aastal nimega ,,Eesti-Ma Rahwa Kalender". · Peter Ernst Wilde ja August Wilhelm Hupeli ,,Lühhike öppetus" 1766 1767 aastal; 41 numbrit · 1806. aastal ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht" · Otto Wilhelm Masingu ,,Marahwa Näddala-Leht"; 1821-1823, 1825 · Friedrich Wilhelm Willmann jutu- ja valmideraamat ,,Juttud ja Teggud" (1782), palad ammutatud läti autori G. Fr. Stenderi teosest ,,Kenad valmid ja jutud" · 1830. - 1840. aastail ilmunud Peter Mannteuffeli ja Suve Jaani teosed · Eesti keele uurimisele ja arendamiseks tegid suuri teeneid 19. sajandi algupoolel Johann Heinrich Rosenplänteril ja Otto Wilhelm Masing · Otto Wilhelm Masing võttis kasutusele õ-tähe · Uue ortograafia alused esitas Eduard Ahrens oma grammatkas 1843. aastal. · Friedrich Robert Fahelmann oli üks esimesi kes kasutas uut kirjaviisi oma luuletuses 1845. aastal RAHVUSLIK LIIKUMINE · Rahvuslik liikumine toimus aastatel 1860 1885
Inimesed Timotheus Von Bock- keisri hull, satub Schlüssengerbi vanglasse, kuid jääb oma põhimõtetele kindlaks, kannab revolutsioonilisi ideid. Sõjalise vapruse eest teenib ta kuldmõõga. Georg von Bock Timo noorem vend, alampolkovnik. Püüab ka oma venda leida ja päästa. Karl Timo teine vend, kes Eevasse armub ja teda endale võita püüab Katharina von Bock( Eeva Mättik) lihtne talutüdruk, Timotheus von Bocki naine. Elsy Timo õde, Võisiku mõisa valitseja, Peeter Mannteuffeli naine. Aleksander I- Katariina II poeg. Nikolai I- Aleksandri trooniloleku lõpetab valitseja surm, uueks keisriks sai Nikolai I. Jakob Mättik Lihtsa talupoja laps, kes tänu Timole O. W. Masingu juures hariduse omandab ning haritlaskonna sekka sattub. Romaani pealkiri viitab teose ühele kesksele tegelasele Timotheus von Bockile, ent Kross jätab lugejaile mulje, et teose aluseks on töödeldud päevik, mille kirjutas Timo naisevend Jakob Mättik. Seega on ,,Keisri hull"
Clas von Ramm on oma mälestustes kirjutanud: "Meie muutumatu truuduse Vene keisrikoja vastu reetis tsaar Aleksander III, kes Peeter Suure antud õigused ja privileegid ära võttis ja andis meid Vene bürokraatia, pulbitseva kaose, trööstitu seisundi, roiskunud ja seesmiselt põdeva hiigelriigi meelevalda."52 Nii et von Mannteuffel ei käitu mingil iseäralikul viisil, vaid nii, nagu võibki ühelt aadlikult oodata. Peter Zoege von Mannteuffeli (eesti keeles 'meeskurat') kirjeldamisel hakkavad jällegi silma krossilikud atribuudid. Jakobi silme läbi on ta rängakondiline, tuklase nudipeaga, iriseva kahtlustajavaimuga (lk 240). Teisal kirjeldab Jakob von Mannteuffelit järgmiselt: "Ta must nudiks pügatud pea oli natuke viltu õlgadel ja ta raske sinakas lõug rõhus lipsu halli siidliblika kiiva."53 Siin on Kross kasutanud ilmekat võrdlust massiivne lõug ja õrn lipsu siidliblikas , mis rõhutab von Mannteuffeli tahumatust.
Kuradisild ehitati 1913. aastal Vene tsaaride Romanovite dünastia 300. juubeliks - seda meenutavad sillal olevasse pronkspärga paigutatud aastanumbrid 1613-1913. Esimene, teravate kaartega uusgooti sild ehitati 1808. aastal J. W. Krause projekti järgi Kust on tulnud Kuradisilla nimi, ei ole teada. Kirjanduses pakutakse mitut varianti. Neist ühe järgi olevat eeskujuks Kuradisild Reussi jõel Sveitsis. Ka võis põhjuseks olla ehitustööde juhataja Mannteuffeli nimi (Teufel - saksa k 'kurat') . Või siiski tumedat tooni Kuradisilla nimi pärineb vastandusest läheduses asuva heledama Inglisillaga. Ernst Bergmanni monument Ernst Bergmanni monument asub Toomemäel, Tartus ja on pühendatud arstiteadlase, Tartu Ülikooli kasvandiku ja õppejõu, professor Ernst Bergmanni mälestuseks. Monument valmis 1913. aastal ja monumendi autoriks on saksa kujur Adolf von Hildebrand.
