1.3 Koht ja aeg. Vaatluse kohaks on valitud kaks poodi Selver ja Maxima. Kauplus Selver asub aadressil Narva mnt 8, Jõhvi, vaatlust teostab Oksana Bondarenko. Kauplus Maxima asub aadressil Maleva 23, Kohtla-Järve, mille vaatluse teostajaks on Deniss Vaskin. Vaatlust teostatakse kahel päeval üheaegselt kahes kaupluses. Esimene päev on pühapäeval 16.01.2011 kellast 17.00 kuni 22.00 ja teine päev teisipäeval 18.01.2011 kellast 08.00 kuni 13.00. 1.4 Sihtrühm. Vaadatakse maksjaid, fikseeritakse nende sugu ning nendega koos viibivaid isikuid. Hinnatakse nende keskset vanust ning ostetud kauba väärtust ja tüüpi (nt. toidukaubad, alkohol, olmekaubad). Vaadetakse, kas makstakse kaardiga või sularahas. Kui makstakse sularahas, kas kontrollitakse tagasiantva raha. 4 Oksana Bondarenko, Deniss Vaskin JU-2-joh 2. TULEMUSED 1. Esimene päev, pühapäev 16.01.2011, kellast 17.00 kuni 22.00.
Vastus: Jüril kulub saia söömiseks 10 minutit. Ülesanne 3 Turismigrupi kohvikuarve oli 1000 franki. See tuli jagada võrdselt kõikide turistide vahel. Et viiel turistil läks Eiffeli torni külastamise käigus rahakott kaduma, siis ülejäänud turistid maksid igaüks 10 franki rohkem. Mitu turisti oli grupis? Kui palju oleks iga turist pidanud esialgu maksma? Lahendus: Oletame, et grupis on n turisti, kellest igaüks oleks pidanud maksma m franki, siis nm = 1000. Et maksjaid oli n – 5 ja igaühe summa suurenes 10 frangi võrra, siis (n – 5)(m + 10) = 1000. Avame sulud, siis saame, et nm + 10n – 5m – 50 = 1000. Et nm = 1000, siis asendades saame 1000 + 10n – 5m – 50 = 1000, millest 10n – 5m = 50 ehk 2n – m = 10. 1000 Et n = , siis saame tundmatu m suhtes võrrandi m 1000 2⋅ − m = 10, ehk pärast m-ga korrutamist saame võrrandi m m2 + 10m – 2000 = 0. Selle võrrandi lahendid on 40 ja (–50)
● puudub elekter, veevärk inimesed ei saa oma olukorda parandada ● prügiprobleemid ● linnades tekivad ● äritegevus tänavatel rahutused ● alkoholism, kuritegevus, narkootikumid ● tulumaksu maksjaid pole ● keskkonnareostus 8.Too näiteid keskkonnaprobleemidest, majanduslikest probleemidest ja sotsiaalsetest probleemidest ning paku välja nende vältimise lahendusi. Keskkonnaprobleemid Majanduslikud Sotsiaalsed probleemid probleemid Probleem: Probleem: Probleem:
Mida Sinu sihtgrupp loeb? (blogid, veebilehed jms.) Millistel teemadel meeldib sihtgrupile suhelda? (foorumiteemad, Facebooki jagamisi jne.) Millist tüüpi tooteid sihtgrupp ostab? (vt blogidest, erialaseid ajakirju jms.) Tarbijaskond on lai, naised, mehed, lapsed. Kõik kes kasutavad nutitelefoni. Mehed on käsitöömaailmas ebaõiglaselt alahinnatud ning kvaliteettoodetele leidub nii soovijaid kui selle raames maksjaid. Millegipärast ollakse tihtipeale meestele suunatud toodete eest valmis rohkem välja käima, kui naistele suunatud toodete eest. Disainilahendusi on palju ning nii on võimalik pakkuda sobivat toodet kõikidele. Konkurendid Konkurentideks on masstootmise nutikinnaste pakkujad. Nende suurimaks eeliseks on mastaabisääst ning sellest tulenev madalam hind. Kuna tegemist on tarbeesemega ning hooajatootega ei ole kõik tarbijad valmis maksma kõrgemat hinda. Meie toode
