headust. Seda näitab ka Wolandi soov teha küll halba, kuid ta teod olid tegelikult head, seda näitas ka tema Moskvasse tuleku põhjus: viia Meister ja Margarita taas kokku ning anda Meistrile rahu. Woland ning tema kaaslased teadsid kõigi tegelaste minevikku ning Wolandil oli väga kerge otsustada ka nende tulevikku. Kui Woland ei tahtnud otseselt ise head teha, siis sellegipoolest tegi ta head läbi teiste. Näiteks lasi Woland küll Meistril prokuraatori saatuse otsustada ning Margarital päästa Frieda, kuid tegelikult oli võim nende saatus otsustada siiski Wolandi käes ning ta kasutas seda lihtsalt läbi Meistri ning Margarita. Näide raamatust: Woland "Niisiis, mina seda tegema ei hakka, te teete seda ise." Woland andis Meistri Jesuaga koostöös üle teispoolsusele, kus Meister ja Margarita saavad alati koos õnnelikud olla. Siin avaldub jällegi, et Woland ei saa hea vastu ning parim võimalus on hea ja kurja koostöö, millegi õige nimel.
endiseks ja tõi tulest tagasi ,,Pontius Pilatuse" romaani. Margarita elu mõte oli nende detailidega taastatud. Kass Peemot, Azazello ja teised Wolandi abid tundusid samuti raamatus väga kurjade ning salakavalatena, ent nt kass Peemoti kiusasid teised käsilased ja ta polnud üldse halb, lihtsalt meeldis mõnikord vempe visata. Ka Margarita teemal võiks arutleda kas too muutus kuradiga sõbraks saades pahatahtlikuks? Ei, lihtsalt Margarital poleks selles ,,õiglases" maailmas enam midagi teha olnud ja ta otsustas ,,hinge" anda Wolandile. Valguse ja varju vahel ei ole määratletavat piiri. Samuti pole maailmas üdini häid või halbu inimesi kõik ju sünnivad ühesuguste ,,valgete lehtedena", lihtsalt ühiskond ja elutingimused kujundavad meid kõiki erinevateks. Nii tuli ka Bulgakovi romaanis välja. Ilma heata ei oleks halba, halvata ei oleks head selline kord juba elu on.
Meediat hämmastas aga hiljutine uudis Felix Baumgartnerist, kes sooritas esimesena kosmosest hüppe Maa suunas. Taaskord on tegu hulljulge mehega, kes riskis lausa oma eluga. Seega, kõik riskid ei saa alati õnnestuda ning halvimal juhul võivad lõppeda õnnetult, kuid seda ei saa keegi ette ennustada. Lähtudes Bulgakovi teosest ,,Meister ja Margarita" oli naispeategelane samuti julge iseloomuga. Kui ta ei oleks seda olnud, ei oleks ta Meistriga koos olla saanud. Margarital oli võimalus keelduda salakavala saatana Wolandi palvest tulla ballile tema kaaslaseks, kuid ta võttis pakkumise vastu. Ta riskis oma õnne ja armastuse nimel, saada Meistriga taas kokku. Oleks ta arg olnud, oleks ta saanud keelduda ja elu edasi elada, kuid arvatavasti oleks see teda elulõpuni piinama jäänud. Teose teine näide on see, et Pontius uskus Pilatusesse, kuid ta ei julgenud teda süüdimõistmise ajal kaitsta. Tagajärjeks löödi Pilatus risti. Pontius
pilgutanud silmagi. Sellisele rahvale lihtsalt pidi õpetust andma ja Woland seda tegigi. Seega ei saa teda üdinisti halvaks tembeldada. Kass Peemot, Azazello ja teised Wolandi abid tundusid samuti raamatus väga kurjade ning salakavalatena, ent kass Peemoti kiusasid teised käsilased ja ta polnud üldse halb, lihtsalt meeldis mõnikord vempe visata. Ka Margarita teemal võiks arutleda kas too muutus kuradiga sõbraks saades pahatahtlikuks? Ei, lihtsalt Margarital poleks selles ,,õiglases" maailmas enam midagi teha olnud ja ta otsustas ,,hinge" anda Wolandile. Ka armastus on üks valdkond, kus me üritame oma kehvemad omadused jätta tagaplaanile, soovides jätta endast võimalikult hea mulje. Eriti on see varajase armumise puhul, kui üritatakse mängida kedagi teist. Armudes analüüsime iga oma pisematki liigutust, soovime jätta endast parima mulje. Ka selline käitumine tundub valena, sest seda tehes valetame me oma kaaslasele kuid
juhid, õpilased, reeturid, timukad. Meistri õpilaseks oli näiteks Bezdomnõi, kellega ta hullumajas kohtus. Sündmused Moskvas justkui kordaksid seda, mis toimus Juudamaal. Jesua oli tõekuulutaja Jerslaimis ning Meister püüdis seda teha Venemaal kirjanikuna. Mõlemat maailma aga ühendab kõrgematel võimupositsioonidel olevate inimeste takistused tõekuulutajatele Margarita ja meistri armastus oli igavene ja kõikehõlmav. Nad kohtusid tänaval, kui Margarital olid käes kollased lilled, mis on piiblitraditsioonide järgi sümboliks surematusele. Margarita nõustus saatanat aitama. Ta on nõus olema tema ballil esimene daam. Ta võtab vastu külalisi, kelle elu jooksul tehtud halvad teod teevad talle veidi liiga (põlv, mida nad suudlevad muutub väga valulikuks). Ballil palub Margarita andestust oma lapse tapnud naisele. Ta paneb nii oma saatuse proovile, kuna Woland andis talle ühe soovi täitmiseks.
