Kui kevadel viivitad päeva, siis sügisel ootad nädala (Iisaku) Mida varem paned seemned mulda vms, seda kiiremini tulevad saadused. Kui viivitad, läheb kauem aega. Rukki-Maarja toob palju marju, Pärt pähkleid ka. Rukki-Maarja päev 15. august, sel ajal saab palju marju. Pärtlipäev on 24. August, millal valmivad pähkild. 3. Millal kelle nimepäev. Jaanil - jaanipäev, 24.juuni Jaagul - jaagupipäev, 25.juuli Toomal - toomapäev, 21.detsember Maril - paastumaarjapäev, 25.märts Maretil - maretapäev, 13.juuli Martinil - mardipäev, 10.november Margusel - markusepäev, 25.aprill Tõnisel - tõnisepäev, 17.jaanuar Annikal - annepäev, 26.juuli Mallel - madlipäev, 22.juuli Andrusel - andrusepäev, 30.november Peetril - peetripäev, 22.veebruar Katrinil - kadripäev, 25.novermber Jaanal - rukkimaarjapäev, 15.august Laural - lauritsapäev, 10.august Jüril - jüripäev, 23.aprill Olevil - olevipäev, 29.juuli Kadril - kadripäev, 25.november
See annab veelkordse kinnituse sügavaimale emaarmastusele ning -murele. Mareti olek ning käitumisviis tundus olevat üsna loomulik sellises olukorras. Mõni päev hiljem ei saa Maret korralikult sõba silmale ning jookseb jõele, kus näeb teisel pool kallast meest ning arvab, et too on tema poeg, sest mehe nägu on söestunud ning kere haavu täis pikitud. Ta talutab mehe üle jõe ja oma tarekesse, kus ravitseb lakkamatult ta haavu. Emaarmastus, lootus ja meeltesegadus ei lase Maretil selgelt mõelda. Mees, keda ta ravis, ei tundnud oma kodu ära, vaatas kingitud kukrut imestusega ning emagi ei olnud talle tuttav. Maret oli murest ja suurest armastusest poja vastu pimedaks muutunud ega saanudki aru, mis tegelikkuses toimub. Maret trotsis magamatuid öid ning südant murdvat muret poja tõttu, kuid sellest hoolimata lahkus haavatu hing kehast. Ema süda lõhestus, lausa killustus suurest ahastusest, murest ja lootusetust olukorrast
Krõõda teise tütre abiellumisegagi oli Andresel raske leppida. Ka Mareti tulevane mees ei meeldinud tüdruku isale. Andres proovis küll tüdruku meelt muuta, ent asjatult Maret olevat nagu kadunud Krõõt: heidab alla, aga järele ei anna, tee mis tahes. Tüdruku õnneks andis isa ise lõpuks järele ning ta võis abielluda. Kuid ma arvan, et oma mehega ta väga õnnelik ei olnud, sest ta ei armastanud teda päriselt ning abiellus vaid seetõttu, et mees teda armastas ja Maretil kedagi teist võtta ei olnud. Vargamäel oli palju erinevaid naisi, kes kõik endast sinna midagi maha jätsid: Krõõt jättis sinna oma elu, Mari tervise, Liisi ja Maret lapsepõlvekodu. Kui poleks olnud neid, oleks Vargamäe ja Andres kindlasti olnud teistsugused. Aga millised? Seda ei saa iialgi teada.
Indrek vihastab ja viskab kivi tabab ema (Indrekule meenub, kuidas isa ema peksis) noor Andres tunneb end võõrana kiusab väikevenda edaspidi rohkem Mari ja Indrek veel lähedasemad XXXII lk.446 vanade ja noorte vahekord justkui muutunud vanadel ainult mure ja vaev, noortel ka rõõm ja lõbu ; Andres hakkab abi ja lohutust otsima piiblist ; Mari lubab Liisil ja Maretil Andrese selja taga küla tantsupidudel käia ; Mäe Liisi Oru Joosep (palgivirn) XXXIII lk.466 Indreku vaimustus kalapüügist ; Oru karjatüdruku Riia kass Milli tühjendab linnupesi Milli surm Indrek matab Milli, kuid koer Muska kaevab välja poisid põletavad Milli laiba ära Riia läheb Indreku ja Antsuga tülli XXXIV lk.493 Mäel uued lapsed Tiiu, Kadri ja väike Liine ning Orul poeg Jüri ; jõuluaegne kirikuskäik ; Oru koer Valtu
üldse taibanud, et mehest hoolib. Jussi tegelaskuju tõi teosesse patu ja südametunnistuse, needuse ja etteheite motiive. 4 Vargamäe peremehed Oru Pearu ja Mäe Andres olid kumbki oma soo üle nii uhked, et oleksid pigem surnud, kui lasknud oma lastel abielluda ja lapsi saada. Juba omavahel mängimine oli Liisil - Maretil ja Joosepil Kaarlil keelatud. Küllap vihastas peremehi ka see, vanemate laste suhe arenes nende teadmata. Sinna polnud mõistagi midagi parata, sest nad ise olid nii jäärapäised ja keelasid oma võsukestel teha seda, mida mujal taludes kõik tohtisid. Hiljem aga, kui Liisi ja Joosep pidid kokkujäämise eesmärgil lapse eostama, sai Pearule ja Andresele olukorra paratamatus selgeks. Nad ei kontrollinud enam kogu Vargamäe rahva tegevust.
