahl, taimeleotis, vürtse. Tootmine: Maitsestamine Segamine Järelküpsemine (3-12 kuud) Filtreerimine Villimine
1. Õlu- teravili või muu tärkiserikkas tooraine Tootmine: Linnased Virre keetmine Laagerdamine Kääritamine Filtrimine Vilimine 2. Vein- viinamarjad aga ka õunad ja sõstrad Tootmine: Marjade purustamine ja mahla eraldamine Ümbervalamine Käärimine Järelkäärimine ja valmimine 3. Viin- vesi, vili, kartul või veinitööstuse jäägid Toidupiirituse lahjendamine veegha Nastoikad Dzinn- kadakamarjad 4. Liköör- suhkur, puuvilja- ja marjamahl, taimeletois, vürtsid Tootmine: Maitsestamine Segamine Järelküpsemine Vilimine Filtreerimine
Pasta Väherasvane liha Nuudlid Kanamuna Leib, sai Piimatooted Helbed, müsli, puder Oad ja herned Puuviljad, mahlad, mehu Kohupiim Eelista aeglaselt energiat vabastavaid, süsivesikurikkaid toiduaineid. Must leib, pruun riis ja pasta sisaldavad rohkelt kiudaineid ning on rafineeritud teraviljatoodetest toitainerikkamad. Head ja halvad Eelista neid: Väldi neid: Marjamahl(ilma Magusad suhkruta), piim, kefiir karastusjoogid, siirupid, suhkruga mahlad Täisteratooted: must Krõpsud, leib, pudrud soolapähklid, popcorn Aedvijadi- juurviljad, Erinevad maiustused salatid Puuviljad Viinerid, pihvid, vorst,juust(suures koguses) Pruun riis, tatar, Tavaline sai,
Ökopüramiid (üleval paiknev) aste vaid 10% eelmise astme arvukusest ja biomassist Ökosüsteem kui tervik Isereguleeruv tervik, milles bkotsönoos ja ökotoop on omavahel seotud aineringe kaudu; ökosüsteemi iseloomustab sellesse kuuluvate populatsioonide kooseis ja arvukuse pikaajaline stabiilsus. Pohlad Valgejänes Rebane Pikaleheline huulhein Karihiir Rästik Hunt Mustikas(marjamahl) Sääsk Kiil Rohkonn Sookurg Kaseurbad Mustikas Valgejänes Lehetäi Kiil Hunt Rebane Sookurg Kui peaks juhtuma, et jänes kaoks toiduahelast, viiks see selleni, et hunt ja rebane sureks välja ja taimed hakkaks liigselt paljunema. Valgejänes Eestis on laialt levinud sobivates biotoopides - peamiselt okaspuudega metsades ja rabades. Levinud ainult mandri-Eestis
Palju värve kasutatakse järelroogade valmistamiseks, erivärvilised kooretarretised, sorbetid, kissellid jne. Nendest suurem osa on värvitud marjade, alkoholi, puuviljade või mahlaga. Tumeduskontrasti saavutamiseks kasutatakse sokolaadi (nt tarretis) või sojakastme (nt kastmed) lisamist jne. Marju töödeldes saavutatakse värviringi küllastunud toone juhul kui kasutatakse vastavaid töötlemisvõtteid. Melbakastmed, toorpüree ja sõelast läbi pressitud marjamahl ja mahlajoogid säilivad üldiselt küllastunud värvilistena, kirgastena. Puhtad värviringi värvid taldrikul äratavad tähelepanu ilma kaunistustetagi/garneeringutetagi. Joonis 4 Toiduained erineva küllastatuse astmega värvide esindajana Kõik sama heledusastme või tumedusastme värvid on omavahel harmoonias.