Tuleb eristada kahte mõistet ,,must" palk ja ümbrikupalk. Esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult miinimumpalka või selle lähedast palka ja ülejäänud palgaraha makstakse mustalt. Teise all aga seda, et inimene saab ainult "musta" palka ehk selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. (1) Ümbrikupalkade maksmine on aastaid olnud probleemiks. Siiski on ümbrikupalkade osakaal Eestis vähehaaval langenud. Maksuamet pingutab, et ümbrikupalga maksjaid tabada ja sageli on see ka õnnestunud. Küsitlused näitavad, et enamik inimesi on ümbrikupalkade vastu, ainult kolm protsenti on ümbrikupalkade maksmise poolt. Tekib küsimus, et kui suur osa on ümbrikupalkade vastu, siis miks seda nii palju vastu võetakse? Millised on ümbrikupalkade kahjud ja kasud? Ümbrikupalku makstakse ja saadakse viiel erinevatel põhjusel : 1. Tööandja ja töötaja vabatahtlikul kokkuleppel. 2. Tööandja sunnib selle töötajale peale tööandmise tingimusena.
Tööandja on kohustatud arvestama ja kinni pidama töötuskindlustusmakseid iga kindlustatu kohta, maksma tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakseid ning üle kandma need Maksuameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele vastava deklaratsiooni. Kogumispensionis ei osale mitte kõik töötajad, vaid ainult teatud ring makse maksjaid. Kohustusliku kogumispensioni makset peetakse kinni määraga 2% kohustatud isikutele makstud töötasult, juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasult ja muudelt tasudelt. Kohustatud isikuks saadakse kas seaduse alusel või avalduse alusel (alates 1.01.1983 sündinuil on kohustatud isiku staatus juba seaduse alusel ning neil pole valikuvõimalust). Makse kinnipidaja on kohustatud töötajale tehtavalt väljamakselt makse kinni pidama ja selle
aastal on 2,8% maksustatavalt summalt. Töötuskindlustusega kindlustatud isikuks ei loeta tööandja juhtimis- ja kontrollorgani liikmeid, mistõttu nendele makstud tasudelt makset ei tasuta. Vanaduspensioniikka jõudnud isikuid ei loeta kindlustatud isikuteks ja seetõttu neile makstud töötasult töötaja makset kinni ei peeta. Tööandja makset tuleb nendele makstud töötasult siiski tasuda. Kogumispensionis ei osale mitte kõik töötajad, vaid ainult teatud ring makse maksjaid. Kohustusliku kogumispensioni makset peetakse kinni määraga 2% kohustatud isikutele makstud töötasult, juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasult ja muudelt tasudelt. Kohustatud isikuks saadakse kas seaduse alusel või avalduse alusel (alates 1.01.1983 sündinuil on kohustatud isiku staatus juba seaduse alusel ning neil pole valikuvõimalust). Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised). Tulumaksu määr 2011. aastal on 21%.