Indrek ei olnud töö jaoks loodud ja ta pandi köstri juurde kooli õppima. Indrek elas siis vana lese kirikumehe juures korteris. Sel oli tütretütar Milli. Indrekule hakkas Milli meeldima, aga siis pidi Milli koos emaga linna tagasi minema. Indrek jäi köstri juurde kolmandakski aastaks, kuigi köster soovitas ta linnakooli panna. Andresel polnud see aga jõukohane. Üks kirjutaja kutsus Indreku endale abiliseks. Eesperre võeti uus tüdruk. Maril oli sündinud poeg Sass. Maretil oli sündinud poeg Oskar. Noor Andres oli juba 19. aastane. Talle meeldis üks talutütar Maali, kes temast eriti lugu ei pidanud. Maali oli uhke, kooliski käinud. Sügisel pidi noor Andres aga kroonusse minema. Vana Andres lootis, et pärast seda tuleb poeg Vargamäele peremeheks, kuid too ei osanud midagi öelda, justkui ei hoolikski Vargamäest. Indek tahtis kirjutaja juurest linna õppima minna. Nõnda ta tegigi. Tuli kätte aeg, mil Andres pidi kroonusse minema
hingele pitseri peale. Lõpuks oli ka tema kurb ja alati tõsine. Mis alguses Andrest tema juures võlus, kadus perenaiseks saamisega. Tüdrukud olid alguses lapsed nagu lapsed ikka, aitasid kergemaid töid majapidamises ära teha. Kui tüdrukud sirgusid, kasvasid neist väga töökad, lahtiste kätega noorikud. Oli taas aeg kus Vargamäel oli üle pika aja taas naeru kuulda. Raamat iseloomustab Liisit tüdrukuna kes on isa iseloomu ja välimusega aga ema häälega, Maretil aga on ema silmad . Krõõt suri oma neljandat last, poega Andrest, sünnitades. Aga ma arvan et surma põhjusteks võib veel lugeda rasket elu ja karmi tööd, mis oli noore naise lihtsalt ära väsitanud. Ma arvan, peale Krõõda surma Mari kutsumine perenaiseks oli ühtepidi viga, aga lapsed vajasid ema ja kuna Mari oli seal alati toeks olnud, siis pean seda loogiliseks asjade käiguks. Mari oli küll
Tihti minnakse odavama vastupanu teed. Edaspidi tellivad toitlustusasutused kooritud kartulit tõenäoliselt üha rohkem, kuna see tuleb odavam välja. Niimoodi tõugatakse ära mahekartuli kasutamine erinevates asutustes. 5. Katsetes kasutatavate sortide lühitutvustus Praktilises katses kasutati 2 kartulisorti. Üheks oli keskvarajane sort Maret ja teiseks hiline sort Anti. Kartulid erinevad lisaks erinevatele kasvuaegadele ka koore värvuse poolest. Anti koor on valge ning Maretil on punane koor. 5.1. Kartulisort Anti Päritolult on kartul ristamisvanemate R513-78 ja Super tulemus. Aretatud on Anti Jaan Sarve ja Mati Koppeli poolt. Anti on hilise kasvuajaga. Ta on puhmas keskmise kõrgusega, poollaiuva kasvukujuga, õied väiksed valged (koondunud suurtesse õisikutesse), õitsemise intensiivsus madal, mugulad on ümarovaalsed, kergelt lapikud, silmad keskmise sügavusega, mugulate koor ja sisu kollased, valgusidandid nõrgalt punavioletsed
Joosepi ja Liisi armastuse pärast pidi Pollo surema, sest nemad ei tahtnud, et ta öösel sellest kõigile kuulutaks. Tõekuulutamise pärast pidi ta oma ärka ja maia hinge jätma rebasekakule. Uus koer Muska samasugune -> koerad olid kõige vihasemad nende armastuse vastased. ,,Saab kuhu saab, saab kuidas saab, aga seia ei jää mina mitte..Siin on alati riid ja kohtukäimine, sellepärast." Sama heleda häälega nagu Krõõt. Maretil on Krõõda silmad. Liisi jääb rasedaks. Andres ajab kodust minema. Liisi läheb sauna. Joosep koos Karlaga sõitsid naljatades Liisi juurde sauna kosja. Läksid õpetaja juurde registreerima. Pulmad olid lihtsad ja tagasihoidlikud. Poja nimeks sai Joosep, sündis Joosepi onu juures. Kui Joosepi ja Joosepiga Vargamäel käis, hakkas lahkudes tönnima, iga nurk oli armsaks muutunud. 22
