Aine ja energia vahetus Mõisted Autotroof sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. Ainetest(valgusenergia-fotosünteesijad, redokreaktsioonides vabaneva keemiaenergia abil-kemosünteesijad) Rohelised taimed, osad bakterid ja protistid. Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. Aine eesmärgiks on elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine. Metabolism ehk ainevahetus- organismis asetleidev sünteesi ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga.koosneb assimilatsiooni ja dissimilatsioonist. Assimilatsioon on sünteesimisprotsess, mille käigus saadakse sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne vaja lähteaineid, täiendavat energiat Dissimilatsioon- lagundamisprotsess. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised...
saadavad anorgaanilistest ainetest Heterotroofid Ülejäänud organismid Orgaanilised ained toidust Lagundavad elutegevuseks ja sünteesimiseks Energiaallikana kasutavad org. ühendeid Enamikus organismides tallet glükolüüsid polüsahhariididena- tärklis, glükogeen Metabolism-organismis asetleidvad sünteesi ja lagundamisprots. Mis tagavad aine ja energiavahetuse ümbritseva keskonnaga Dissimilatsioon -Organismide lagundamisprotsessid Vabanend energia(40%) talletatakse energiarikastesse e. Makroergilistesse ühenditesse .energia vabaneb org.ühendite oksüdatsioonil Sahhariidid on esmane ja kõige kiiremin kasutatav energiaallikas. Vbananud energia salvestatakse ATP molekulidesse. ATP moodustub glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus. Assimilatsion- organismi sünteesiprotsessid; saadakse vajalikke ühendeid. Sahhariidid on esmane ja kõige kiiremin kasutatav energiaallikas Organism vajab energiat ->polüs. ensüümide abil monomeerideks
Assimilatsioon Organismis toimuvate sünteesiprotsessidel Saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukeliinhappeid jne. Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat (makroergilised ühendid) Näiteks fotosüntees, DNA süntees Dissimilatsioon Organismis toimuvad lagundamisprotsessid Toiduga saadavad või organismides sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse nt. ATP (40%) ning eraldub soojusena (60%) Näiteks glükoosi lagundamisel vabaneb 38 ATP molekuli Füüsilise pingutuse korral vajab organism täiendavat energiat kiireneb ATP süntees vabaneb rohkem soojusenergiat. Orgaaniliste ainete dissimilatsioon Organismi esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks on süsivesikud (sahhariidid) 1g sahhariidide oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat Järgnevalt kasutab organism rasvu
Autotroofid väliskeskkonnast saadavaid anorgaanilisi ühendeid heterotroofid orgaanilise aine oksüdatsioonil metabolism dissimilatsioon(lagundamisprotsessid) ja assimilatsioon(sünteesiprotsessid). Tagavad organisimi ainevahetuse ümbritseva keskkonnaga N: [D]tärklis glcmolekulideks, glc oksüdatsioon. Energia vabaneb, talletatakse makroergilistesse ühenditesse(ATP) [A]saadakse sahhariide, lipiide, valke. Vaja lähteaineid, energiat(enamasti saadakse ATP mol.dest(fotosüntees, DNA, RNA, valgu süntees) ATP adeiin, riboos, 3 fosfaatrühma. Kui on 2 p-rühma, siis ADP. ATP moodustub peamiselt käärimise, hingamise, glükolüüsi, fotosünteesi käigus. GTP, CTP, UTP, TTP Fotosüntees 7CO2 + 12 H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O I valgusstaadium: toimub kloroplastide sisemembranides. 2H2O > O2 + 4H + 4e-. muudetakse
saadud ained ja sünteesivad neist uued ühendid. Organismide ainevahetus väljendub selles, et elutegevusekäigus moodustunud jääkproduktid eristatakse väliskeskkonda. Organismide ainevahetust käsitletakse koos energiavahetusega, kuna ainevahetusega kaasnevad energeetilised muutused. DISSIMILATSIOON Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid. Dissimilatsiooniprotsessidega kaasneb energia vabanemine. See talletatakse energiarikastesse ehk makroergilistesse ühenditesse. Üheks peamiseks makroergiliseks ühendiks on ATP. ASSIMILISATSIOON Assimilisatsiooni moodustavad organismi kõik süntesiprotsessid. Selle käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid. Protsesside toimumiseks vajatakse lähteaineid ja täiendavat energiat. Fotosünteesiks kasutatakse organismivälist päikeseenergiat, kuid enamikuks ülejäänud sünteesireaktsioonideks vajatakse organismisiseseid keemilise energia varusid. Enamasti saadakse see ATP molekulidest
saamiseks. Energiaallikas: orgaanilised ühendid. DISSIMILATSIOON (moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid) Protsessis võime eristada a) biopolümeeride hüdrolüüsi (nt. tärklise lagundamist glükoosi molekulideks); b) biopolümeeride hüdrolüüsile järgnevat monomeeride (nt. glükoosi) oksüdatsiooni. Protsessiga kaasneb energia vabanemine. Vabanenud energia talletatakse energiarikastesse ehk makroergilistesse ühenditesse (nt. ATP-sse). ASSIMILATSIOON (moodustavad organimsmi kõik sünteesiprotsessid) Protsessi käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid: a) sahhariide; b) lipiide; c) valke; d) nukleiinhappeid. Protsessi toimumiseks on vaja a) lähteaineid; b) täiendavat energiat.
