* Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. • Millisest seadusest leiad testamendi mõiste? * Pärimisseadus. • Olete midagi kuulnud „emapalgast“ – milline õigusakt reguleerib ja mis on selle toetuse korrektne nimetus? * Vanemahüvitise seadus. • Loetle Eestis kehtivaid maksuseadusi (vähemalt 3)! Kas krediidiasutuste seadus reguleerib tellerite töötingimusi pangas? Kas Eesti Pank on kr.asutus (viita õigusaktile, sättele). * Riigilõivuseadus, tulumaksuseadus, käibemaksuseadus. Seadus reguleerib krediidiasutuse asutamist, tegevust, lõpetamist, vastutust ning järelevalve teostamist krediidiasutuse üle. Eesti Panga seadus.
Finantsjuhi ülesanded sõltuvad ka vastavast valdkonnast, kus ta töötab. Antud kuulutuses on tegemist põllumajanduse valdkonnaga, sellepärast ka nõudmiseks põllumajanduslik kõrgharidus ja töökogemus. Põhilisteks tööülesanneteks kuulutuses on: eelarve koostamine ja eelarve täitmise järgmine; finantsanalüüsi koostamine; raamatupidamise arvestus, finants- ja maksuaruandlus; raamatupidamisaruannete koostamine. Finantsjuht peab tundma raamatupidamis- ja maksuseadusi. Üldiselt kuulub finantsjuhi pädevusse kolm valdkonda: investeerimine, finantseerimine ja dividendipolitiika. Ettevõtte finantsjuht vastutab: · finantsanalüüsi ja finantskavandamise eest; · firma varade struktuuri juhtimise eest; · firma finantsstruktuuri juhtimise eest. Finantsjuhi tööülesanded: 1. Ettevõtte varade (aktivate) finantseerimise planeerimine ja juhtimine. 2. Ettevõtte käibevara mõjutavate otsuste finantsanalüüs ja -kontroll. 3
efektiivne. Maksusüsteem ei tohi kuidagi takistada tootmistegurite optimaalset pikenemist, vaid peaks seda igaati soodustama. Maksusüsteem peab igati kaasa aitama majandusliku mõtte arengule ning huvile arendada ettevõtustegevust. Administratiivne lihtsus Maksude arvestamine, deklareerimine, tasumine ja kontrollimine peaks olema võimalikult lihtsad ning säästlikud. Mida keerulisem on maksusüsteem, seda kallim on selle administreerimine. Maksuseadusi muudetakse sageli. Maksusüsteem peab arvesse võtma majanduslikke ja poliitilisi muutusi, kuid mitte automaatselt. Neljas printsiip – poliitiline vastutus/vastavus – maksusüsteem peab igati kaasa aitama riigi majanduspoliitilisele arengule. Üksikisiku tasandil tähendab poliitiline vastutus seda, et parlament täidab oma valimiseelseid lubadusi. Viies printsiip – ühetaolisus (vt eestpoolt) Kuues printsiip – õiglus – maksusüsteem peab rahvusliku rikkuse ümber
Varade kontrolltöö teemad: 1. Raamatupidamise korraldamine. Millist seadusandlust peab ettevõtja järgima. Miks kasutatakse RTJ-e. Ettevõtja peab järgima RP seadust, maksuseadusi, raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest ja majandusarvestusest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. 2. Raha arvestus. Erinevad kasutatavad kontod, nende vajadus. Vajalikud dokumendid, raha teel, valuuta kajastamine, inventuurid. Kingina saadud raha. Kassa (1011), Pank (Swed 1012, Seb 1014 jne). Kasutatavad erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist
