1. Maksukohuslane on 1. tulumaksu kinnipidaja 2. kolmas isik, kes vastavalt lepingule peab tasuma kellegi maksuvõla 3. maksumaksja 4. käibemaksu maksja 5. kohalik maksuhaldur 2. Maksuhalduri haldusaktid on 1. maksuotsus 2. maksu ettekirjutus 3. vastutusotsus 4. revisjoni protokoll 5. sundtäitmise hoiatus 3. Maksuhaldur võib maksumenetluses kasutada kaalutlemisõigust 1. abinõu valikul, kui see on seadusega kooskõlas 2. maksukohuslase poolt ärakuulamisõiguse kasutamine 3. kui maksukohuslane soovib esitada tõendeid 4. maksuvõla ajatamisel 5. enammakse tagastamisel, kui maksukohuslane ei aita menetlusele kaasa 4. Maksuseadusest tulenevad rahalised kohustused ja nõuded on 1. trahvid ja viivised 2. asendustäitmise kulud 3. enammakse tagasisaamise õigus 4. maksukinnipidamiskohustus 5. maksuvõla ajatamise nõue 5. Menetlusosaliseks on maksumenetluses maksukohuslane, kes 1
REFERAAT Juhendaja: Kerly Randlane, MPA Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................4 1. MIS ON INTRESS?...........................................................................5 1.1 MAKSUKOHUSLASE POOLT MAKSTAV INTRESS..........................6 1.2. MAKSUKOHUSLASELE MAKSTAV INTRESS................................7 2. INTRESSI MÄÄR..............................................................................8 3. INTRESSI ARVESTAMISE AEGUMINE................................................9 4. INTRESSI MITTEARVESTAMINE......................................................11 5. NÄITED KOHTULAHENDITEST.......................................................13 5
arvestamise, deklaratsioonide täitmise ja tasumise õigsust. Maksukinnipidaja isik, kes on kohustatud kinni pidama maksumaksja maksu ning tasuma selle maksuhaldurile. Maksustamisperiood periood, mille eest tuleb arvestada, vastavalt seadusele, tasumisele kuuluv maksusumma. Maksukoormus näitaja, mis arvestatakse eelarveaastal riigis tasutud maksude kogusumma suhtena sisemajanduse koguprodukti. Maksukorraldus maksusüsteem, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksukohuslase õigused ja kohustused ning maksuhalduri õigused ja kohustused; maksuvaidluste lahendamise kord ning poolte vastutus. Maksukuritegu on maksudeklaratsiooni mitteesitamine või maksudest kõrvale hoidumine või maksuobjekti varjamine või muud kriminaalmenetluses ettenähtavad teod. Maksumenetlus on maksumääramiseks vajalike asjaolude väljaselgitamine ning maksumääramine kas deklaratsiooni esitamise alusel või haldusakti välja andmisel;
Mille alusel parandus tehti, kuupäevaliselt. Hilisem tekst tuleb fiktseerida, et tõendada parandust, leida dokument üles. Kes ja millal parandas. Esmase dokumendi nõudega tuleb pöörduda kontrollitava poole, kui ei ole võimalik, siis kolmanda isiku poole. Maksuhaldur võib nõuda konkreetse maksukohustuse kohta informatsiooni. Kolmanda isiku kaasamisel, peab olema kindel põhjus, miks teda kaasatakse. Halduril on õigus nõuda raha ettenäitamist kassas ainult maksukohuslaselt. Ainult maksukohuslase juures võib ettenäitamine toimuda. Dokumentide äravõtmine, kontrollimine Maksuhaldur võib teha koopiaid, ärakirju (tehtud duplikaat, puudub originaali allkiri ja pitsati jäljend), väljavõtteid (mingi osa suuremast dokumendist). Ainult seotud antud maksumenetlusega. Maksuhaldur võib dokumente ära võtta poolte kokkuleppel. Võetuse kohta tehakse akt(mis dokument, millal, kes). Sest origianaale on üks ja kui
harva plaanilist kontrolli. Maksudearvestust korraldab iga juriidiline isik iseseisvalt, kuna maksuseadused annavad arvestuse üldpõhimõtted, siis konkreetne arvestus võib olla ettevõtetel erinev. Selle teeb ära ettevõtja oma kulu ja kirjadega. 2. kasutatakse füüsiliste isikute maksustamist (tulumaks). Selles tehnoloogias on maksuhaldur aktiivne pool ja tegemist on tsentraliseeritud tehnoloogiaga. Maksukohuslase ülesanne on esitada oma tulude deklaratsioon, võimalikud soodustused ja maksuhaldur arvestab maksusumma, tagastab enammakse või nõuab sisse vähemmakse summa. * Kõik maksud on seotud mingi baasiga e. alusega. Maksualused: 1. eksistents e. olemasolu maksustatakse millegi või kellegi olemasolu või omamist. (maamaks; loomapidamismaks; paadimaks; raskeveokimaks). 2. kirgedel põhinevad maksud (aktsiisimaks; loomapidamismaks; tulumaks
