Goethe „Faust“ Margareta õnnetu armastuse lugu Faust ja Margareta kohtuvad juhuslikult üksteisest mööda kõndides ning Faust palub tal end koju saata, kuid tagasihoidlik Margareta ütleb pakkumisest näiliselt ükskõikselt ära. „Ma pole preili, ka ilus mitte, võin koju minna saatjata.“ Järgnevatel kohtumistel on Margareta pisut avatum nin suhtleb hea meelega Faustiga. Siiski on Margaretal tunne, et ta on lihtsalt üks suvaline tüdruk, kes ei vääri sellise tähtsa mehega rääkimist. Fausti meelest aga on Margareta lapsemeelsus ja alandlikkus suurim maailma tarkusest. „Su süütu pilk, paar lihtsat sõnakest on kallim terve ilma tarkusest.“ Margareta on küll Faustist samamoodi sisse võetud, kuid talle teeb muret Fausti siira usu puudumine ning Mefistofeles, kes temaga alati kaasas käib. Faustiga olles on Margaretal hea ning kerge olla, kuid selle positiivsuse
Võlujook pani Fausti armuma ka esimesse ettejuhtuvasse neiusse. Esimene ettejuhtuv neiu oli Margareta. Faust armus tasse ja tahtis neiut koju saata, kuid too keeldus. Siis hakkas Mefistofeles tegutsema, et Faust saaks seda mida ta tahab. Nii pani Mefistofeles Margareta kappi ehtelaeka. Margareta rääkis sellest oma emale, kes annetas laeka kirikule. Mefistofeles paneb uue laeka ning seekord rääkis Margareta sellest oma naabrinaisele Martale. Faustil ja Margaretal oli Marta juures kokkusaamine, kus Faust võitis neiu südame. Nad tahtsid ööd koos veeta ja selleks andsid nad tüdruku emale unerohtu. Margareta andis seda emale liiga palju, et too suri. Sel ööl jäi Margareta ka rasedaks. Faust läinud Margaretat hiljem otsima, põrkas kokku tüdruku venna Valentiniga, kellega nad kaklesid, kuna Valentin oli kuulnud kuidas Faust tema õde häbistanud oli. Kakluse käigus Faust tappis mehe mõõgaga ja põgenes südmuskohalt
Mefistofeles tegema nii , et Faust saaks seda mida ta tahab. Mefistofeles pani Margareta kappi ehtelaeka. Kui Margareta vahetab riideid ja teeb kappi lahti, märkab ehetekasti. Ta proovib neid ehteid ja on üliõnnelik. Kuid ta viib neid ema juurde ja näitab neid. Ema arvab, et see kast on patune ja annab selle ära. Mefistofeles paneb uue laeka ning seekord rääkis Margareta sellest oma naabrinaisele. Faustil ja Margaretal oli selle naabrinaise juures kokkusaamine, kus Faust võitis Margarete südame. Nad tahtsid ööd koos veeta. Selleks andsid nad Margarete emale unerohtu. Margareta andis seda emale liiga palju, et ta suri. Sel ööl jäi Margareta ka rasedaks. Faust läks Margaretat hiljem otsima. Ta kohtus Margarete venna Valentiniga, kellega nad kaklesid, kuna Valentin oli kuulnud kuidas Faust tema õde häbistanud oli. Kakluse käigus Faust tappis ta ja põgenes südmuskohalt. Margareta tappis
naised hakkavad teda rohkem vaatama, mille lbi ta vib leida armastuse ja nne. Faust armubki Margaretasse. . Faust pakkus vlja idee, et Margareta viks uinutada oma ema, et nad saaksid kauem koos olla. nnetuseks andis Margareta emale liiga palju rohtu ning ta suri. Faust kohtub Margareta venna Valentiniga ning kakluse kigus Faust tapab ta.Faust kaob Margareta elust, siis kui Margareta saab lapse. Margareta tapab oma lapse(ilmselt uputab ta sohu), sest kardab ksi kasvatamst,neb last, kui pattu, (Margaretal hiskonnas halb maine, et litsakas, kuna Ji Faustst rasedaks). Margareta pannakse vangi, oma lapse tapmise eest. Faust lheb teda pstma. Faust kutsus Margaretat endaga kaasa, kuid Margareta ei linud, sest sdistab Fausti selles, et ta ta maha jtts ja nii kaua kadunud oli, Margaretale ei meeldi Mephisto, tee res on hauad, millest Margareta sdametunnistus ei suuda mduda. Margareta tahtis oma pattude eest surres need nagu heastada. Margareta hing sai pstetud inglite poolt