Antud rubriigis pakume võimalust tutvuda iseseisvalt enamlevinud finantsmajanduse osadega, aga Teid võivad abistada ka finantsmajanduse valdkonna konsulendid, kes: · analüüsivad ettevõtte majandusaruannet; · tunnevad ettevõtte raamatupidamiset reguleerivaid põhilisi seadussätteid; · viivad läbi finantsanalüüse; · mõistavad hindade kujunemisviise põllu- ja maamajanduses (sh börsi tundmine); · hindavad investeeringute tasuvust; · tunnevad maksuseadusi (tulu-, sotsiaal-, käibemaks jm); · tunnevad rahandust, krediteerimist, toetusi (laenud, liisingud, fondid, otsetoetused, investeeringutoetused jm) koostavad rahavoogusid; · hindavad riske; · analüüsivad statistilist informatsiooni; · määravad tootmissuundi- ja mahte; · viivad läbi tulude-kulude arvestusi. Põllumajandusettevõtte bilanss Põllumajandustootmine on olemuselt unikaalne kompleks majandustehinguid, mida
6.Loeng Maksutamise alused Valitsuse tulud: Oma sisult tähendab maksustamine seda, et riigi kodanikud töötavad mingi aja valitsuse heaks, ehk kui üksikisiku tulumaksu määr on 25 %, siis neljandiku oma tööajast töötavad isikud valitsuse heaks. Maks on riigi poolt enda kasuks kehtestatud kohustuslik makse, mis maksumaksjale otsest kasu ei anna. Maksu kohustuslikkus tähendab, et maksumäärad ja muud maksudega seotud asjaolud määratakse kindlaks seadustega ning kodanikud peavad maksuseadusi täitma nagu teisigi seadusi. Otsese kasu puudumine tähendab, et maksuna laekuvaid vahendeid kasutatakse avalike teenuste osutamiseks. Tavaliselt pole aga määratud konkreetset avalikku teenust, mida maksumaksja enda poolt makstud maksude eest saab. Tasu: otsese vastuteene olemasolu. Tasu on vabatahtlik, kuna saad kauba või teenuse tarbimisest loobuda kui tahad. Mõiste seotud eelkõige erakauba tarbimisega. Lõiv: tasumine seotud konkreetse vastuteene saamisega
Halduril on kaalutlusõigust kasutades võimalik vähendada ajatatud maksuvõla intressimäära kuni 50% ulatuses, kas kogu ajatamise perioodiks või teatud perioodiks või rakendada erinevaid soodusmäärasid. Samuti võib maksuhaldur nõuda mingit tagatist. 6.3 AJATAMISE KEHTETUKS TUNNISTAMINE (§113) Ajatamine ei lükka edasi jooksvaid maksukohustusi, vaid need tuleb täita tähtaegselt. Kui maksukohustuslane rikub ajatamise perioodil maksuseadusi siis on maksuhalduril õigus ajatamine peatada ning tagasiulatuvalt sisse nõuda kõik soodusintressid (kui on 50% soodustust rakendatud ja 3 kuu pärast rikub maksuseadust, siis tuleb ka tagant järele maksusoodustuse osa sisse nõuda eelnevate kuude eest). NB! Kord ajatatud maksuvõlga uuesti ei ajatata. 7 MAKSUDE TASUMINE JA SISSENÕUDMINE Kui maksukohustuslane ei täida maksukohustust tähtaegselt, saab maksuhaldur rakendada
Sellest tulenevalt jmt tegurite mõjul on Eesti maksusüsteem tänaseni kujunemisjärgus. Tema esimene variant pärineb aastast 1993 ja püsis oma põhijoontes muutumatuna kuni aastani 2000. Tänaseks on alanud muutuste protsess seoses liitumisega EL-ga. Eesti maksusüsteemi põhijooni 1994 1999 Nagu juba eespool toodud, algas Eesti maksusüsteemi kujundamine sisuliselt 1993 aastal, mil asendati enamik NL aegadest pärit ja vaid kohandatud maksuseadusi põhimõtteliselt uuel alustel olevatega. Süsteem käivitus oma enamuses 1. jaanuarist 1994 ja püsis oma põhijoontes muutumatuna kuni aastani 2000; kõiki sel perioodil tehtud hulgalisi muudatusi ja täpsustusi on aga õige vaadelda kui tehnilisi, mitte põhimõttelisi. Eelarve suurimaks tuluallikaks oli sel perioodil käibemaks (Eestis sisuliselt klassikaline lisandunud väärtuse maks VAT, mis juba siis oma põhijoontelt korrespondeerus hästi EL põhimõtetega)