Teema hakkab jõulisemalt arenema kui juhuslik soldat andis Maretile kukru, mille tema poeg oli saatnud. See tõstis Mareti lootusi arvates, et tema poeg on elus ja sammub kodu suunas oma põlenud näoga. Mõni päev hiljem ei saa Maret korralikult magada ning jookseb jõele, kus näeb teisel pool kallast meest ning arvab, et too on tema poeg, sest mehe nägu on söestunud ning kere haavu täis. Ta viib mehe oma tarekesse, kus ravitseb ta haavu. Emaarmastus, lootus ja meeltesegadus ei lase Maretil selgelt mõelda. Mees, keda ta ravis, ei tundnud oma kodu ära, vaatas kingitud kukrut imestusega ning emagi ei olnud talle tuttav. Maret oli murest ja suurest armastusest poja vastu pimedaks muutunud ega saanudki aru, mis tegelikkuses toimub. Hoolimata Mareti hoolitsusest, suri haavatu ära. Maret oli väga endast väljas ning ei suutnud juhtunut uskuda. See oli teose kulminatsiooniks ning ühtlasi toimus hetkeks pingelangus, kuid kirjaniku osava
arvas vist :,,Kuuekümneaastase eide ja kaheksateistkümne-aastase tütre mõtted ei käi tihti ühte teed." Sõstrasilmilise neiu mõtted libisesid mitme versta kaugusele kihelkonna kiriku ette. Saardaru külas elas Tammiste Miina. Miina mõtted ei olnud Õnnistegija kuju ega orelilaulu ega ka õpetaja jutluse juures, vaid ta tuletas meelde ammust ajast sündinud lugu, mis oleks võinud meelest juba ära ununeda. Aga mine võta kinni. Miina arvas salaja, et vanal Pahja Maretil(kaalunaisel/külatargal) õigus võis olla, kui ta ütles, oled sa ära tehtud, siis tulevad sul mõtted toobiga ja lähvad rusikaga; oled sa õige, siis tulevad lusikaga ja lähevad toobiga. Miina mõtted olid peale poole aasta juba nii sassis ja segamini, et korraleajamiseks enam lootust ei võinud olla.Pool aastat ja kaks kuud tagasi oli Miina käinud eidega teise kihelkonna kirikus, kus õpetaja esimest korda jutlust tegi ja lauarahvast võttis. Kirik oli pungini rahvast täis
ämbri kaevju ja indrek pidi selle sealt konksuga siis välja võtma. Kui tiina küsis et mida süüa teha siis indrek vastas, et kartuleid koortega ja kui tiina viitase singile mis ta eile oli teinud ütles indrek ei siin tuleb kokku hoida ja süüa vastavalt oma tööle. Heeringat ja leiba ja kartulit. Vahepeal käis Ellis indrekule süüa viimas, kui too kraavi kaevama läks. Koju jõudes rääkis elli et too naine on seal see kes sügiselgi ja maretil tekkisid naiselikud kahtlused, kuid natukese aja pärast tuli sinna tiina ja seletas kõi kära kuidas asjad on ja et talle ikka meeldib maal ja et ta tahab tallu tööle tulle neile. Maretile meeldis Ellis otsekohesus ja asus, ühesõnaga ol ipehmeks räägitud samuti ka elli tuli vaid vaadata mis Sass kogu asjast arvab. Sasski saadi nõusse. Algu loli mari kui laps koguaeg rõõmus ja tegi kõiki asju kuid ajapikku
peremees ei mõistnud - Hommikul räägiti ka Marile, mis öösel toimunud oli, pakuti viina, Andres ei teadnud endiselt asjast midagi - Liisi ja Joosep läksid kirikuõpetaja juurde, et paluda end paari panna, kirikuõpetaja mõistis noori, alati oli ju nende kahe pere vahel pinged olnud - noorte pulmad olid tagasihoidlikud ja lihtsad, Andrest sel ajal polnud, ta sõitis vanemate juurde, pulmapeol hoidis Pearu Maretil ja Karlal silma peal, et need suhteid looma ei hakkaks, pulma pidu kestis mitu päeva, purjus Pearu hakkas Liisile tema emast rääkima, et kui ilus ja tubli naine see ikka oli, ning et tütar on emasse - sügisel kolisid Liisi ja Joosep Vargamäelt ära, kolisid Liisi onu juurde, kus anti neile tuba elamiseks, seal sündis ka nende esimene laps, poeg Joosep, Liisi lubas Vargamäele enam mitte kunagi tagasi tulla