palju teed." Tema süütus, lihtsus, kergemeelsus ja üksindus muudavad ta Fausti meelituste ohvriks ning panevad ta arvama, et Faust armastab teda samamoodi nagu tema Fausti. Mees toob aga kaasa Margareta jaoks palju pahandusi, viib ta hukkatusse. 3.2. Margareta perekond oli lagunenud ja seetõttu võib öelda, et Margareta oli tegelikult päris üksik. See ei olnud rõõmus ja õnnelik perekond. Seetõttu ei olnud Margaretal tuge. Ta pidi olema iseseisev juba väiksest peale. Margareta isa oli surnud. Ema oli väga range. Väike õde, keda Grete väga armastas ja kelle ta ise oli üles kasvatanud, suri haigusesse. Vend oli sõjaväes ja ei olnud perekonnaelus väga osavõtlik. Talle meeldis Margaretaga teiste ees hoobelda. Kui ta käis oma sõpradega joomas, siis talle meeldis Margareta ilu ja süütusega uhkustada ning seetõttu meeldis ta ka nendele, kes vennaga jõid
Samuti avaldub tüdruku puuduv enesekindlus siis, kui Faust Margareta kätt suudleb. Tüdruk ütleb: ,,Ah, jätke! Kuis küll võite suudelda mu kätt. See on nii labane ja kole." Margareta oli ka väga õrn, ta kartis saada haiget ja armuda: ,,Ma arvan, et armuda üldse ei maksaks. Sest armsamast ilma jääda ei jaksaks." Tüdruk oli juba palju kannatanud (oma pere ja vaesuse tõttu) ja ta ei oleks ilmselt rohkem talunud. 3.2 Margaretal puudus õige perekond. Ta isa suri, kui tüdruk oli väike. Samuti suri väikene õde, keda Margareta väga armastas. Muidugi eksisteeris veel ka Margareta vend, kuid teda polnud kunagi perekonnale toeks. Tüdruku ema oli väga karm ja kasvatas oma lapsi usklikus vaimus. Margareta ei võinud kusagil lõbutseda ja pidi kogu aeg tööd tegema ja emaga koos olema. Nende omavahelised suhted olid üsnagi halvad. Vend hooples Margareta voorusega ja
Margareta vastu. Ta on lootuses ja tunneb end õnnelikuna ,,Ma tulin jõhkra maitsmisnõuga. Nüüd armastus mind haarab täie jõuga." Margareta, kes õhtul tagasi oma tuppa jõuab leiab oma kapist ehted. Ta on ehete üle õnnelik, ka tema on kulda ihkav hing. ,,Vaid kulla poole kipub, vaid kulla küljes ripub kõik ilmas. Oh me vaesed!" Jalutuskäik Margareta sai ehted kätte, aga ta näitab neid emale, kes arvab, et võõrast vara ei tohi vastu võtta ja käsib Margaretal ehted kirikule anda. ,,Ta hüüdis: laps, oh ette vaata! Võõras vara su hinge võib hukka saata. See jumalaemale kingiks anna siis meile osaks saab taevamanna." Naabrinaise majas Margareta räägib Martale, et ta sai endale austajalt taaskord ehteid. Tuleb Mefistofeles, kes räägib Marta mehe surmast. Ta räägib, et Marta mees oli liiderdaja, pidev uhkeldaja. Tõestuseks, et Marta mees Paduasse maetud on tahab Marta tunnistajat ja paberit selle kohta
kappi oma riideid panna, märkab ta ehetekasti ning proovib neid. Ta näitas kingitust pappile, kes võttis kasti endale. Ema arvates oli see karp patune. Kui Faust sellest teada saab, käsib Mefistofelesel teise karpi Margaretale viia. Naabrinaise majas Marta istub ja nutab taga oma surnus meest, keda ta kõigest hingest armastas. Tuleb Margareta ja ütleb talle, et ta leidis veel ühe karbi. Marta soovitab seda emale mitte näidata: ,,Milleks papi kukrut täita?" Marta lubab Margaretal tema juured ehteid jätta, tulles siia neid proovida ja kanda. Tuleb Mefistofeles ja ütleb Martale edasi tema surnud mehe tervitusi. Ta nimetab Margaretat preiliks, õrnaks kui tuvi. Margareta arvates armuda ei tasuks, sest armsa surma läbielamiseks pole jaksu, Mefistoteles ütleb Martale, et ta mees palub andeks, et jättis sõgeduses töö ja naise. Marta annab andeks. Marta palub saatanal saada surmatunnistust oma mehe kohta. Saatan lubab selle ülesande