Aitab hoida ressursse kokku (paberi jne kulu). - Positiivne on ka see, et ühendati Tolli- ja Maksuametid üks maksuhaldur tähendab ressursisäästlikkust tööjõukulu vähenes, bürooruume ja rendihooneid müüdi maha, et kulusid kokku hoida jne. Antud ametid töötavad koos palju efektiivsemalt nt koostööl on tabatud erinevaid kuritegelikke jõuke (narkootikumid, salasigaretid) - Negatiivne pool on see, et pidevalt muudetakse maksuseadusi ümber ja see muudab keeruliseks ja kulukaks muudatuste tegemised 3) Paindlikkus maksusüsteem peab adekvaatselt reageerima majanudpoliitilistele muutustele. Adekvaatsus oluline, kuid ei peaks lähtuma igast partei vahetusest jne ehk see ie pea maksusüstemmis kajastuma, kuid ei tohiks ka jalgu jääda arengule. Peab kaalutlema kas on vaja või mitte muuta. NÄIDE: · Positiivne majanduslanguse ajal tehti palju seaduse muudatusi külmutati
ületavad eelarvekulud tulusid. Eespool kirjeldatud olukorda nimetatakse eelarve puudujäägiks ehk defitsiidiks. 47.Maks, liv, maksukandja jt. maksundusalased phimisted. Maks on riigi poolt enda kasuks kehtestatud kohustuslik makse, mis maksumaksjale otsest kasu ei anna. Maksu iseärasuseks on seega kohustuslikku ja otsese vastuteene puudumine. Kohustuslikkus avaldub sel viisil, et maksumäärad ja muud maksudega seotud asjaolud määratakse kindlaks seadustega ning kodanikud peavad maksuseadusi täitma nagu teisigi seadusi. Seda tagab riik oma seaduste täitmist tagava jõustamismehhanismiga. Teiseltpoolt, kuigi räägitakse otsese vastuteene puudumisest, kasutatakse maksuna laekuvaid vahendeid avalike teenuste osutamiseks. Pole aga määratud konkreetset avalikku teenust, mida antud maksumaksja enda poolt makstud maksude eest saab. Tasu iseärasuseks on otsese vastuteene olemasolu. Samuti on tasu selles mõttes vabatahtlik, et seda
- tagatise omandiõigust tõendavad dokumendid, kindlustuspoliisid - panga nõudmisel ka hindamisakt aktsepteeritava hindaja pool. III Analüüsietapp Ärikeskkonna analüüs - Majandusharu analüüs hetke situatsioon, trendid majandusharus. - Seadusandluse analüüs antud majandusharu puudutav seadusandlus Eesti Vabariigis ja vajaduse korral ka teistes riikides, mis on otseselt seotud ettevõtte majandustegevusega. Jälgida maksuseadusi ja vajadusel tolliseadusi ning nende mõju ettevõtte tegevusele. - Turuanalüüs hetkesituatsioon ning trendid turul, millel ettevõte tegutseb, sealhulgas turu suurust, segmente ja konkurente. 43 Ettevõtte analüüs Toote/teenuse analüüs - ettevõtte poolt pakutavad tooteid/teenuseid, nende positsioon turul. - Investeerimisvajadused toodete/teenuste müügi edendamiseks.
4.3. Situatsioonikohase fiskaalpoliitika puudused ja võimalikud alternatiivid Fiskaalpoliitikat, mida kujundatakse vastavalt situatsioonile, nimetatakse ka situatsioonikohaseks fiskaalpoliitikaks (discretionary fiscal policy). Sellise fiskaalpoliitika üheks oluliseks puuduseks on tema rakendamiseks kuluv pikk aeg. Selleks, et suurendada valitsuse kulutusi või muuta maksude taset (muutes selleks maksuseadusi), on vaja läbida suhteliselt pikk seaduseloome protsess. Seetõttu, kui lõpuks soovitud muudatused fiskaalpoliitikas suudetakse ellu rakendada, on makroökonoomiline keskkond juba tihtipeale muutunud. Teiseks, kui inimesed näevad, mida valitsus kavatseb ette võtta, siis kohandavad ka nad oma käitumise vastavalt ja valitsuse tegevusel ei pruugi olla soovitud tulemusi. Näiteks ekspansiivse
annaabi.ee 
