Eesti ühiskonna sidusust ohustavad tänases olukorras eelkõige: 1. Majandusliku ebavõrdsuse kõrge tase. Gini indeks on Eestis olnud viimastel aastatel ca 0,37, mis on oluliselt lähemal Venemaa kui EL vastavale näitajale. 2. Jätkuv trend Eesti regionaalse tasakaalustamatuse suurenemisele ning perifeersete elupiirkondade «väljasuremisele». Leibkonna liikme netosissetulek 2001. aastal oli Harju maakonnas 33 000 krooni, mitmetes Lõuna- Eesti maakondades alla 20 000 krooni. 3. Mitmete marginaliseerunud elanikkonnarühmade jõudmine olukorda, millest «tagasitulek» aktiivsesse ellu pole enam teostatav. Pikaajaliste töötute osakaal kõigi töötute hulgas on viimasel kolmel aastal olnud järgmine: 2000 45%, 2001 48,3%, 2002 52,8%. 4. Tekkiv trend «ajude äravooluks», mis pärsib mitmete avalikke hüvesid pakkuvate valdkondade (tervishoid, sotsiaalhoolekanne, haridus jms) jätkusuutlikku arengut. 5
septembris võib Kumus näha uusi teemasid ja koosseise. Näitusel eksponeeritud teosed pärinevad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Kiasma ja kunstnike kogudest. Mitmed 1990ndate kontekstis murrangulised tööd on korduval reprodutseerimisel, ühelt näituselt teisele rännates ja mitmetes käsitlustes figureerides saanud aja jooksul hittideks, samas kui teised on neid ümbritsenud pingelise diskussioonivälja hajumisel marginaliseerunud. Näituse koostamisel on mõeldud algsete kontekstide ligilähedasele taastamisele nende teemade abil, mis jälgivad 1990. aastate kunsti taustu ja eesmärke. Tegelike ja kultiveeritud kriiside mõiste on üheks võimalikuks traagelniidiks selle kirju kümnendi kokkuvõtmisel. Sõna "kriis" tuleneb kreeka keelest ning tähendab eemaldumist, muutumist, liikumist, katkestust ja nihet. Mõistagi võib rääkida kriisist kogu Ida-Euroopa 1990. aastate kunstis
avatud ühiskonna põhiväärtusi muutunud oludes. Projektid peavad olema suunatud solidaarsuse suurendamisele ühiskonnas. Toetust saavad taotleda registreeritud mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes on loomult kodanikualgatuslikud ja tegutsevad avalikes huvides. Avatud Ühiskonna Instituudil on uus toetusprogramm spetsialistidele -- ajakirjanikele, teadlastele ja aktivistidele. Stipendiumil on neli eelisvaldkonda: riigikaitse ja avatud ühiskond; kodakondsus ja marginaliseerunud ühiskonnagrupid; kodanikuosaluse suurendamine; totalitarismi analüüsimine. Stipendiumi võib taotleda raamatute, artiklite, dokumentaalfilmide, online väljaannete, uute kampaaniate ja organisatsioonide loomiseks. Kui Avatud Eesti Fond on valmis toetama ka üksikisikuid, siis EASi kohaliku omaalgatuse programm ei toeta üksikisikute algatust, vaid seltsinguid, mittetulundusühinguid ja sihtasutusi, toetuseks jagatav
kes kõikvõimsana kontrollib maailma ja kelle soosingut igaüks võita soovib. Rahamaailma põhireegleid on pragmatism, inimestki nähakse vaid inimkapitalina, mille väärtust mõõdab kasulikkus ja tarbimisvõime. Edukusefilosoofia ja utilitarism heiastub hariduspoliitikas, kus tahaplaanile jäävad sotsiaalsed probleemid ja unustatakse vaimsed väärtused ning isiksuse terviklik harmooniline areng. Sotsiaalsed ja ökoloogilised probleemid aga kasvavad. Suureneb marginaliseerunud inimgruppide hulk: tööpuudus, vaesus, katkenud haridusteega tänavalapsed, inimesed, kes püüavad mured unustada meelemürkide abil, on reaalsus nii arenenud riikides kui ka tänases Eestis. (Kraav , Kõiv 2001) 11 Väärtuste süsteem määrab vahendite valiku oma vajaduste ja huvide rahuldamisel. Seega määrab ära püüdluste eelistused. Väärtuste konflikte tekib tavaliselt erisuunalistest väärtustraditsioonidest
a. Tallinn) puuduvad kohalikud strateegiad eluaseme vallas, samuti eluasemepoliitikasse sekkumise instrumendid (v.a. Tallinna ja Tartu Eluasemefondid Sotsiaaleluruumide pakkumine eluasemeteenuse vajajatele (Sotsiaalhoolekande seaduse mõttes) Tagastatud majade üürnikele eluaseme pakkumine (kohtu poolt väljatõstetud ja sotsiaaleluruumi vajajad) Mõnevõrra tegeldakse kodutusega Selle poliitika tulemusena on - Munitsipaalsektori üürnikud tugevalt marginaliseerunud - Munitsipaalelamufond on tugevalt residualiseerunud ÕNN EI OLE RAHAS (Andrew J Oswald, 1997) Omanikuasustuse negatiivne mõju Eluaseme ostu ja müügiga seotud kulud takistavad inimesi töö kaotuse korral elukohta vahetama Noorte inimeste ja töötute võimetus muretseda endale kinnisvara (eluruumi) takistavad neid uude kohta kolimast Töötajad, kes ei ole häälestatud elukohta vahetama, võivad lõpetada mitte sobiva