ehetekasti ning proovib neid. Ta näitas kingitust pappile, kes võttis kasti endale. Ema arvates oli see karp patune. Kui Faust sellest teada saab, käsib Mefistofelesel teise karpi Margaretale viia. Naabrinaise majas Marta istub ja nutab taga oma surnus meest, keda ta kõigest hingest armastas. Tuleb Margareta ja ütleb talle, et ta leidis veel ühe karbi. Marta soovitab seda emale mitte näidata: „Milleks papi kukrut täita?” Marta lubab Margaretal tema juured ehteid jätta, tulles siia neid proovida ja kanda. Tuleb Mefistofeles ja ütleb Martale edasi tema surnud mehe tervitusi. Ta nimetab Margaretat preiliks, õrnaks kui tuvi. Margareta arvates armuda ei tasuks, sest armsa surma läbielamiseks pole jaksu, Mefistoteles ütleb Martale, et ta mees palub andeks, et jättis sõgeduses töö ja naise. Marta annab andeks. Marta palub saatanal saada surmatunnistust oma mehe kohta
Kindlad reeglid uniooni ühise kuninga valimiseks; Siseasjad ja seadused on igal maal omaenda omad; Uniooni liikmetel on ühine välispoliitika. Kalmari unioon 1397-1521 Uniooni sõlmides loodeti pikale rahuajale Euroopas ja sakslaste ning Handsa liidu mõju vähendamisele Läänemere ruumis. Sooviti vähendada ülikute võimu ja suurendada kuninga võimu Kalmari unioon 1397-1521 1397. a. juulis kutsutakse Rootsi, Norra ja Taani vaimulikud ja ülikud Kalmari nõupidamisele. Margaretal ei olnud Olafi surma tõttu lapsi ja seetõttu nimetas ta oma järglaseks oma õetütre poja, Pommeri hertsogi Eriku. Erik krooniti Rootsi kuningaks, olles 15-aastane. Kalmari unioon 1397-1521 Margareta valitses uniooni kuni oma surmani 1412. a. Taanis oli 750 000 elanikku ja ta oli tugev rahvusriik Rootsi oli endiselt pigem maakondade liit elanike arvuga 500 000. Norra oli samuti nõrgalt keskvõimuga seotud ja elanikke oli 250 000. Kalmari unioon 1397-1521
loominguks? /ideed elu môte on töös ja loomingus, Köik, mis meiega juhtub, kujundab meid 6. nimeta erinevaid zhanre, mida G. viljeles / draama, tragöödia, romaan, ballaad, luule Lektüürikontroll 1.Kas Marg. laps suri ise, M. uputas ta voogude vahele, jättis hooletusse? 2.Kas Valentini ja F. kahevôitlus oli ôhtul, öösel vôi hommikul? 3.Kes nôiaköögis valvavad nôiarohtude katelt, kas koletised, ahvipärdikud vôi sarvikud? 4.Margaretal oli väike ôde, mis tast sai/ suri haiguse kätte 5. Mis sai M. isast? Surm viis ta enne lapse sündi. 6. Mis sai Valentinist? /kahevôitluses Faustiga suri 7. lk. 102, kelle sônad 8.Heinrich? Oli see Faust Wagner vôi Marta mees? 9.Kas Margareta minestab Marta juures, kirikus vôi vanglas? 10. 19 Peateos on tragöödia "Faust"
Võlujook pani Fausti armuma ka esimesse ettejuhtuvasse neiusse. Esimene ettejuhtuv neiu oli Margareta. Faust armus tasse ja tahtis neiut koju saata, kuid too keeldus. Siis hakkas Mefistofeles tegutsema, et Faust saaks seda mida ta tahab. Nii pani Mefistofeles Margareta kappi ehtelaeka. Margareta rääkis sellest oma emale, kes annetas laeka kirikule. Mefistofeles paneb uue laeka ning seekord rääkis Margareta sellest oma naabrinaisele Martale. Faustil ja Margaretal oli Marta juures kokkusaamine, kus Faust võitis neiu südame. Nad tahtsid ööd koos veeta ja selleks andsid nad tüdruku emale unerohtu. Margareta andis seda emale liiga palju, et too suri. Sel ööl jäi Margareta ka rasedaks. Faust läinud Margaretat hiljem otsima, põrkas kokku tüdruku venna Valentiniga, kellega nad kaklesid, kuna Valentin oli kuulnud kuidas Faust tema õde häbistanud oli. Kakluse käigus Faust tappis mehe mõõgaga ja põgenes südmuskohalt. Margareta
annaabi.ee 
