Lülipuiduline. Maltspuit on lai, nõrgalt kollakasvalge ja lülipuit hallikaspruun, tihti nõrgalt eristatav. Puit on kõva. Aastarõngad ristlõikes selgesti eristatavad, vanadel puudel aastarõnga piirjooned koore läheduses nõrgalt lainjad. Sügispuit tume, ristlõikes vaadatuna väikesed sooned koondunud rühmadesse ning nähtavad heledate täppidena. Säsikiired on väga kitsad, radiaallõikes nähtavad ribadena, teistes lõigetes pole nähtavad. Hajulisoonelised lehtpuud Vaher: Maltspuiduline. Vanemas eas esineb sageli hallikas väärlülipuit. Puit ühtlaselt punakasvalge, radiaallõikes siidja läikega, võrdlemisi kõva. Aastarõngad eristatavad kõikides lõigetes, nende piirjooned on tumedad. Säsikiiri ristlõikes rohkesti, nad on kitsad ja nähtavad, radiaallõikes nähtavad kitsaste läikivate ribakestena. Kask: Maltspuiduline. Sageli esineb tumepruun või tumehall väärlülipuit. Puit punakas- või kollakasvalge, võrdlemisi kõva, halvasti lõhestatav
uurige ka E. Saarmani õpikut!): - kasepuitu ja pöögipuitu - tammepuitu ja jalakapuitu - kadakapuitu ja männipuitu -kuusepuitu ja lehisepuitu? - kasepuitu ja pöögipuitu (tunnused: - malts- ja lülipuit; - säsikiired (suurus ja nähtavus) Pöögipuit. Küpspuiduline. Vanadel puudel esineb punakaspruun väärlipuit. Säsikiired kahesugused: kitsad ja laiad. Ristlõikel laiad säsikiired nähtavad läikivate ribadena, kitsas säsikiiret vaevalt nähtavad. Kask. Maltspuiduline. Sageli esineb tumepruun või tumehall väärlipuit. Säsikiired on kitsad. Rist- ja tangentsiaallõikes ei ole nähtavad, radiaallõikes nähtavad kitsaste ja lühikeste läikivate ribadena. - tammepuitu ja jalakapuitu (tunnused: - säsikiired (suurus ja nähtavus)) Jalakapuit. Säsikiired kitsad. Radiaallõikes on nad tumedamad ümbritsevatest puidust ja eristuvad selgesti, andes lõikele omapärse struktuuri. Tammepuit. Säsikiired on kitsad ja laiad
4.4 Kodumaised lehtpuud Vaher (Acer platanoides). Korraliku metsapuuna saab seda liiki Eesti metsades näha. küllalt harva, vahtra puhtpuistud ehk vahtrikud on meil veelgi haruldasemad. Metsakorralduse andmeil leidub Eestis vahtra enamusega puistuid kokku napilt üle 20 hektari. Vaher on maltspuiduline puu, puit on kollakas või punakasvalge. Säsikiiri on ristlõikes rohkesti, need on tumedad ning ots- ja radiaallõikes hästi nähtavad. Aastarõngad eristuvad kõikides lõigetes, nende piirjooned on tumedad. Puit on
• Tüvi võrdlemisi sirge ja väikese koonilisusega. Saematerjali pinnal oksad ovaalsed. Kuusk • Küpsepuiduline • sisaldab männist vähem vaiku (vähem vastupidav kõdunemisele). • männist kergem ja veidi väiksema tugevusega • saematerjali pinnal kuuse oksad ringikujulised. EHITUSMATERJALID 4 Kask • Levinuim lehtpuu, maltspuiduline • Värvus valge, õhu käes muutub roosakaks • aastarõngad vaevu eristatavad • Hästi töödeldav. Kergelt kõdunev. • Kasutatakse palju vineeri tootmiseks. Vähesel määral ka lauamaterjalina Tamm • Lülipuiduline, Eesti puudest raskeim ja tugevaim • Väga jämedakoeline, dekoratiivne. Pikaajalisel seismisel vees värvub parkainete toimel tumedaks. • Kasutatakse peamiselt viimistlusmaterjalina ja parketina. Saar
