o Leksikoloogia (sõnavara, tüved, sõnade päritolu) o Süntaks (Lause õpetus) o Tekstilingvistika (tekst) o Semantika (tähendus) o Pragmaatika (lause tähendus teatud olukorras) Keeleteaduse tüübid: Sünkrooniline keeleteadus keele uurimine ühes ajas. Diakrooniline keeleteadus keele areng ajaloos. Teoreetiline Praktiline = rakendus lingvistika (nt logopeedia, tõlk) Makrolingvistika (keeleteadus seotud teise teadusega) : o Psühholoogia psühholingvistika o Sotsioloogia sotsiolingvistika o Ajalugu diakrooniline lingvistika o Semiootika semantika o Filosoofia semantika ja pragmaatika o Etnoloogia kõneetnograafia o Kirjandusteadus stilistika Keeleteaduse meetodid: o Lingvisti keelepädevus (iseensa keel) o Andmete kogumine o Salvestus o Litereerimine (üleskirjutamine)
) 2 Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: foneetika ja fonoloogia, morfoloogia, leksikoloogia, süntaks, tekstilingvistika, semantika, pragmaatika Keeleteaduse tüübid: • teoreetiline kt (ehk keeleteadus) – praktiline kt • diakrooniline kt – sünkrooniline kt • „mikrolingvistika“ – „makrolingvistika“ Keeleteaduse naaberteadused ja seosed keeleteaduse valdkondadega: • Psühholoogia à psühholingvistika • Sotsioloogia à sotsiolingvistika • Ajalugu à diakrooniline lingvistika • Semiootika à semantika • Filosoofia à semantika ja pragmaatika • Etnoloogia à kõneetnograafia • Kirjandusteadus à stilistika Keeleteaduse meetodid: • Lingvisti keelepädevus • Andmete kogumine: - salvestus, - litereerimine,
( hetkeseisund) Sünkrooniline- diakrooniline = vastandused Diakrooniline uurimmine arvestab ajalist arengut ja kirjendab eri etappide keelemuutusi , n eesli kirjakeele ärkamisajast tänapäevani.(ajalooline areng) Teoreetiline keeleteadus tegeleb keelesüsteemi või selle kasutamise teooria ja kirjelduse loomisega kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgast. Praktiline soltsiolingvistiga tegeleb keele planeerimise, hariduspoliitika , keelepoliitika küsimustega.(küsitlused) Makrolingvistika=mikrolingvistika 3. Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine a) antiikmaailmas (Vana-Kreeka: Platon ja Aristoteles, Vana- India: Panini); b) keskaja Euroopas; c) XIX sajandil (vennad Grimmid, von Humboldt, noorgrammatikud) d) XX sajandil (strukturalism - Saussure; generativism - Chomsky) Keeleteaduse alged India – Panini (umbes 400 eKr): Hiina sanskriti keele – konfutsianism (8.-5. saj eKr):keel on
2. deskriptiivne e kirjeldav keeleteadus kirjeldab korraga ühte keelt või keelerühma; · teoreetiline vs. praktiline e. rakenduslik keeleteadus · diakrooniline vs. sünkrooniline keeleteadus 1. diakrooniline keeleteadus uurib keele muutumist läbi ajaloo, nn. ,,filoloogia"; 2. sünkrooniline keeleteadus uuritakse keelt ajahetkel muutumatuna, nn. ,,lingvistika"; · mikrolingvistika vs. makrolingvistika 1. mikrolingvistika e autonoomne lingvistika uuritkase ainult keelt ennast eraldi; 2. makrolingvistika e kausaalne lingvistika uuritakse keelt koos rahvuskultuuri jms- ga 1. nt. sotsiolingvistika (uurib keelt eri vanuse, soo ja sots. rühmades), keele seos psühholoogiaga. Keele uurimise meetodid: · Igal lingvistil on oma emakeeles keelepädevus e keelevaist ainult sellele ei tohiks toetuda; · Andmete kogumine:
teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: foneetika ja fonoloogia morfoloogia semantika leksikoloogia pragmaatika süntaks tekstilingvistika Keeleteaduse tüübid: üldkeeleteadus – ühte keelt uuriv keeleteadus teoreetiline kt – praktiline kt diakrooniline kt – sünkrooniline kt „mikrolingvistika“ – „makrolingvistika“ Keeleteaduse seosed muude teadusharudega ja seosed teiste valdkondadega: • Psühholoogia à psühholingvistika • Sotsioloogia à sotsiolingvistika • Ajalugu à diakrooniline lingvistika • Semiootika à semantika • Filosoofia à semantika ja pragmaatika • Etnoloogia à kõneetnograafia • Kirjandusteadus à stilistika Keeleteaduse meetodid: Lingvisti keelepädevus Andmete kogumine: - salvestus, - litereerimine,