Rahvas rääkis Kingu Priidust kellel naist ega ka lapsi polnud keda kaotada võiks- too vaatas seal matuserongkäiku pealt. Andresel suri tütar Anni ja Maril mõlemad lapsed- Juku ja Kata. Nii ei jäänudki Jussist ühtegi last enam Vargamäele. Kõik lapsed surid kurguhaigusesse. Sel ajal kui Andres ja Mari kirikus käisid läksid tüdrukud paljalt rehe alla, ainult poisid olid korralikult riides, sest õues olid ilusad kohevad lumehanged. Lõpuks hakkas Liisil ja Maretil külm ja nad viisid ka väiksemad tuppa. Soojendati ennast sooja müüri ääres. Köhimise järgi said vanemad ka teada et lapsed käisid väljas- tehti neile sooja ja pandi enda juurde magama. Annil oli aga palavik ja ta pandi lõõri äärde. Peremees ja naine kartsid laste pärast sest nad ju teadsid mis teistega lastega juhtunud oli, see hirm ei olnud aga asjata, sest Anni elutuluke kustus, teised said aga terveks. Peale seda tehti kohe kõik kambrid puhtaks- lasti kadakasuitsu
Teised olid aga süüdi selles et nad kohtus kõike ei rääkinud mida nad teadsid. Rahvas ei saanud aga aru miks siis Mari lapsed surid kui ta seal ei olnud- põhjuseks leiti lõpuks et Jussi surma eest. Andres luges ja laulis jälle matustel. Sel ajal kui Andres ja Mari kirikus käisid läksid tüdrukud paljalt rehe alla, ainult poisid olid korralikult riides, sest õues olid ilusad kohevad lumehanged. Lõpuks hakkas Liisil ja Maretil külm ja nad viisid ka väiksemad tuppa. Soojendati ennast sooja müüri ääres. Köhimise järgi said vanemad ka teada et lapsed käisid väljas- tehti neile sooja ja pandi enda juurde magama. Annil oli aga palavik ja ta pandi lõõri äärde. Peremees ja naine kartsid laste pärast sest nad ju teadsid mis teistega lastega juhtunud oli, see hirm ei olnud aga asjata, sest Anni elutuluke kustus, teised said aga terveks. Peale seda tehti kohe kõik kambrid puhtaks- lasti
Teised olid aga süüdi selles et nad kohtus kõike ei rääkinud mida nad teadsid. Rahvas ei saanud aga aru miks siis Mari lapsed surid kui ta seal ei olnud- põhjuseks leiti lõpuks et Jussi surma eest. Andres luges ja laulis jälle matustel. Sel ajal kui Andres ja Mari kirikus käisid läksid tüdrukud paljalt rehe alla, ainult poisid olid korralikult riides, sest õues olid ilusad kohevad lumehanged. Lõpuks hakkas Liisil ja Maretil külm ja nad viisid ka väiksemad tuppa. Soojendati ennast sooja müüri ääres. Köhimise järgi said vanemad ka teada et lapsed käisid väljas- tehti neile sooja ja pandi enda juurde magama. Annil oli aga palavik ja ta pandi lõõri äärde. Peremees ja –naine kartsid laste pärast sest nad ju teadsid mis teistega lastega juhtunud oli, see hirm ei olnud aga asjata, sest Anni elutuluke kustus, teised said aga terveks. Peale
teiselpool jõge leitud. Ta oli alati ning nägu oli tundmatuseni purustatud. Maret tundis natukene sellest rõõmu, et tema poeg oli ilusti koju jõudnud. Kui ema poja riideid vaatas siis nägi ta ei seal kohas kus oli olnud kuulauk naha sees aga haava polnud. Nii palju asju oli mis vihjas Maretile, et see pole tema poeg, aga ta ei saanud sellest aru, sest tema rõõmutunne, et poeg on kodus oli kordi suurem kui kahtlustunne. Neljapäeval heitis poeg hinge. Metsavahi naine tuli aitas Maretil laipa pesta. Nad tegid ta korda ning viisid kirikusse viimsele palvele. Peale seda nägi Maret seda sama meest, kes oli talle poja poolt toonud nahkkukkru. Nad rääkisid natuke ja mees imestas väga kui Maret talle ütles, et too oli haavunud, sest tema väitis, et need haavad olid ammu terved ning tema põlenud nägu oli ka veel niipalju põlenud, et tema näos oli vaid kollakas arm ja põsk oli lilla.
annaabi.ee 