ilmus 1840. a pealkirjaga ,,Wina-katk". Raamatus kirjeldab Kreutzwald viinajoomise hävitavat mõju rahvaste ja üksikute inimeste suhtes ning soovitab viina täielikku mahajätmist. Kreutzwaldi 1843. a trükivalgust näinud ,,Sippelgas" kujutab endast kogumikku nõuandeid lastekasvatuse, majapidamise ja tervishoiu alal ning muid vaimuharivaid jutte ja luuletusi. Talurahva laiskust, rumalust, vargusi, pettusi ja ennekõike joomist mõistab hukka ka Peter August Friedrich von Mannteuffeli jutustus ,,Aiawite peergo walgussel". Lisaks talurahva pahedele räägib raamat ka kahe külanoore armastusest. Nimelt noorte suhted arenevad külaelupiltide taustal, lisaks sellele on elamulikult kujutatud kosje, pulmatseremooniat jm. Inimestel oli raamatu vastu suur huvi ja selleks oli ka põhjust, sest maaelu ja rahvakombestikku kirjeldati väga mitmekülgselt ja huvitavalt. Noor Johann Voldemar Jannsen alustas oma kirjamehe-karjääri 1845. a saksa keelest tõlgitud
1812. aastal algab Isamaasõda. Napoleon tungib jõuliselt Venemaale, vallutab Moskva, ent on sunnitud peagi taanduma. Aleksander I otsustab jätkata sõda Napoleoni vastu. Timotheus von Bock teeb kaasa kogu Vene armee teekonna kuni Pariisini, osaledes nii 60 lahingus. Sõja lõpuks saab von Bockist polkovnik (kolonel). 1816 Aleksander I sisepoliitika muutub järjest ähmasemaks, mistõttu läheb von Bock erru. Elsy Timo õde ning hilisema Võisiku mõisa valitseja, Peeter Mannteuffeli, kallis naine. Georg von Bock Timo noorem vend, alampolkovnik. Püüab ka oma venda leida ja päästa Karl Timo teine vend, kes Eevasse armub ja teda endale võita püüab Eeva Mättik (Katharina von Bock, Kitty) teose peategelase õde, päritolult lihtne talutüdruk, hiljem aga Timotheus von Bocki truu ja kartmatu naine, kes austusest ja armastusest Timo vastu tema revolutsioonilisi ja hulle ideid kaitseb ja toetab.
Ei, ma ei armasta seda oma pöörast ja tõrgest ja tabamatut õde ja ta teab seda... Aga ikkagi usaldab tema mind... Sest keda muud olekski tal õieti usaldada... Ja mina teda... vististi ka." Kuigi Jakob ütles selgelt välja, et ta Eevat ei armasta, hoidis ta ikka ennast Eeva ja Timo lähedusse kõik need aastad. Ta hoolis ja usaldas oma õde vaatamata kõigele. Ta isegi oli valmis aitama neil koos pojaga põgeneda ning kannatas ära ka Mannteuffeli käitumise. *Jakob ja Jüri said kogu aeg hästi läbi. Kui poiss alles väike oli, siis õpetas Jakob talle rehkendamist ja geomeetriat ning tihti mängisid nad malet. Samas kui Jüri tahtis midagi teada saada, aga ta ema või isa käest küsida ei saanud, siis ta teadis, et saab onult küsida, sest teda sai usaldada. Näiteks kui nad enne Jüri lahkumist mängisid malet, siis ta tahtis Jakobilt teada saada, et kas ta peab nüüd lütseumis keisri sõbraks saama
?'' ,,Me pöörame kõik näod kõrvale, kui mingi asi on liiga selge'' ,,Kes valetab, selle suu tapab tema hinge ära.'' ,,Oo issand mängib Beethovenit'' (lõuemürina kohta) ,,Me pöörame kõik näo kõrvale, kui mingi asi on liiga selge.'' ,,Pole rohkem püsivaid põhimõtteid maailmas kui need: Armastus, Tõde, Jumal. '' ,,Ta must nudiks pügatud pea oli natuke viltu õlgadel ja raske sinakas lõug rõhus lipsu halli siidliblika kiira.'' Jakob ütles Peter von Mannteuffeli kohta ,,Ei piipu, ei poega.'' ,, .. tõe peaks selgitama juba ajaloo pärast, juba tõe enese pärast.. '' ,, .. ajalugu ajalooks ja tõde tõeks inimesel peab olema õigus nõuda südamerahu asemel vähemalt oma tükikest teadmatust!'' Veel detaile: vene vanglad olid kohutavad keisrile saadeti manifest Maapäeval Eeval(Timo naisel) oli enne tema poega Jüri üks nurisünnitus(samuti poeg)
poolehoiu mõisate restitutsiooni ja õiguste laiendamisega. Clas von Ramm on oma mälestustes kirjutanud: "Meie muutumatu truuduse Vene keisrikoja vastu reetis tsaar Aleksander III, kes Peeter Suure antud õigused ja privileegid ära võttis ja andis meid Vene bürokraatia, pulbitseva kaose, trööstitu seisundi, roiskunud ja seesmiselt põdeva hiigelriigi meelevalda."52 Nii et von Mannteuffel ei käitu mingil iseäralikul viisil, vaid nii, nagu võibki ühelt aadlikult oodata. Peter Zoege von Mannteuffeli (eesti keeles 'meeskurat') kirjeldamisel hakkavad jällegi silma krossilikud atribuudid. Jakobi silme läbi on ta rängakondiline, tuklase nudipeaga, iriseva kahtlustajavaimuga (lk 240). Teisal kirjeldab Jakob von Mannteuffelit järgmiselt: "Ta must nudiks pügatud pea oli natuke viltu õlgadel ja ta raske sinakas lõug rõhus lipsu halli siidliblika kiiva."53 Siin on Kross kasutanud ilmekat võrdlust massiivne lõug ja õrn lipsu siidliblikas , mis rõhutab von Mannteuffeli tahumatust.