Suuremad tükid Õhuga kokku puutudes C-vitamiinid kaovad 16. Kirjelda võileibade valmistamise tehnoloogiat, kasutamine Külm võileib, kokteil võileib, hamburger, võileivatort Suur einevõileib- suured viilud(pikkupidu) või, salatileht, sink, juust, tomat Tikuvõileib- röstin leiva või saia (lõikan vormiga välja) 17.Kirjelda kissellide valmistamise tehnoloogiat(tooraine, valmistamise tehnoloogia ja serveerimine) Tärklis segatakse enne kasutamist vähese koguse külma veega. Marjamahl- vesi suhkur keedetakse Kissell peab olema täiesti vedel 18. Kirjelda muretaigna valmistamist ja sellest toodete valmistamist, kasutamine. Jahu, või, suhkur näpin toasooja võiga Küpsised, korvikesed 19. Iseloomusta rasvasid. Millised rasvained sobivad praadimiseks. Miks? Taimsed rasvad- rapsiõli, oliiviõli NEED ON KASULIKUMAD Loomsed rasvad- searasv Taimsed+loomsed=segu ehk margariin 80% rasva 20. Mille poolest erinevad toidukauba tähistamisel ''parim enne'' ja ''kõlblik kuni''
Neid võib valmistada ühest või mitmest puuviljaliigist. Valitakse maitselt ja värvuselt sobivad puuviljad. Salatikomponandid võib enne serveerimisnõusse asetamist kas segada või asetada eraldi gruppidena. Kastmeks võib olla veini või likööriga maitsestatud suhkrusiirup, puuviljamahl või konservivedelik. Portsjoni suuruseks on 150 g, millest 50 g moodustab kaste. Marjasalatite valmistamiseks kasutatakse nii värskeid kui külmutatud marju. Salatikastmeks on 20% suhkrusiirup või marjamahl, mida võib maitsestada veini või likööriga. Puuvilja- ja marjasalatite lisandiks sobivad kondiitritooted, likööri, vanillisuhkru, mandlilaastude, kakaoga maitsestatud vahukoor. Kompotid Kompotid on puuviljadest ja marjadest valmistatud lihtsad magustoidud. Nende valmistamiseks võib kasutada värskeid, külmutatud või konserveeritud puuvilju. Kompotte võib vamlistada ühest või mitmest puuvilja- ja marjaliigist.
jääbki jäätis kohev ja poorne. Jäätise maitsestamiseks kasutatakse suhkrut ,sokolaadi, sukaade, erinevaid alkohole. Sõltuvalt retseptist võib olla lisatud ka mune või tarrendainet. Parfeed- kasutatakse sarnaseid toiduaineid jäätisega, kuid kindlasti kuulub koostisesse munakollane ja rõõsk koor. Segu valatakse vormi ja külmutatakse, serveerimisel lõigatakse portsjoniteks. Sorbeed- põhitooraineks puuvilja- või marjamahl või püreed ja munavalge. Võib valmistada ka veini ja sampuse baasil. Mahl segatakse suhkruga lastakse veidi külmuda. Poolkülmunud massile lisatakse puudersuhkruga vahustatud munavalged ja mass vahustatakse. Lastakse natuke veel külmuda ja vahustatakse uuesti. Külmutatakse jälle. Granite- tooraineteks vedelik ja jää,mis omavahel segatakse, külmutatakse ja siis purustatakse. Konsistentsilt rabedam kui eelmised. Pakutakse ka tihti vahekäiguna.
(suhkrulahuses) temperatuuril 96...100oC. Keetmisel hävivad mikroorganismide vegetatiivsed rakud, moodustuvad eosed. Ensüümid hävivad osaliselt. Keetmisel toimuvad muutused värvis, maitses, aroomis. Mida pikaajalisem ja intensiivsem on keetmine, seda suuremad on muutused. Põhilised tooted on marja ja puuvilja siirupid, kompotid, moosid/keedised, dzemmid, puuviljamäärded (marmelaad). -suhkruga toorhoidistamine: Mikroorganismid vajavad oma elutegevuseks vaba vett. Kui vesi/marjamahl on seotud suhkruga (nt. siirup), siis mikroorganismid ei saa seda omastada ja hävivad. Suure suhkrusisaldusega hoidistes (moos, dzemm, siirup) ei arene enamus mikroorganisme, nende rakud kaotavad vett ja hävivad. Kui pressitud marjad katta suhkru või meega ja jätta kaetult seisma 24 tunniks, siis suhkur tõmbab marjadest mahla välja (osmootse rõhu põhimõttel), tekib siirup. Suhkru toimel säilivad paremini marjade ja puuviljade värvus, aroom, maitse, vitamiinid ning pidurdub
marineeritud räimed, soolatud räimed, marineeritud angerjas, suitsulest, kuivatatud lest, kuivataud tint, suitsuangerjas, praetud ahven, suitsurääbis, praetud haug, vähesoola kala/vähesoola vimm ("äkiline"), silmud, soolaforell, suitsuforell, lõhe (magevee) soolatud, suitsutatud, värske kala: ahven, räim, koha, lest, latikas, forell, dessert õunavein, viin, liköörid (vana tallinn, gabriel, agnes), hele õlu, tume õlu mõdu, kali, hapu taar, õunamahl, marjamahl (sõstrad, aroonia, astelpaju), piima-, hapupiimajoogid, taimeteed EESTI TOIDUD Eesti eelroad: heeringad sibula ja hapukoorega, suitsuangerjas (suitsutatud või marineeritud, suitsutatud ja marineeritud), kilusalat munaga, kiluvõi, kartulisalat, lihalõiked (seapraad), hapukurk, vähesoola kurk, kõrvitsasalat, marineeritud paradiisiõunad, marineeritud seened, soolatud seened, sõir, vasikarulaad, keel tarrendis, täidetud munad.