Organismis asetleidvaid sünteesi-ja lagundamispotsesse, mis tagavad tema aine-ja energiavahetuse ümbritseva keskonnaga, nimetatakse metabolismiks.Seda võib jagada kaheks: assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. -Milles seisneb dissimilatsioon ja assimilatsioon? Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid.Enamiku dissimilatsiooniprotsessidega kaasneb energia vabanemine.See talletatakse energiarikastesse ehk makroergilistesse ühenditesse.Üheks peamiseks makroergiliseks ühendiks on ATP. Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprossid.Selle käigus saadakse vajalikke ühendeid:sahhariide, lipiide,valke,nukleiinhappeid jt.Fotosünteesiks kasutatakse küll organismivälist päikeseenergiat , kust enamikuks ülejäänud sünteesiprotsessideks vajatakse organismisiseseid keemilise energia varusid.Enamasti saadakse see ATP molekulidest.
ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine- ning liiguvad mööda pigmentide ahelat. ja energiavahetuse übritseva keskkonnaga. Toimub vee fotolüüs. Dissimilatsioon ja assimilatsioon 2.fotosüsteem 1.: reaksioonid toimuvad Dissimilatsioon-organismis asetleidvad kloroplasti lamellidest väljaspool(stroomas) lagundamisprotsessid jne.Vabanev energia Pigmentide ja valkude ahel, sünteesitakse h2 salvestatakse makroergilistesse ühendistesse kandja NADPH2 ATP, GTP,CTP,UTP,TTP.Energia vabaneb Pimedusstaadium: sahhariidide 17,6 kJ, lipiidide 38,9 kJ, valkude Fotosüsteem 1. Annab NADPH2 fotosüsteem 17,6 kJ jne ühendite oksüdatsioonil. 2. Annab ATP Energiat kasutatakse biosünteesireaksioonides, Sünteesiks vajalik CO2 saadakse õhust ainete rakusisesel ja rakkudevahelisel pasiivse trantspordiga, toimub glükoosi süntees trantspordil, liikumisprotsessides
saadavatest anorgaanilistest ainetest. Heterotroofid saavad vajaliku energia toidus leiduva orgaanilise asine oksüdatsioonist. 2. Milliseid organisme nimetatakse autotroofideks? Tooge näiteid. Autotroofideks nimetatakse selliseid organisme, kes sünteesivad endale ise orgaanilise aine. Näiteks roosid, tulbid, kastanid ehk enamik taimi. 3. Kuidas on omavahel seotud organismi aine- ja energiavahetus? Kui toitaine lagundatakse, siis vabaneb energiat ja see talletatakse makroergilistesse ühenditesse, näiteks ATP (adenosiintrifosfaat) ja kui nüüd vajatakse mingite hormoonide sünteesiks energiat, siis saadakse see ATP'st ja ATP'd saab ainult nii, kui lagundatakse toitainet. 4. Milles poolest erinevad heterotroofid autotroofidest? Tooge heterotroofide näiteid. Heterotroofid ei sünteesi ise energiat ja seega toituvad autotroofide poolt moodustatud orgaanilisest ainest. 5. Missugused protsessid moodustavad organismi dissimilatsiooni? Tooge näiteid.
2. Mitoosi käik (interfaas) · Kromosoomid koosnevad valkudest ja DNA-st · Kromosoome näeb ennem seda kui nad jagunema hakkavad · Enne jagunemist pakitakse DNA kromosoomides tihedalt kokku · Rakutsükkel Raku eluring ühe mitoosi lõpust teise alguseni · Interfaas Raku I faas. Ettevalmistav faas · Interfaasis toimub: *DNA replikatsioon *Energia tootmine ja salvestamine makroergilistesse ühenditesse *Rakuorganellide juurdetootmine · Helikaas Ensüüm, mis lõhub DNA vesiniksideme ära · Mitoos jaguneb: *Karüokinees (tuuma jagunemine) *Tsütokinees (Tsütoplasma jagunemine) 3. Mitoosi faasid · Profaas · Metafaas · Anafaas · Telofaas 4. Meioos Eesmärk on saada HAPLOIDSE ehk ühekordse kromosoomistikuga rakke · Toimub gameetide ja eoste paljunemise käigus
saadavatest anorgaanilistest ainetest. Heterotroofid-organismid , kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga, nimetatakse metabolismiks( assimilatsioon e. Anabolism ja dissimilatsioon e. Katobolism). Sissimilatsiooni moosustavad organismi kõik lagundamisprotsessid( vabanev energia makroergilistesse ühenditesse). Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Adenosiintrifosfaat e ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis(moodustunud: N adeniin, ribosiit ja 3 fosfaat rühmast).GTP- valkude süntees. CTP,UTP DNA sünteesiks. Glükoosi lagundamisel saab eristada 3 etappi: glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hingamisahela reaktsioonid. Glükolüüs toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus
Assimilatsioon Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat (makroergilised ühendid). Näiteks: fotosüntees, DNA süntees Dissimilatsioon Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse nt. ATP (40%) ning eraldub soojusena (60%). Näiteks: glükoosi lagundamisel vabaneb 38 ATP molekuli Füüsilise pingutuse korral vajab organism täiendavat energiat – kiireneb ATP süntees – vabaneb rohkem soojusenergiat. Et hoida püsivat kehatemperatuuri hakkate higistama, kuna higi aurustamiseks nahapinnalt kasutatakse soojusenergiat.