Tema looming pakkus arendavat, publitsistlikku ja populaarteaduslikku kirjavara. Kogu 19.s olid koolides kasutusel tema ,,Täieline ABD-Ramat" ja ,,Arwamise-Ramat". Juturaamat ,,Pühhapäwa Wahhe-Luggemissed" tutvustas võõraid maid, sealset loodust ja kombestikku (Ameerika, Aafrika, Kamtsatka jm). Tema suurim saavutus on maarahva ajaleht ,,Marahwa Näddala-Leht" (1821-23, 1825). Tema on ka Õ tähe tähestikku tooja. 13. Sajandivahetuse ajaviitejuttu esindavad Mannteuffeli ,,Aiawite peergo walgussel" ja Jenoveva-lood (Kreutzwaldi vaba tõlge ,,Wagga Jenowewa ajalik elloaeg"). Sellelaadilisele kirjavarale vastandus Suve Jaani e Johann Fr. Sommeri ,,Luige Laos", lihtne külapoiss, kes Vene mereväes ustavus, vapruse ja eneseohverduse imetegusid teeb. 14. Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) oskas saksa, vene, rootsi, prantsuse, inglise, ladina, kreeka, heebrea, kaldeaja läti keelt
laiendamisega. Clas von Ramm on oma mälestustes kirjutanud: "Meie muutumatu truuduse Vene keisrikoja vastu reetis tsaar Aleksander III, kes Peeter Suure antud õigused ja privileegid ära võttis ja andis meid Vene bürokraatia, pulbitseva kaose, trööstitu seisundi, roiskunud ja seesmiselt põdeva hiigelriigi meelevalda."52 Nii et von Mannteuffel ei käitu mingil iseäralikul viisil, vaid nii, nagu võibki ühelt aadlikult oodata. Peter Zoege von Mannteuffeli (eesti keeles 'meeskurat') kirjeldamisel hakkavad jällegi silma krossilikud atribuudid. Jakobi silme läbi on ta rängakondiline, tuklase nudipeaga, iriseva kahtlustajavaimuga (lk 240). Teisal kirjeldab Jakob von Mannteuffelit järgmiselt: "Ta must nudiks pügatud pea oli natuke viltu õlgadel ja ta raske sinakas lõug rõhus lipsu halli siidliblika kiiva."53 Siin on Kross kasutanud ilmekat võrdlust massiivne lõug ja õrn lipsu siidliblikas , mis rõhutab von Mannteuffeli tahumatust.
Gottfried von Herderi (1744–1803) tegevusel, kes töötas aastatel 1764–1769 Riias pastorina. Pärast naasmist Saksamaale avaldas Herder kaheköitelise antoloogia "Volkslieder", mis muuhulgas sisaldas ka eesti rahvalaulude tõlkeid saksa keelde. Herder oli kirjavahetuses August Wilhelm Hupeli jt kohalikke olusid hästi tundva- te baltisaksa haritlastega. 2 Looduskujundite kasutamist baltisaksa haritlaste teostes vaatleb Maie Kalda artik- kel "Holtzi, Mannteuffeli ja Jannseni loomad" (2004: 31–43). 244 Kadri Tüür, Timo Maran poliitiline tähendus.3 Eestlaste loodussuhte manifesteerimise näiteks võib tuua katke Oskar Looritsa teose "Eesti rahvausundi maailmavaade" peatükist "Suhtumine looduselle". Nõndaviisi on kujunend soomesugu rahvaste usundi võib-olla kõige veetlevamaks jooneks just suur ja sügav l o o d u s t u n n e kuni harda ja anduva austuseni
annaabi.ee 