Mees jutustab oma loo poeet Ivanile, kes on samuti doktor Stravinski haiglas. Meister oli kunagi ajaloolane, kuid ta elu muutus päeval, mil ta võitis loto sada tuhat rubla. Mees lahkus töölt ka pühendas end raamatule. Ühel päeval kohtus ta Margaritaga, kellesse ta esimesest silmapilgust armus. Meistri raamat ei leidnud kirjastajat ning seda kritiseeriti mitmetes ajalehtedes. Hullumeelsushoos põletas Meister oma raaamtu käsikirja, kuid Margarital õnnestus osa alles hoida. Meister oli veendunud, et ta on haige ning sattus hullumajja. Woland seab asjad nii, et Meister ja Margarita saavad tagasi pöörduda Meistri elukohta, nende pangakonto on jälle töökorras, Meister saab oma ametlikud dokumendid tagasi ning põletatud käsikiri saab tagasi oma algupärase sisu. Romaani lõpus võtab Woland meistri endaga kaasa. Margarita saab minna Meistriga kaasa ning neid ei lahuta enam miski.
Ta käis üldse tihti saatkonnas, nii suhtlemas kui filma vaatamas. Berliozi pea mahalõikamine on motiiv ka mujal. Salome lasi pea maha lõigata Ristija Johanneselt, ka Juudit lõikas pea maha. Raamatus on kokku üle 500 tegelase. On numbrilisi sümboleid. Maja 302b korter 50. 5 on Saatana number, 3+0+2=5, 5+0=5. 5 bis (+) 5 = 10, mis oli Bulgakovi maja number sellel tänaval. Wolandi jalutuskepp oli puudel, mis on Saatana sümbol (Faustis!). Margarital olid kollased lilled, mimoosid on aga surematuse sümbol. Meister ütleb, et need ei meeldi talle, nii viskab Margarita need (surematuse) maha. Meister paneb vaasi roosid, mis on maise armastuse sümbol. Ei ole teada, kas teose alus oli ikka Piibel või oli seal tegu vabamüürlusega. Romaanis on oma käsud, mis on justkui 10 käsku: 1) ,,Ärge eales laskuge kõnelustesse tundmatuga" - Woland 2) ,,Tõtt rääkida on meeldiv ja kerge" - Jesua
Hommikul oli kuningal jama majas, sest kõigil teenritel oli nüüd juuksesalk puudu ning ei olnud võimalik süüdlast leida. Ta noomis neid aga karistada ei saanud keegi, kuningas ei tahtnud sellest suurt kära, ning see olukord vaikiti maha. Tallipoiss sai oma tahtmise, ning pääses karistuseta tänu oma nutikusele ja kuninga üle kavaldamisele. Üheksanda päeva VII Novell Jutt räägib noorest ja ilusast naisest, nimega Margarita, kes on väga tujukas, isekas ja ebameeldiv. Margarital oli mees, kes ühel ööl nägi unes, et tema naist ründasid metsas hundid ning kiskusid lõhki tema näo ja kaela, naine aga jäi ellu. Kuna mees hoolis väga oma naisest vaatamata sellele kui ebameeldiv ta oli, palus ta naisel sel päeval mitte välja minna, naine aga ei kuulanud teda ja nähvas vastu. Mees palus siis vähemalt metsast eemale hoida. Naine aga arvas, et mehel on teine suhe ja, et mees saab temaga metsas kokku ja seepärast palus naisel metsa mitte minna
Seejärel läks ta kohe doktori juurde uuringuid tegema. Üheksateistkümnes peatükk: Margarita kannatas, sest ta polnud nii ammu Meistrit näinud. Ta mees oli sõitnud kolmeks päevaks ära. Margarita otsustas Meistri üles otsida. Ta läks parki istuma ning tema kõrvale istus punapäine Wolandi sõber Azazello. Azazello ütles, et keegi ootab täna õhtul Margaritat endale külla ning julatas talle kullast karbikese, mille sees oli kreem. Ta palus Margarital kell 22.00 end sellega üleni kokku määrida. Margarita lubas, et teeb seda. Kahekümnes peatükk: Margarita kasutas kreemi ja määris end sellega. Ta muutus väga ilusaks ja palju nooremaks. Ta jättis oma mehele kirja, et ta jätab ta maha ning läheb minema. Ta võtis toast harja ning lendas sellega akna kaudu paljalt minema. Väravate juures muutus ta nähtamatuks. Kahekümne esimene peatükk: Margarita kihutas lennates MASSOLIIT- liikmete asutusse. Ta tungis O. Latunski