Metabolismiks nimetatakse organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga, jagatakse assimilatsiooniks (organismi kõik sünteesiprotsessid; saadakse sahhariide, lipiide, valke jt.; vajatakse energiat; fotosüntees, DNA-, RNA- ja valgu süntees) ja dissimilatsiooniks (organismi kõik lagundamisprotsessid; toimuvad ensüümide abil; kaasneb energia vabanemine, mis talletatakse energiarikastesse e. makroergilistesse ühenditesse (ATP)). Energiat kasutatakse aine biosünteesireaktsioonides, transpordil ning liikumisel. Nälja korral lagundab organism oma sahhariidide varusid, seejärel algab lipiidide lagundamine ning alles viimasena lõhustatakse valke. Adenosiintrifosfaat (ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. On ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest adeniin, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast
Assimilatsioon Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat (makroergilised ühendid). Näiteks: fotosüntees, DNA süntees Dissimilatsioon Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse nt. ATP (40%) ning eraldub soojusena (60%). Näiteks: glükoosi lagundamisel vabaneb 38 ATP molekuli Füüsilise pingutuse korral vajab organism täiendavat energiat – kiireneb ATP süntees – vabaneb rohkem soojusenergiat. TED Ed: Mis on kalor sus? Et hoida püsivat kehatemperatuuri hakkate higistama, kuna higi
muutusi. 11. Autotroofid organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Rohelised taimed. 12. Heterotroofid on organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. 13. Dissimilatsioon selle moodustavad organismi kõik lagundamis protsessid. Lagunemis protsessides vabanenud energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse (ATP) 14. Assimilatsioon - selle moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid: sahhariide, lipiide, valke jne. 15. Mis on metabolism? Organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga nimetatakse metabolismiks. 16. Suguline paljunemine. Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse viljastatud munarakust ehk sügoodist.
Redutseerumine - lisandub aatomitesse elektrone *fotosünteesis kasutatakse valgusenergiat, et CO2 st ja veest sünteesida suhkruid ja eraldub hapnik Süsinik on elu tekke aluseks. + võime erikujulisi ahelaid moodustada Rakuhingamine - glükoosi lõplik lagudamine hapniku abil, mille tulemusena eraldub süsinikdioksiid ja vesi Raku sees peab energiat edasi andma vahendaja - vabanev energia talletatakse makroergilistesse ühenditesse ATP adenosiintrifosfaat (lämmastikualusest adeniinist, suhkrust riboosist, kolmest fosfaatrühmast) - energia vabaneb kui ATP laguneb, st ATP fosfaatrühm kantaks eüle teistele molekulidele - seda energiat kasutatakse valkude sünteesimiseks ja molekulide transpordiks - nad kaotavad ühe fosfaatrühma ja tekib fosfaatrühm ja ADP adenosiindifosfaat - sidemed on väga nõrgad ja nende lõhkumiseks läheb vähe energiat
Nt inimene, vihmauss. Metabolism- organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Assimilatsioon- organismis toimuvad sünteesiprotsessid, mille käigus saadakse sahhariide, lipiide, valke ja nukleiinhappeid, organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni. Dissimilatsioon- organismis toimuvad lagundamisprotsessid, enamiku dis.p kaasneb energia vabanemine, see talletatakse energiarikastesse e makroergilistesse ühenditesse. Üheks peamiseks makroergiliseks ühendiks on ATP, mis on ühtlasi ka põhieesmärgiks. ATP e adenosiintrifosfaat, universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP molekul on ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest adeniin, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast, ATP moodustub glükoosi, käärumise ja hingamise käigus. ATP on vajalik selleks, et dissimilatsiooniprotsessides vabanevat energiat saaks hiljem ära kasutada, salvestatakse
Lähteained Süsihappegaas ja vesi Orgaanilised ühendid ja hapnik Saadused Org. ühend (suhkrud) ja hapnik Süsihappegaas ja vesi Energia kasutus Valgusenergia-keemiliseks energiaks Orgaanilise ühendi oksüdatsioon hapniku abil ja energia salvestamine makroergilistesse ühenditesse- ATP-sse Ööpäevane rütm Toimub päevavalguses Toimub nii öösel kui päeval Metabolismi protsess Assimilatsioon ehk lihtsamate Dissimilatsioon ehk keerukamate ühendite lõhustamine keerukamateks ühendite lõhustamine lihtsamateks Summaarne võrrand 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + C6H12O6 + 6O2 = 6CO2 + 12H2O 6H2O Valgusenergia ja H2O CO2 (seotakse glükoosiga)