Kulööri hoitakse roostevabast metallist mahutites, millel on olemas jahutussärk ja segaja. 5.KUPAAZI VALMISTAMINE Kupaazisiirupite valmistamiseks võib kasutada külma, sooja ja kuuma meetodit. Külma meetodit kasutatakse siis kui joogile on ette nähtud tsitrusetõmmised, essentsid või kontsentraadid. Kupaaziaparaati pannakse 8-15ºC juures olev suhkrusiirup ja seejärel segades lisatakse ülejäänud toorained järgmises järjekorras: puuvilja-marjamahl või kontsentraat, toiduhappe lahus, toiduvärvi lahus, tõmmis ja essents. Toorained segatakse omavahel, filtreeritakse ja jahutatakse 8-10ºC-ni. Selle meetodi juures säilivad naturaalsed maitseomadused jaaroom ning värvus vastavalt toorainele. Sooja ja kuuma meetodit kasutatakse mahlade kasutamisel. Sooja meetodi puhul osa mahlast pannakse siirupikeetmise katlasse koos suhkruga ja soojendatakse 50ºC-ni ning
acidophilus ja Bifidobacteria. Hellus Haps vaarika Koostis: piim, suhkur, vaarikad (1,5%), glükoosi-fruktoosisiirup, õunamahl (0,6%), paksendaja modifitseeritud tärklis, lõhna- ja maitseained, toiduvärv kontsentreeritud porgandimahl, happesuse regulaator naatriumtsitraat, juuretis, probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME-3 (lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel), L. acidophilus ja Bifidobacteria. Hellus Haps marja Koostis: piim, suhkur, marjamahl ja -püree 2,1% (põldmarja, vaarika, mustsõstra ja õuna mahl, maasikapüree), glükoosi-fruktoosisiirup, paksendaja modifitseeritud tärklis, lõhna- ja maitseained, toiduvärvid: E 163 (viinamarja kestade ekstrakt) ja peedipunane (kontsentreeritud punase peedi 6 mahl), happesuse regulaatorid: sidrunhape ja naatriumtsitraat, juuretis, probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum
värsketest, külmutatud, konserveeritud puuviljadest ja marjadest. Salateid võib valmistada ühest või mitmest puuvilja- või marjaliigist. Salatisse valitakse maitselt ja värvuselt sobivad komponendid, vajadusel puuviljad kooritakse ja tükeldatakse. Salatikomponente võib enne serveerimisnõusse asetamist omavahel segada. Salatikomponendid võib serveerimisel asetada ka eraldi gruppidena. Kastmeks võib olla 20%-line suhkrusiirup, puuvilja- või marjamahl, puuviljakonservi vedelik. 186 Igale sööjale arvestatakse magustoiduks 100 g salatit ja 50 g kastet. Puuvilja- ja marjasalatite lisandiks sobivad kondiitritooted ja maitsestatud vahukoor. Kissellid. Kisselle valmistatakse värsketest, külmutatud, konserveeritud puuviljadest ja marjadest; puuvilja- ja marjasiirupitest, puuvilja- ja marjamahladest või -mehudest;
annaabi.ee 