Et need on inimese jaks olulised teemad. Kui tahame kellelegi tööpuudust probleemiks teha, siis tuleb viidata väärtustele, mis on sellele inimesele olulised, mida tööpuudus ohustab. Nt tööpuudus põhjustab kuritegevust see puudutab igaühte. Nt tahate pensionääri veenda selles, et tööpuudus on sotsprobl, et tuleks meelt avaldama. Siis serveerime, et töötu läheb kuritegelikule teele ja võib sellele penskarile sisse murda. Palju töötuid tähendab, et sotsmaksu maksjaid on vähe. Ähvardame, et tööpuudus tõmbab alla pensioni. Tingimuste kõrval tuleb luua ettekujutus inimestest, kes on seotud probl-ga. Neid inimesi on kaks - ohver ja süüdlane. Vahe ohvri ja süüdlase vahel on habras. Selleks, et nõue oleks edukas, tuleb need kaks tüpaazi eristada. Kikas toob näite slaidilt, kus ameerika viljakaim naissarimõrvar. film temast koletis (monster). Ühest küljest tegemist koletisega. Teisalt ema jättis ta maha vanaisa hoolde
Rahvastiku vananemine puudutab meid kõiki ja on seega ühiskonna probleem. Rahvastiku vananemine kui ühiskonna probleem - III Nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides s on levimas tendents, et rahvastik vananeb, ning see on tänapäeval üks tõsisemaid ühiskonna probleeme. Rahvastiku vananemine, mis iseenesest tähendab, et sündivus on madal ja pensionäride osakaal suur, võib tulevikus viia olukorrani, kus pole piisavalt tulumaksu maksjaid ja seeläbi pole ka võimalik riigil maksta pensione. Et säärast olukorda vältida, kehtestati sel aastal kohustuslik kogumispension, mille tarvis maksab iga töövõtja oma palgast teatud protsendi pensionifondi ja riik lisab sellele omalt poolt juurde. Kahjuks ei aita kohustuslik kogumispension kaasa ühiskonna vananemisprotsesse peatamisele. Peamine prioriteet on ikkagi sündivuse tõstmine, mida erakonnad osavalt oma huvides ära kasutavad, lubades 1000-- krooniseid lapsetoetusi
sotsiaalkindlustusmakse. Sotsiaalkindlustusmakse (edaspidi makse) kohta rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut. Maksu- ja Tolliamet kontrollib makse tasumise õigsust, määrab vajadusel tasumisele kuuluva maksesumma, nõuab selle sisse maksukorralduse seaduses sätestatud korras ning rakendab kohustuste täitmisele sundimiseks seadusega lubatud sunnivahendeid. Makse maksja Kohustuslikus kogumispensionis ei osale mitte kõik töötajad, vaid ainult teatud ring makse maksjaid. KoPS-i mõistes on makse maksjaks kohustatud isik. Kohustatud isikuid võib liigendada kaheks grupiks: 1. kohustuslikus korras liitujad 2. vabatahtlikus korras liitujad Makset on kohustatud maksma residendist füüsiline isik (tulumaksuseaduse § 6 lg 1 mõistes) tingimusel, et: 1. isiku eest on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksu või ta (FIE) maksab enda eest sotsiaalmaksu 2. isikul on tekkinud kohustus tasuda makset KoPS-i §-s 7 sätestatud tasudelt
õllekannude juures istusid ja elavalt juttu vestsid. Gabriel ronis hobuse seljast maha ja koputas kõrtsi ukse pihta. Uks läks lahti ja kõrtsmik ilmus lävele. «Kes seal on?» küsis ta uniselt. «Rootslane,» kostis Gabriel. «Kas siin lonksu õlut ja hobusele ulualust saab?» Kõrtsmik ei suutnud võõra nägu selgesti näha, aga sõna «rootslane» mõjus temale erutavalt; ta 408 tundis rootslasi kui suuri purjutajaid ja häid maksjaid. «Oot', oot', ma teen õuevärava lahti, kuid seda ütlen ette, et ma hobuse eest ei vastuta, sest linn on maalt kokku jooksnud kerjajaid täis, kes hullemad on kui hagijad.» Kui hobune ulu alla oli pandud, astus Gabriel kõrtsituppa. Tema ilmumine pani koosolijaid koh-kuma, mõned koguni karjatasid hirmu pärast. «Tohoo mees!» hüüdis kõrtsmik, võõra nägu tule valgel nähes, «kust sa niisuguse peaga tuled?» «Mis mu peal viga on?» küsis Gabriel naljatades.
annaabi.ee 