DNA süntees ja RNA süntees. Dissimilatsioon? Organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil järk-järgult lihtsama ehitusega molekulideks. Selles protsessis võime eristada biopolümeeride hüdrolüüsi ja sellele järgnevat monomeeride oksüdatsiooni. Dissimilatsiooniprotsessidega kaasneb enamasti energia vabanemine ning energia talletatakse makroergilistesse ühenditesse (40% kasuteguriga). Üheks peamiseks makroergiliseks ühendiks on ATP. Metabolism? Organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse dissimilatsiooniks ja assimilatsiooniks. Mis on ATP? Adenosiintrifosfaat on makroergiline ühend, mis osaleb kõigi organismide aine- ja energiavahetuses. ATP on moodustunud lämmastikalusest adeniin, riboosit ja kolmest fosfaatrühmast.
Heterotroofid- organismis, kes kasutavad energia saamiseks teiste organismide elutegevuse käigus tekkinud orgaanilisi ühendeid ja toiduga saadud orgaanilistest ühenditest Miksotroofid- organismid, kes vastavalt tingimustele võivad olla valguse käes autotroofid, pimeduses heterotroofid Rakuhingamine- glükoosi lõplik lagundamine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse (ATP) ja eraldub CO2 ja H20 Makroergilised ühendid- väikesed org. ühendid, mis osalevad keemilise energia salvestajate ja ülekandjate organismides toimuvates reaktsioonides ATP- (adenosiintrifosfaat) peamine rakkudes kasutatav energia salvestaja ja ülekandja ADP- (adenosiindifosfaat) on ATP lagunemisel tekkiv molekul, mida on võimalik uuesti ATP-ks muuta, kui sellele lisada fosfaatrühm
vabaneb energiat.Katabolism on polümeeride biolagundamine ensüümide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse nt. ATP (40%) ning eraldub soojusena (60%). Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja ainet.Anabolismi vastandprotsess on katabolism. Katabolismi käigus lõhustatakse suured molekulid väiksemateks osadeks ja neid omakorda kasutatakse hingamisel. Paljusid anaboolseid protsesse varustab energiaga ATP
Mõisted Rakuhingamine glükoosi lõplik lagundamine hapniku abil, selle tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse (nt ATP) ja eraldub ENRGIA VABANEB süsinikdioksiid ning vesi. Koosneb 3 etapist: TOITAINETEST ·1) Glükolüüs protsess rakkude sisemuses, glükoos lõhutakse kaheks kolmesüsinikuliseks püruvaadi RAKUHINGAMISEL molekuliks;
Assimilatsioon kõik organismis toimuvad ainete lagundamis protsessid. Selle käigus saadakse sahariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jt. Selleks on vaja lähteaineid, ensüüme ja lisaenergiat. Näiteks fotosüntees, DNA süntees jt. Dissimilatsioon kõik organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhutakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. 2BIOLOOGA Vananeb energia mis salvestatakse makroergilistesse ühenditesse, näiteks ATP ning siis eraldub soojusena. Näiteks glükoosimolekuli lagundamisel vabaneb 38 ATP molekuli. (NB! Vaata Joonis 1.) Makroergilised ühendid on energiarikkad lühendid, mille ühe keemilise sideme lõhkumisel vabaneb vähemalt 30 kJ/mol energiat. ATP universaalne energia ülekandja. Vajatakse lihasvalgu liigutamiseks, valkude sünteesiks, ainete transpordiks läbi membraani jne. ATP moodustub glükolüüsi, käärimise ja hingamise käigus. Joonis 1.
uuesti kasutatavad valgusstaadiumi reaktsioonides, glükoosi molekulid aga väljuvad kloroplastidest või moodustavad esmase säilitustärklise. Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Protsessis võime eristada biopolümeeride hüdrolüüsi (nt tärklise lagundamine glükoosi molekulideks) ja sellele järgneva monomeeride (nt glükoosi) oksüdatsiooni. Energia vabanemine, see talletatakse makroergilistesse ühenditesse, üheks peamiseks on ATP. Raku tasemel katabolism. 1 Bioloogia mõisted Jaanuar, 2010 Etanoolkäärimine pärmseened ja mõned bakterid teostavad anaeroobsetes tingimustes etanoolkäärimist, sel juhul ei eraldu H aatomeid ja moodustub vaid kaks etanooli (C 5H5OH) ja kaks ATP molekuli (nt veini tootmine).
Moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid(nt. glükoosi lagundamine mitokondrites). 3 vormi: 1)hüdrolüüs(polümeeride lõhustamine väiksemateks molekulideks, vabaneb energiat, suhteliselt vähe, sest aminohapped pole lõpuni lagunenud). 2)hingamine(org. ained lagunevad energia vaesteks ühenditeks). C6H12O6 --> CO2 + H2O 3)käärimine(hapnikuta keskkond=anaeroobne, org. ainete lagundamine ei lähe lõpuni, energiat vabaneb suhteliselt vähe. Vabanev energia talletatakse makroergilistesse ühenditesse ehk ATP-sse 40% kasuteguriga, 60% eraldub soojusena). Organismi varustamine energiaga Energia vabaneb sahhariidide, lipiidide, valkude ja teise orgaaniliste ühendite oksüdatsioonil. Erinevate orgaaniliste ainete dissimilatsioonil saadakse erinev energiahulk: 1g sahhariidide täielikul oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat, 1g lipiidide korral 38,9 kJ ja valkude puhul 17,6 kJ energiat. Organism kasutab esmalt oma
tooge näiteid . V:Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid, N: seedimine, tärklise lagundamine glükoosi molekulideks. 6. Missugused protsessid moodustavad organismi assimilatsiooni? tooge näiteid V: Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik spnteesiprotsessid. N: taimed- fotosüntees. 7. Kuidas on omavahel seotud organismi assimilatsioon ja dissimilatsioon ? V: dissimilatsioonis toimub energia vabanemine, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse , peamiseks ühendiks on ATP. Assimilatsiooni protsesside toimumiseks vajatakse lähteaineid ja energiat . enamikus ülejäänud sünteesireaktsioonideks vajatakse organismisiseseid keemilisi energia varusid ehk ATP-ed . 8. Milles seisneb organismi metabolism? V: aine-ja energivahetust LK88 1. Milleks kasutab organism makroenergiliste ühendite energiat? V: liikumiseks,ajutööks,hingamis elunditetööks, kõikides siseorganites 2
aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga (hingamine, toitumine). Selle võib omakorda jagada kaheks: a. Dissimilatsioon organismi kõik lagundamisprotsessid (nt toitainete lagundamine). Toiduga saadud orgaanilised ühendid lagundatakse ensüümide abil järk-järgult lihtsamateks ühenditeks (biosünteesireaktsioon). Orgaaniliste ühendite oksüdatsioonil vabaneb energia, mis salvestatakse makroergilistesse e energiarikastesse ühenditesse (ATP) b. Assimilatsioon organismi kõik sünteesiprotsessid (nt fotosüntees, DNA süntees, RNA süntees, valgu süntees). Saadakse organismile vajalikke ühendeid. Toimumiseks vajatakse lähteaineid ja täiendavat energiat (enamasti ATP molekulidest) 7. Sahhariidid on organismis esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks. Seejärel
Selleks vajalikku energiat saab ta redoksreaktsioonidest. Metabolism ehk ainevahetus tähendab organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse, mis tagavad nii aine- kui ka energiavahetuse ümbritseva väliskeskkonnaga. Metabolismis võib tinglikult jagada kahte tihedalt seotud osaks: assimilatsioon ja dissimilatsioon. Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid. Enamiku dissimilatsiooniprotsessidega kaasneb energia vabanemine, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse. Peamiseks makroergiliseks ühendiks on ATP ehk adenosiintrifosfaat, mis osaleb kõigi organismide aine- ja energiavahetuses ning on universaalne energia talletaja ning ülekandja. Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse oranismile vajalikke ühendeid: sahhariide, valke, lipiide, nukleiinhappeid jt. Protsesside toimumiseks vajatakse täiendavat energiat ning lähteaineid. Täiendavat energiat vajatakse
ühendid) Dissimilatsioon 3 fosfaatrühma Organismis toimuvad lagundamisprotsessid Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid suhkur lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks riboos Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse nt. ATP (40%) ning eraldub soojusena (60%) ATP moodustub glükolüüsi, käärimise ja hingamise käigus: Näiteks: glükoosi lagundamisel vabaneb 38 ATP molekuli ADP + P ATP + 30 kJ/mol energiat Füüsilise pingutuse korral vajab organism täiendavat energiat – Teised makroergilised ühendid