· Eristatakse varast ja hilist aastaringi osa · Männim, seedril, lehisel, tammel ja mõnel teisel puuliigil on välimised aastarõngad heledamad, sisemised tumedavad · Maltspuidulisteks, kus lülipuit puudub(kask, lepp, haab ning valgepöök) TÄHTSAMAD PUU LIIGID · Mänd Eesti levinuim puuliik · Kuusk küpsepuiduline, sisaldab männist vähem vaiku (vähem vastupidav kõdunemisele) · Kask levinuim lehtpuu, maltspuiduline. Värvus valge, õhu käes muutub roosakaks · Tamm Eesti puudest raskeim ja tugevaim. Lülipuiduline. Väga jämedakoeline, dekoratiivne. · Saar lülipuiduline, kõna ja ilusa mustriga. · Sanglepp pehme, ühtlase struktuuriga ja hästi töödeldav. · Haab Eesti puuliikidest kergeim. Pehme, poorne ja hästi töödeldav. PUIDU OMADUSED · Värvus enamikel puidu liikidel valge, kollakas, pruunikas või punakas. Puidu
Puu koostis: korp(puu väline kaitsekiht)-niin(korbaalune kiht, kus jooksevad toitemahlad)-mähk(siin moodustuvad uued rakud)-tüvi-säsi Tähtamad puuliigid: 1.Mänd- eestis levinuim liik, lülipuiduline, suure vaigusisaldusega, küllaltki sirge tüvi. Saematerjalina on oksa kohad ümmarguselt näha. 2. Kuusk- küpsepuiduline, sisaldab vähema viaku kui mänd. Kergem kui mänd ja ei ole ka nii tugev. Saematerjali pinnal oksa kujud ringjad. 3.Kask- levinuim lehtpuu eestis, maltspuiduline. Kasutatakse enamjaolt vineeri tootmiseks ja ka teatud hulgal laudade tootmiseks. Küttepuuna on üsna palju soojaandev. Hästi kõdunev. Imab endasse palju vett. 4.Tamm- eesti puudest raskeim ja tuevaim puu. Kasutatakse enamjaolt viimistlusmaterjalina ja parketina. Lisaks on tamm ka lülipuiduline puu. 5.Saar- Lülipuiduline, kõva ja ilusa mustriga, kasutatakse sarnaselt tammele. 6.Sanglepp- pehme puu, ühtlase struktuuriga, kasutatakse laudmaterjali tootmiseks. 7
jalakas, künnappuu Hajulisoonelised llehttpuud Kask (Betula spp.) Kask esineb meie kliimavööndis kahe liigina Arukask (Betula pendula) Sookask (Betula pubescens) Arukask kasvab meie oludes sookasest tunduvalt suuremaks, seetõttu on tema tähtsus tarbepuiduna tunduvalt olulisem Värvus kollakasvalgest rvus roosakani. Värvus tumeneb valguse toimel. Kask on maltspuiduline puuliik. Kask on hajulisooneline puuliik, sooned on väikesed ja jaotunud ühtlaselt kogu ristlõikepinnal. Aastarõngaste piirjooned on vaevumärgatavad. Puit on sirgekiuline, suhteliselt pehme ja kergesti töödeldav Puuduseks on vähene vastupidavus mädanikele. Kergesti immutatav ja viimistletav. Tihedus 630..670 kg/m3 Tõmbetugevus pikikiudu 137 Mpa Survetugevus pikikiudu 54.
Valge pöök · On maltpuidulin hajulisooneline. · puit on hallikas valge värvusega,aastarõngad ja säsikiired on ainult näha tüve ristlõikel. · valge pöögi puit on tihe ja raske ning tugevusest ja kõvadusest ületab isegi tamme. · seejuures kuivab palju kokku,lõheneb ja muudab oma kuju. · valget pööki kasutatakse peamiselt masinaehituses,spordi inventaari valmistamiseks. · mahukaal a. Kuivalt 0,76.õ.kuivalt 0,81 ja toorelt 1.08. Vaher · On maltspuiduline puu,läikiva valge harva koolaka või punaka tooniga. · säsikiired tumedad,ots ja radialllõikel nähtavad. · vahtrapuit on elastne,tihe ja ühtlase ehitusega tugevuses ja kõvaduses ületab mõnevõrra tamme. · kuivab vähe kokku,peaaegu ei lõhene. · ilusa tekstuuri sileda pinna ja hea liimitavuse tõttu hinnatakse seda mööblitööstuses linnusilma vahtraks. · peale selle leiab kasutust masinaehituses,tööriistade valmistamiseks.