maksuseadused annavad arvestuse üldpõhimõtted, siis konkreetne arvestus võib olla ettevõtetel erinev. Selle teeb ära ettevõtja oma kulu ja kirjadega. Eestis on meil maksuhalduriteks: Maksu- ja Tolliamet (riiklikud maksud) ja kohalik omavalitsuse volikogu (kohalikud maksud) 2. kasutatakse füüsiliste isikute maksustamist (tulumaks). Selles tehnoloogias on maksuhaldur aktiivne pool ja tegemist on tsentraliseeritud tehnoloogiaga. Maksukohuslase ülesanne on esitada oma tulude deklaratsioon, võimalikud soodustused ja maksuhaldur arvestab maksusumma, tagastab enammakse või nõuab sisse vähemmakse summa. Maksualused: * Kõik maksud on seotud mingi baasiga e. alusega. 1. eksistents e. olemasolu maksustatakse millegi või kellegi olemasolu või omamist. (maamaks; loomapidamismaks; paadimaks; raskeveokimaks). 2. kirgedel põhinevad maksud (aktsiisimaks; loomapidamismaks; tulumaks
sellest teavitama 4. sisevaatlusena teostatav põhjendusega kirjaliku loa esitlemisel 5. vaatlus peab toimuma maksuhalduri tööajal 12. Revisjonimenetluse etappideks on 1. revisjoniakti koostamine 2. revisjoni lõpetava haldusakti koostamine 3. revisjoni algusaja fikseerimine kuupäevaliselt ja kellaajaliselt 4. revisjoni eelvestluse läbiviimine 5. revisjoni lõpetavale haldusaktile arvamuse avaldamine maksukohuslase poolt 13. Maksuvõla tasumise ajatamine on 1. maksu tasumise ajakava, mille koostab maksumaksja 2. maksuhalduri ja maksumaksja kokkulepe maksete tähtaegseks tasumiseks 3. maksuvõla tasumise ajakava kehtestamine Maksu- ja tolliameti poolt 4. maksumaksja koostatud ajakava kehtestamine maksuhalduri poolt maksuvõla tasumiseks 5. Maksu- ja tolliameti kohaliku asutuse poolt maksumaksja taotlusel kehtestatud maksuvõla tasumise graafik 14. Intressimäär vastavalt kehtivale seadusele on
12.Maksurevisjoni läbiviimine ettevõtetes ja äriühingutes; 1. Revisjon viiakse läbi pädeva maksuhalduri poolt, kes on firma tegevuskohajärgne piirkondlik Maksuamet. 2. Maksuhaldur määrab revisjoni ulatuse periood, mida kontrollitakse, revisjoni lõpptähtaeg ning milliste maksude arvestuse õigsust kontrollitakse. Revisjoni läbiviimiseks teeb maksuhaldur vastavasisulise korralduse. Erandjuhtudel võib ulatust ja tähtaega pikendada. Korraldus viiakse maksukohuslase kätte 7 päeva enne revisjoni algust. 3. Kui ettevõte saab korralduse kätte, tuleb kindlasti üle vaadata revideeritava perioodi raamatupidamise dokumendid. Tuleb kaaluda pädeva isiku palkamist, kes esindab firmat maksurevisjoni läbiviimise juures. 4. Reeglina viiakse revisjon läbi ettevõtte asukohas. Selleks tuleb eraldada residendile ruum. Kui seda ei ole võimalik teha, tuleb viia raamatupidamise dokumendid Maksuametisse. 5
tegevus (tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid) · objektiivsed e. reaalmaksud on seotud mingi konkreetse materiaalse väärtusega ja maksusuurus ei sõltuobjekti omaniku isiklikest omadustest. (maamaks) 2.Maksustamiskorra või koormuse avaldumise alusel: · otsesed maksud- maksud , kus seadusest tulenev maksumaksja ja maksukohustuse tegelik täitja on sama isik nibg maksu tasumisel maksukohuslase vara väheneb. (maamaks, tulumaks, sotsiaalmaks) · kaudsed maksud - need kus seadusest tulenev maksumaksja ja maksukoormuse tegelik kandja on erinevad isikud ja maksu tasumisel maksumaksja vara ei vähene. (käibemaks, aktsiis) 3.Pädevuse järgi liigitatakse maksud selle aluse, kes maksu kehtestab: · riiklikud maksud (riigikogu maksuseadusega) Tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, aktsiisid, hasartmängumaks, maamaks, tollimaks, raskeveokimaks.