Koosneb assimilatsioonist (süntees) ja dissimilatsioonist (lagundamine). Dissimilatsioon lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud org. ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Saab eristada: 1. biopolümeeride hüdrolüüsi (nt tärklis -> glükoos) ja 2. sellele järgnevat monomeeride (nt glükoosi) oksüdatsiooni. Protsessi käigus energia vabaneb. See talletatakse energiarikastesse e makroergilistesse ühenditesse (ATP). Assimilatsioon sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. Vaja: lähteaineid, täiendavat energiat. Näiteks fotosüntees (organismiväline päikeseenergia), DNA, RNA ja valgu süntees (organismisisene keem. energia varud ATP molekulid). Energia vabaneb sahhariidide (1 g 17,6 kJ), lipiidide (38,9 kJ), valkude (17,6 kJ) jt org. ainete oksüdatsioonil
10) Selgita mõistet metabolism? Raku tasandil toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. 11) Mis on dissimilatsioon? Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. 12) Nimeta dissimilatsiooniprotsesse inimkehas. Glükoosi - ja valkude lagundamine. Kõik lagundamisprotsessid. 13) Kuidas jaotub dissimilatsiooni käigus vabanenev energia? Energia, mis vabaneb, talletakse energiarikastesse e. makroergilistesse ühenditesse (umbes 40%), soojusena eraldub (60%). 14) Mis on assimilatsioon? Too näiteid assimilatsiooniprotsessidest. Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Näiteks: fotosüntees, DNA süntees. 15) Kuidas muutub organismi vananedes assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsesside vahekord? Dissimilatsioon on ülekaalus vananedes. 16) Milliste orgaaniliste ühendite lagundamisel saab organism kõige enam energiat? Lipiide lagundamisel (rasvad).
Assimilatsioon-Organismis toimuvad sünteesiprotsessid.Selle käigus saadakse sahhariide,lipiide,valke ja nukleiinhappeid.Vaja on lähteaineid,ensüüme,täiendavat energiat(makroergilised ühendid). Dissimilatsioon-Organismid toimuvad lagundamisprotsessid.Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks.Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse nt:ATP(40%) ning eraldub soojusena (60%).Näiteks glükoosi lagundamisel vabaneb 38 ATP molekuli. Erinevatel eluperioodidel ja erinevates olukordades on assimilatsiooni ja dissimilatsiooni vahekord erinev.Näiteks noores kasvavas organismis on ülekaalus assimilatsiooniga seonduvad nähtused, seevastu vananevas domineerib dissimilatsioon. Inimese keha elementaarsed ehituslikud üksused on rakud.Kõik keha rakud talitlevad ümbritsetuna, kas
Assimilatsioon-Organismis toimuvad sünteesiprotsessid.Selle käigus saadakse sahhariide,lipiide,valke ja nukleiinhappeid.Vaja on lähteaineid,ensüüme,täiendavat energiat(makroergilised ühendid). Dissimilatsioon-Organismid toimuvad lagundamisprotsessid.Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks.Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse nt:ATP(40%) ning eraldub soojusena (60%).Näiteks glükoosi lagundamisel vabaneb 38 ATP molekuli. Erinevatel eluperioodidel ja erinevates olukordades on assimilatsiooni ja dissimilatsiooni vahekord erinev.Näiteks noores kasvavas organismis on ülekaalus assimilatsiooniga seonduvad nähtused, seevastu vananevas domineerib dissimilatsioon. Inimese keha elementaarsed ehituslikud üksused on rakud.Kõik keha rakud talitlevad
keskkonnaga. Koosneb assimilatsioonist(süntees) ja dissimilatsioonist (lagundamine). Dissimilatsioon lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud org. ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Saab eristada: 1. biopolümeeride hüdrolüüsi (nt tärklis -> glükoos) ja 2. sellele järgnevat monomeeride (nt glükoosi) oksüdatsiooni. Protsessi käigus energia vabaneb. See talletatakse energiarikastesse e makroergilistesse ühenditesse (ATP). Assimilatsioon sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. Vaja: lähteaineid, täiendavat energiat. Näiteks fotosüntees (organismiväline päikeseenergia), DNA, RNA ja valgu süntees (organismisisene keem. energia varud ATP molekulid). Energia vabaneb sahhariidide (1 g 17,6 kJ), lipiidide (38,9 kJ), valkude (17,6 kJ) jt org. ainete oksüdatsioonil. Sahhariidid esmane ja kõige kiiremini
→toiduahela esimene lüli →lähteaineks teiste orgaaniliste ainete süntees →hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel →süsiniku- ja hapnikuringes tähtsal kohal →fossiilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas) III.Glükoosi lagundamine glükoos on peamine organismisisene energiallikas. Rakuhingamine on glükoosi lõplik lagundamine hapniku abil. → Selle tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse (näiteks ATP) → eraldub süsinikdioksiid ja vesi. Rakuhingamine on dissimilatsiooniprotsess, mida teostavad kõik elavad rakud, sest nad vajavad energiat. Enamasti salvestatakse glükoosivarud organismis polüsahhariididena, mis lagundatakse monomeerideks. Tärklis (polüsahhariid) → glükoos (monosahhariid) C H O + 6CO → 6CO + 6H O + energia Lagundamise etapid: 1. glükolüüs: kuuest süsinikuaatomist koosnev glükoos lõhustatakse kaheks