Välispuit lai, ei erine värvuse poolest küpspuidust. Lülipuit puudub. Vaigukäigud esinevad. Mänd – Lülipuit punakaspruun, selgesti kollakas- või punakasvalgest maltspuidust eristatav. Maltspuidus rohkem kui 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. Vaigukäigud esinevad. Nii kuuse kui männi puit on ehituselt ühtlane, koosneb peamiselt trahheiididest ja parenhüümrakkudest. Kask – Hajulisooneline ilma lülipuiduta (maltspuiduline). Puit on punakas või punakasvalge. Sooned on ristlõikes nähatavad heledate täppidena. Laiad säsikiired puuduvad. Esineb pruune väärsäsisid, mis on tekkinud seenkahjustuse tagajärjel (2-4 mm laiad ja ca 100 mm pikad). Asetsevad puidu pinnal hajali. Tamm – Rõngassooneline lülipuiduga. Maltspuit kitsas, kollakasvalge, lülipuit tumepruun, maltspuidust hästi eristatav. Kevadpuit koosneb suurtest soontest, väikesed sooned moodustavad sügispuidus radiaalseid jooni
sisaldusega. Männitüvi on võrdlemisi sirge ja väikese koonilisusega. Saetud materjalide pinnal on männi oksad ovaalsed. Kuuske esineb Eestis vähem kui mändi (tarbepuidust 29 %). Ta on küpsepuiduline. Värvilt männist veidi heledam. Vaiku sisaldab männist vähem, seetõttu ka kõdunemisele vähem vastupidav. Männist kergem ja veidi väiksema tugevusega. Saetud materjali pinnal on kuuse oksad ringikujulised. Kask on meil kõige levinum lehtpuu (tarbepuidust 23%). Ta on maltspuiduline. Värvus valge, õhu käes muutub veidi roosakaks. Ühtlase struktuuriga, aastarõngad vaevu eristatavad. Seetõttu hästi töödeldav. Kasutatakse palju vineeri tootmiseks. Vähesel määral tehakse kasest ka laudu. Kergelt kõdunev (eriti ümarpuiduna). Tamm on Eesti puudest kõige raskem ja tugevam. Ta on lülipuiduline puu. Väga jämedakoeline. Võrdlemisi dekoratiivne. Tamme kasutatakse peamiselt viimistlustöödel ja parketina
temperatuurist, sügispuidu sisaldusest, okstest, defek. Pinge- sisejõud materjalis, mis tekib välisjõudude toimel ehk keha sees tekiv vastumõju e vastupanu vastavale välisjõule. Välisjõudude kasvamisel kasvavad materjalis ka pinged, pinged kasvavad kuni ületatakse tugevuse piir ja ja materjal puruneb. Painutamisel mängib orulist rolli ka plastsus (säilitab survega antud kuju) ja elastsus (taastab oma algse kuju peale surve avaldamise lõppu- kuusest hea vibu). 2. 3.Kask: maltspuiduline lehtpuu e katteseemnetaim. Kasvab kogu põhjapoolkeral. Puit kollakasvalge või veiti punakas. Meil on kaskesi kolme liiki arukask e leinakask, sookask- tal on oksad ülespoole ning maarjakask e karjalakask. Lõhisleheline arukask on haruldus.-Eestis on leitud väheseid eksemplare. Maarjakask on tegelikuses viirushaigusest nakatunud kask, mille tunneb metsas ära lainelise tüve järgi. Tema puit on aga nagu linnusilma mustriga.
Männitüvi on võrdlemisi sirge ja väikese koonilisusega. Saetud materjali pinnal on männi oksakohad ovaalsed. Kuusk. Kuuske esineb Eestis vähem kui mändi. Kuusk on küpsepuiduline. Kuusepuit on värvilt veidi heledam kui männipuit. Kuusk sisaldab männist vähem vaiku, seetõttu on see ka kõdunemisele vähem vastupidav. Kuusk on männist kergem ja veidi väiksema tugevusega. Saetud materjali pinnal on kuuse oksakohad ringikujulised. Kask. Kask on Eestis kõige levinum lehtpuu. Ta on maltspuiduline. Värvuselt on kase puit valge, õhu käes muutub veidi roosakaks. Kasepuit on ühtlase struktuuriga, aastarõngad on vähe eristatavad. Seetõttu 26 on kaske hea töödelda. Kaske kasutatakse vineeri tootmiseks. Vähesel määral tehakse kasest ka laudu. Kask on kergelt kõdunev, eriti ümarpuiduna. Tamm. Eestis kasvavatest puudest on tammepuit kõige raskem ja tugevam. Tamm on lülipuiduline puu,
on 125 cm ja vanust üle 100 aasta. Kiire kasv on just esimestel eluaastatel, viljakandvus algab 5....6 aastal kuid hästi hakkavad põõsad saaki andma alates 10....15 aastast. Põõsaste eluiga 60.....80 aastat, viljakandvus istandikes umbes 30 aastat. Paljundada on lihtne seemnetega, ka vegetatiivselt lookvõrsikutega. Haljastuses kasutatakse kõrgemate, vabakujuliste tarade rajamiseks, kuid ka grupiti ja üksikistutusena, eriti sorte. Hariliku s. on maltspuiduline, puit on hajulisooneline, punakasvalge, pehme ja elastne, erikaal 0,6 gr/cm³. Puidust valmistatakse tööriistade varsi, väiksemaid tarbeesemeid, sobib hästi ka voolimiseks. Pikuti lõhestatud sarapuuvitsu kasutati varem tünnivitsteks ja samuti punumistöödel. Sarapuulatte kasutati varem ka piirdeaedade (sarade) ehitamiseks. Sarapuule on omistatud kõiksugust väge ja peetud seda maagiliseks puuks. Laialt on
annaabi.ee 