tegevus. (nt tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks) 2. Objektiivsed ehk reaalmaksud – on seotud mingi konkreeetse materiaalse väärtusega ja maksusuurus ei sõltu objekti omaniku isiklikest omadustest. (nt maamaks) Maksustamiskorra või koormuse avaldamise alusel liigitatakse maksud otsesteks maksudeks. 1. Otsesed maksud, kus seadusest tulenev maksu maksja ja maksukohustuse tegelik täitja või kandja on sama isik. Maksu tasumisel maksukohuslase vara väheneb. (nt tulumaks) 2. Kaudsed on need, kus seaduses tulenev maksu maksja ja maksukoormuse tegelik kandja on erinevad isikud ja maksu tasumisel maksu maksja vara ei vähene. Pädevusealusel liigitatavad maksud, selle alusel, kes maksu kehtestab ja riigikogu maksuseadusega riiklikud maksud ning kohalikud maksud kohalikuomavalitsuse volikogu määrusega vastavalt kohalikemaksude seadusele. Riiklikud maksud : tulumaks,
Käibedeklaratsioon esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20-ks kuupäevaks ning seda on kohustatud esitama maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane. Käibemaksu arvutamine- registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodi sisendkäibemaks. SO enammakstud käibemaks, mis tagastatakse maksukohustuslasele maksukorralduse seadusest sätestatud korras. Sisendkäibemaks on registreeritud maksukohuslase poolt ehk teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või tasumisele kuuluv käibemaks. Sisendkäibemaksu võib maha arvestada kui kaupa, teenust kasutatakse oma ettevõtluse tarbeks järgmistel juhtudel: 1) teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, nõuetekohase arve alusel; 2) imporditud kauba eest tasutud käibemaksu aluseks on mitteresidendilt saadud arve
TEGEVUSKOHT (§9) Elukoha ja asukoha mõistete osas on tehtud MKSis viide tsiviilseadustiku üldosa seadusele, mille kohaselt on isiku elukoht koht, kus ta peamiselt või alaliselt elab. Kui seda ei saa kindlaks teha, on isiku elukohaks tema igakordne viibimise koht. Rahvastikuregistri seaduse alusel on isikul õigus registreerida oma elukoht rahvastikuregistris. Maksuhaldur võib elukohana arvestada tuludeklaratsioonis esitatud elukohta, kui talle teadaolevat viimast maksukohuslase elukohta. Tegevuskoht ei pea olema sama ettevõtja elu- või asukohaga. Samas on ettevõtjal kohustus esitada registreerimisel oma tegevuskoha andmed. Püsiv tegevuskoht on koht, mille kaudu toimub täielikult või osaliselt mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. Sama laieneb tema esindajale Eestis. Eeldatakse tulu saamist ettevõtlusest. Seega ei too igasugune tegevus kaasa püsiva tegevuskoha olemasolu (eelreklaam, läbirääkimised, näidiste jagamine jmt).
kasutada kaupa ning sellega seotud majanduslikke hüvesid omanikuna · Käibemaksu kohuslane- ettevõtlusega tegelev isik, kes on registreeritud või on kohustatud registreerima maksukohuslastena (kui müügikäive ületab 250000) Kauba ühendusesisese käibe aruanne - tuleb esitada nendele maksukohuslastele, kel on maksustamisperioodi jooksul ühendusesisene käive. Esitatakse kvartali kohta, järgneva kuu 20. kuupäevaks. Sisend käibemaks – maksukohuslase poolt teiselt maksukohuslaselt soetatud või saadud kauba/teenuse tasumisele kuuluv käibemaks ning imporditud kauba eest tasutud käibemaks. Kohustused arvestuse pidamisel – maksukohuslane on kohustatud: 2. säilitama kronoloogilises järjestuses väljastatud arvete koopiad või soetatud kaupade arved 7 aasta jooksul alates väljastamise päevast 3. pidama maksustatava ja maksuvaba käibe arvestust 4
annaabi.ee 