lämmastikuühendid) eritatakse väliskeskkonda. Organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse, mis tagavad aine- ja energiavahetuse, nim. metabolismiks. Dissimilatsioon - organismis kõik lagundamisprotsessid. Toiduga saadud või ise sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsamateks molekulideks (biopolümeeride hüdrolüüs (tärklisglükoos), glükoosi oksüdeerimine). Energia vabanedes talletatakse see makroergilistesse ühenditesse u 40% kasuteguriga ATP. Ülejäänud energia, 60%, eraldub soojusena. Glükoosi lagundamisel vabaneb 38 ATP molekuli. 1 Füüsilise pingutuse tagajärjel kiireneb ATP süntees??? vabaneb rohkem energiat ja organism hakkab higistama. Assimilatsioon - kõik organismi sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid:
Dissimilatsioon moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid.Toiduga saadavad või organismis sünteesitud org ühendid lõhustatakse ensüümideabil järk-järgult lihtsama ehitusega molekulideks. Selles protsessis võime eristada kahte etappi:1)biopolümeeride hüdrolüüs (nt.tärklise lagundamine glükoosi molekulideks)ja eelmisele järgnev monomeeride (nt.glükoosi) oksüdatsiooni. Enamiku d protsessidega kaasneb energiavabanemine. See talletatakse energiarikastesse ehk makroergilistesse ühenditesse umbes 40% kasuteguriga. Üks peamine makroergiline ühend on ATP. Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid: sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped jt. Protsesside toimumiseks vajatakse täiendavat energiat ja lähteaineid. Fotosünteesiks kasutatakse küll päikeseenergiat kuid enamikuks ülejäänud sünteesireaktsioonideks vajatakse organismisiseseid keemilisi energia varusid
* kuulub DNA koostisesse (põhiline) Tagab pärilikkusaine säilimise, määravad ära organismide valkude ehituse. << RIBOOS ^ DESOKSÜRIBOOS Kuue süsinikuga ühenditest tähtsaimad glükoos ja früktoos põhilise energiaallikad. Glükoosi lagunemisel vabanenud energiast talletatakse 40% makroergilistesse ühenditesse (ATP). ATP adenosiintrifosfaat Tuntuimad oligosahhariidid: * sahharoos (glükoosi + fruktoosi molekulid koos = roo- või peedisuhkur) * laktoos (piimasuhkur = galaktoos + glükoos, piimasuhkrut lagundab laktaas) * maltoos linnasesuhkur (2 glükoosimolekuli) Ensüümid = aas-lõpulised. Polüsahhariid (tuhandeid glükoosimolekule) * tärklis = taimesuhkur, talletatakse õites, seemnetes, ka juurtes
Need kuuluvad nukleiinhapete koostisse. Kuuesüsinikulistest suhkrutest on looduses glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur. Need on organismide põhilised energiaallikad. Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda toidust. Glükoosi järkjärgulisel oksüdatsioonil süsihappegaasi ja vee molekulideni vabaneb energia, mis talletatakse energiarikastesse ehk makroergilistesse ühenditesse. Salvestatud energiat kasutavad organismid elutegevuses. · Oligosahhariidid - koosnevad 2 3st monosahhariidi molekulidest. Glükoosi ja fruktoosi omavahel liitumisel saame sahharoosi, mis on roo- ja peedisuhkru peamine koostisosa. Linnasesuhkur ehk maltoos koosneb kahest glükoosijäägist. Piimas sisalduv oligosahhariid laktoos ehk piimasuhkur on disahhariid, mille molekul koosneb glükoosist ja galaktoosist
Ainuke erinevus nende molekulide ehituses on see, et riboosis on teise süsiniku aatomiga seotud hüdroksüülrühm, desoksüriboosis aga vesinik. Glükoos. Fruktoos. Mõlemad on organismide põhilised energiaallikad. Rohelistes taimedes moodustab glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda aga toidust. Järkjärgulisel oksüdatsioonil süsihappegaasi ja vee molekulideni vabaneb energia, mis talletatakse energiarikastesse ehk makroergilistesse ühenditesse. Oligosahhariidid. Sarnaselt monosahhariididega kasutavad organismid ka oligosahhariide eelkõige energia saamiseks. Tärklis. Fotosünteesi tulemusena moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säilitusorganites (mugulas, sibulas, risoomis) tärklise kujul. Tärklise molekulid sisaldavad erineval arvul monomeere. Kui fotosüntees pidurdub või lakkab, kasutavad taimed tärklist energia saamiseks. Selleks lagundavad nad tärklise uuesti glükoosi molekulideks.