nimeline tütarlaps. Palutakse teda perenaiseks. Ta nõustub. XXIII peatükk Tegelased: -,,-, balli külalised Margarita viidi ballile, kus ta kohtus erinevate balli külalistega. Kõik külalised olid surnud, kuid ärkasid ballisaali jõudes ellu. Viimaks ilmus Woland öösärgis koos külalisega,kes oli elus. Woland nimetas teda nuhiks ning ta tapeti. Pärast külalise vere joomist muutus Wolandi rüü ballirüü taoliseks ning ta käskis verd juua ka Margarital, mida naine ka tegi. Margarita sattus ukse juurde, millest ta sisse astus. XXIV peatükk Tegelased: Margarita, Woland, Peemot, Korovjev, Azazello, meister, Aloizi Mogarõrts, teenijatüdruk Hella, koduabiline Natasa, Margarita naaber Nikolai Ivanovits, Varenuhha Toimub ballijärgne õhtusöök Wolandi juures. Süüakse, juuakse. Margarita hakkab ära minema ning mõtleb, et imelik, kuna kõiki jätab see nagu külmaks. Siiski Woland peatab teda ja palub
.. See on minu elu eesmärk ja mõte. Ma lubasin talle enne ta surma palju ja ma usun, et täidan kõik..." 1960ndatel aastatel avaldatakse enamik MB loomingust. Elu lõpupoole on JB öelnud Päevik, lk16 Romaan ,,MEISTER JA MARGARITA" Kirjutas üle 10 aasta. Algsed pealkirjad nt ,,Kabjaga konsultant", ,,Must teoloog", ,,Wolandi evangeelium", ,,Pimedusevürst" jm. Viimane pealkiri alles 1937. 1933 tekivad tegelaste hulka Margarita ja poeet, keda nimetatakse ka Faustiks. Margarital algul palju jooni, mis rõhutavad kurja, agressiivset alget naises. Ka poeet ei ole esialgu nii romantiline. Tekst tekstis, romaan romaanis. Kaasaja Moskvas toimuvad sündmused kulgevad rööbiti 2000 a taguse Jesua ja Pilatuse looga. Algul oli Pilatuse loo jutustajaks Woland, lõpuks jaguneb 3 vahel: 1) Woland 2) Ivan Bezdomnõile kõrgemalt poolt saadetud unenägu 3) Margarita loeb meistri romaani. See muudab loo tõepäraseks.
Bulgakov käsitleb inimeste suurimat soovi- midagi luua, endast märk järele jätta. "Meister ja Margarita" on tegelikult teos teoses- kirjaniku sule kaudu kirjutab raamatut samuti Meister (ma kirjutan tegelase nime suure tähega, kuna minu arvates on ta seda väärt). Kuid ega raamat ei olegi vahest kõige tähtsam, mida antud tegelane loob - on Meistri ja Margarita vaheline armastuski eelkõike looming. Bulgakov näitab, et kuigi mõlemal osapoolel (antud juhul Meistril ja Margarital, kuid üldiselt kõigil armastajatel) on oma nõrkused ja vead, võib nende armastus osutuda kustumatuks ja võitmatuks- jah, isegi surematuks. Ideaalne armastus (täiesti ennast ohverdav) oleks seega võimalik? Muidugi on tegemist müstifikatsiooniga. Me võime öelda, et pole võimalik, et kurat liiguks reaalses maailmas. Kuid tegelikult oleneb kõik sellest, millisel tasandil me seda lahti mõtestame. Ümberkaudses tähenduses osutuvad
annaabi.ee 