II tüüp: Esinemissagedus: 20 Sugu: enamasti mehed Joomisprobleemide algus: Tavaliselt lapse või noorukieas Alkoholi taluvus: ei ole määratud Tundeelu: Joomisega ei kaasne süütunnet ega ärevust Isiksuseomadused: Ei vaja tunnustust, ei väldi pahandusi, otsivad teravaid elamusi Pärilikkus: Sugulastel, eriti isaliinis on juba noorena polnud alkoholiprobleeme 16.Alternatiivne lähenemine uimastitarvitajate kultuurile Allaste (2005) põhjal Marginaliseerunud scene kriminaalse subkultuurid ja sellega seotud inimesed. Probleemne kasutaja veenisisene südtija, pikaajaline ja regulaarne opiaatide, kokaiini või amfetamiini tarbija. Tarbimisel negatiivne mõju ülejäänud elule Meelelahutuslik scene peamiselt klubikultuur, levinud ka väljapoole Meelelahutuslik tarbija töö välisel ajal, kontroll tarvitamise üle, ei sega argielu. 17.Uimastisõltuvuse väljakujunemise mudelid Th. Milhorn järgi
· TÄNAVALAPSED mõnel maal elab arvukalt lapsi tänaval. Nähtvasti ilma perekonna ja sotsiaalse toetuseta. Hugginsi ja tema kolleegide korraldatud uurimus kasvas välja nende tööst varjupaikadest ja tänava programmidest, mis olid seotud vaesunud noorukitega paljudest riikidest. · KASVADES ÜLES POLIITILISE VÄGIVALLAGA Brasiilia tänavalapsed on marginaliseerunud isegi oma ühiskonnas ent mõned lapsed kasvavad üles õhiskondades, kus tuleb pidevalt kogeda poliitilisi ebastabiilsusi ja tihti ka vägivalda. Sekkumised: perekondade roll · Üks Ameerika uurimus annab tõestust sellelst kui eluliselt olulist rolli võivad mängid perekonnad ise tagamakse seda,et nende lapsed saavutavad häid tulemusi haridussüsteemis. Kompenseerivad haridusprogrammid Suurbritannias
ERISTUB PEAVOOLUST RITUAALIDE, NORMIDE VM POOLEST, KUID MITTE ÄÄRMUSLIKULT. NT BAPTISTID, METODISTID JT. SEKT RELIGIOOSNE ORGANISATSIOON, MIS ERISTUB ÜHISKONNA ENAMUSEST. LIIKMED USUVAD RANGELT OMA DOKTRIINI NING HALVUSTAVAD KÕIKI TEISI VAATENURKI. ÄÄRMUSLIKEL JUHTUDEL ERALDUVAD ÜHISKONNAST TÄIELIKULT, ET OMA USKUMUSI PRAKTISEERIDA. KARISMAATILINE JUHT. LÜHIAJALISED. ERINEVALT KIRIKUTEST JA DEMONINATSIOONIDEST ATRAKTIIVSED EELKÕIGE MARGINALISEERUNUD GRUPPIDELE. NT JEHOOVA TUNNISTAJAD. KULTUS RELIGIOOSNE ORGANISATSIOON, MIS TÄIESTI VÄLJASPOOL ÜHISKONNA TRADITSIOONE, VÄÄRTUSEID JA NORME.KARISMAATILINE LIIDER, KES KUULUTAB TÄIESTI UUT ELAMISVIISI. SAMAS ISLAM, KRISTLUS KUI KAUAPÜSINUD RELIGIOONID ON ALGUSES OLNUD KULTUSE TASEMEL 113. Mis on elatusviis? "elatusviis" viis, kuidas grupp kohandub keskkonnaga valitud kaupade ja teenuste
a. Tallinn) puuduvad kohalikud strateegiad eluaseme vallas, samuti eluasemepoliitikasse sekkumise instrumendid (v.a. Tallinna ja Tartu Eluasemefondid Sotsiaaleluruumide pakkumine eluasemeteenuse vajajatele (Sotsiaalhoolekande seaduse mõttes) Tagastatud majade üürnikele eluaseme pakkumine (kohtu poolt väljatõstetud ja sotsiaaleluruumi vajajad) Mõnevõrra tegeldakse kodutusega Selle poliitika tulemusena on -Munitsipaalsektori üürnikud tugevalt marginaliseerunud -Munitsipaalelamufond on tugevalt residualiseerunud Omanikuasutuse negatiivne mõju Eluaseme ostu ja müügiga seotud kulud takistavad inimesi töö kaotuse korral elukohta vahetama Noorte inimeste ja töötute võimetus muretseda endale kinnisvara (eluruumi) takistavad neid uude kohta kolimast Töötajad, kes ei ole häälestatud elukohta vahetama, võivad lõpetada mitte sobiva (meelepärase) töö tegemise ja see tõstab kulusid majanduse jaoks
inimeste õiguseid. Õigussüsteem pöörab peamise tähelepanu just vaesemate inimeste kuritegudele, jättes tähelepanuta võimu omavate isikute seaduserikkumised või karistab neid siis minimaalselt New Left Realism uus vasakpoolne realism · Selle asemel, et lihtsalt teoretiseerida, tuleb teha konkreetseid uuringuid ning selle põhjal praktiliselt tegutseda. · Kuritegevus kasvab pidevalt, eelkõige just marginaliseerunud gruppide seas · Ohvriuuringud 8.1.14. Kontrolliteooria... ... väidab, et kuritegevus ilmneb siis, kui puudub tasakaal kuritegeliku käitumise impulsside ja sotsiaalse või psüühilise kontrolli vahel. Kontrolliteooria kohaselt otsustab indiviid deviantse käitumise kasuks vastavalt situatsioonile, lähtudes võimaliku kasu ja karistuse vahekorrast. Travis Hirschi tõi oma raamatus ,,Delikventsuse põhjused" välja neli punkti, mis on
annaabi.ee 