Tekstilingvistika Semantika - tegeleb sõnatähendusega Pragmaatika - mida mingi lause/väljend tähendab mingis olukorras. Lausete uurimine Keeleteaduse tüübid: Sünkrooniline - Diakrooniline - ajalooline, vaatab keelemuutumist ajaloos Teoreetiline - pole praktilist eesmärki Praktiline - keeleõpetus, nt logopeed, tõlkimine Mikrolingvistika - puhas keelesüsteemi uurimine Makrolingvistika - Keeleteaduse seosed muude teadusharudega Keeleteaduse meetodid: Lingvisti keelepädevus: iseenda keelt uurides Andmete kogumine: salvestus, litereerimine (salvestuste üleskirjutamine), korpused (keeleliste andmete süstematiseeritud kogum), sõnaraamatud, arhiivid, katsed ja küsitlused. Andmete töötlemine: kvalitatiivsed meetodid - vaadeldakse üksikult igat juhtumist; kvantitatiivsed meetodid - loendatakse mitu korda toimus mingit juhtumit 3
- praktiline (rakenduskeeleteadus) üks valdkondi on keele normeerimine, tegeldakse sellega, kuidas õpetada võõrkeelt. Veel kõik see, mis puudutab suhtlemist arvutiga loomulikus keeles (nt õigekirjakontroll) · diakrooniline keeleteadus vaatab asja ajalooliselt - sünkrooniline keeleteadus vaatab tänapäeva · mikrolingvistika (autonoomne l.) uurib keelt keele enda siseselt, väliskeskkonnast sõltumata - makrolingvistika (kausaalne l.) miks keel on selline, nagu ta on? Vastust otsitakse väljastpoolt keelt. Olulised inimene, ühiskond, aeg. NB! Keele kirjeldus võib olla ka normatiivne ehk preskriptiivne, mõeldud pigem keelehooldeks kui teaduslikuks kasutuseks. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega Psühholoogia psühholingvistika laste keele kujunemine Sotsioloogia sotsiolingvistika ühiskondlikud keele muutused Ajalugu diakrooniline lingvistika annab tuge keele ajaloole
sõnavara. . . Näiteks sama sõna või väljend võib slängis ja tavakeeles tähendada erine- vaid asju). Lingvistika käsitlus sõltub kolmest põhilisest dihhotoomiast1 — kas on tegemist on 1. diakrooniline e ajaloolisele järjepidevusele toetuv käsitlus ning sünkrooniline e paralleelselt toimuvate parameetrite kõrvutav uurimine. 2. teoreetiline versus rakenduslik-praktiline lähenemine 3. mikrolingvistika versus makrolingvistika 1 Jagamine kaheks võimaluseks. 25 Makrolingvistika jaguneb paljudeks eriharudeks nagu psühholingvistika, sotsio- lingvistika, antropoloogiline lingvistika, dialektoloogia, matemaatiline- ja arvutiling- vistika, stilistika [2]. Lingvistikat võib jagada: 1. kirjeldav lingvistika — uurib keelt teatud ajahetkel, 2. ajalooline lingvistika — uurib keelte ajaloolist arengut, muutumist, jaotumist
kuidas keeleteadus läbi aja muutub 2. SÜNKROONILINE(samaaegne) – selgitab probleemi antud ajahetkest, ei arvesta ajaluhu, loeb keeleteaduse hetkeseisund. 3. TEOREETILINE – eesmärgiks keelesüsteemi kasutamise teooria, õpetuste ja kirjelduste loomine, pole praktilist kasu 4. PRAKTILINE – kasutatakse teoreetilisi keelteaduse teooriad, mõisteid ja tulemusi,et lahendada praktilisi probleeme 5. MIKROLINGVISTIKA(autonoomne) – uuritakse ainult keelt ennast eraldi 6. MAKROLINGVISTIKA(kausaalne) – keelt uuritakse koos rahvuskultuuri ja muu sellisega. Keeleteaduse meetodid: 1.ANDMETE KOGUMINE: *salvestus, lindistus *litereerimine *korpused *sõnaraamatud, arhiivid 2. ANDMETE TÖÖTLEMINE: *kvalitatiivne meetod: uuritakse üksikjuhtumit *kvantiatiivne meetod: uuritakse sagedust 3. Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine a) antiikmaailmas (Vana-Kreeka: Platon ja Aristoteles, Vana- India: Panini) *Vana-India:
Tekstilingvistika lähtub lause aktuaalse liigenduse teooriast ning tegeleb teksti ja selle fragmentide sisuliste ja struktuuriliste tunnuste analüüsiga. Tekstilingvistika on uurimus kogu teksti omadustest ja nende omavahelisest mõjust suhtlusprotsessis. 56. Antropoloogilise lingvistika e Etnolingvistika teooriad Antropoloogiline keeleteadus alias etnolingvistika, metalingvistika ja makrolingvistika, viimast kasutatakse harva) tegeleb keele ja kultuuri vahekorra probleemiga: kas ja mil määral on mingi keeletüüp tingitud kõneleva ühiskonna kultuurimallidest. XX saj kasvasid teaduslikud huvid kultuuriga seotud nähtuste vastu (millest sõltuvad kultuuri eri vormid, kultuuri ja isikupsüühika vahekorra iseloom, kas on võimalik ehitada üles kultuuriteooriat jne), mis võttis oma lähtekohas
annaabi.ee 