Veresuhkru taseme langemisel vabaneb maksa varudest verre täiendav hulk glükoosi. Toitainete lõplik lõhustumine energeetilisel eesmärgil toimub rakkude mitokondrites, kus nad lõhustatakse süsinikdioksiidiks ja veeks. 1 gramm lipiide (rasva) annab energiat 38,9 kJ e. 9,3 kcal (1 kcal=4,2 kJ); 1 gramm sahhariide annab energiat 17,6 kJ e. 4,2 kcal; 1 gramm valke annab energiat 17,6 kJ e. 4,2 kcal. Vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse (makroergilistesse ühenditesse). Ühte ATP molekuli salvestatakse 30 kJ energiat. ADP+P=ATP -30 kJ. Salvestamine toimub ~40% kasuteguriga, ülejäänud hajub soojusena. Suurema osa energiast (50-70%) kulutab organism põhiainevahetuseks, ülejäänud füüsiliseks aktiivsuseks (30-50%) ja sooja tootmiseks. Toiduenergia vajadus päevas meestel on umbes 2700-2900 kcal (11000-13000 kJ) ja naistel umbes 2000-2300 kcal (7500-9500 kJ). See sõltub kehakaalust ja füüsilisest aktiivsusest.
Iga neljas tarbitud süsivesik läheb ajju, süsivesikud kesknärvisüsteemi ainsaks toiduks. 1) Monosahhariidid – C aatomite arv on 5-6 vahel, lihtsüsivesik * Viiesüsinikulistest on olulisemad riboos (RNA koostises) ja desoksüriboos (DNA koostises) * Kuuesüsinikulistest on tähtsad glükoos ja fruktoos – organismide põhilised energiaallikad. Loomsed organismid saavad glükoosi toidust. Glükoosi oksüdatsioonil vabaneb energia (17kJ/g), mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse (ATP), lihastesse ja maksa glükogeenina hilisemaks kasutamiseks. 2) Oligosahhariidid – moodustunud 2-3 monosahhariidi omavahelisel ühinemisel, ühinemisel tekib glükoosiidside. *Sahharoos = glükoos+fruktoos *Laktoos = glükoos+galaktoos 3) Polüsahhariidid – koosneb suurest hulgast monosahhariididest *Tärklis – taimede säilitusorganiks talletunud glükoos *Tselluloos – taimede rakukesta peamine koostisaine. Taimne toit raskesti seeditav, sest see koosneb tselluloosist
Sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhutakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekuldeks. Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse nt, ATP (40%) ning eraldub soojusena (60%) Näiteks: Glükoosi lagundamisel vabaneb 38 ATP molekuli. Füüsilise pingutuse korral vajab organism
Riboosijäägid esinevad ribonukleiinhappe ehituses- RNA Desoksüriboosijäägid esinevad desoksüribonukleiinhappe ehituses- DNA Kuuesüsinikulistest suhkrutest on glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur Põhilised energiaallikad!( taimedel moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena, organismid saavad glükoosi toidust). Glükoosi järkjärgulisel oksüdatsioonil süsihappegaasi ja vee molekulideni vabaneb energia mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse. Oligosahhariidid-madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on moodustunud kahe kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. Nt glükoos+ fruktoos -> sahharoos(peedisuhkur) glükoos+glükoos-> maltoos(linnasesuhkur) glükoos+galaktoos-> laktoos(piimasuhkur) Polüsahhariidid- kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid(polümeerid), mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid
Assimilatsioon -organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne.Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat (makroergilised ühendid).Näiteks: fotosüntees, DNA süntees Dissimilatsioon-Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse nt. ATP (40%) ning eraldub soojusena (60%). ?Millal on inimorganismis ülekaalus sünteesiprotsessid ja millal lagundamisprotsessid? Haiguse ajal on inimesel ülekaalus dissimilatsiooniprotsessid. Noorematel inimestel on võrreldes vanematega ülekaalus assimilatsiooniprotsessid. 3)ATP ehitus ja tähtsus organismis
* Metabolism elu omadus ehk organismis toimuv ainevahetus kokku. * Dissimilatsioon lagunemis protsessid. * Assimilatsioon sünteesi protsessid. * Ökoloogiline efektiivsus Energia kogus, mis kandub ühelt troofiliselt tasemelt teisele. -) Ökoloogiline efektiivsus on alati 10% Organismide varustamine energiaga * Kõige esmaseks ja kiiremini kasutatavaks energiaallikaks on glükoos. -) 1g lipiide annab 2 korda rohkem energiat kui glükoos. * Kogu energia talletatakse makroergilistesse ühenditesse. * ATP Adenosiid trifosfaat = universaalne energia üleviija. * Aeroobne protsessid, mis toimuvad hapniku juuresolekul. * Anaeroobne ilma hapnikuta protsessid. Glükolüüs * Glükoosi täielik oksüdatsioon kosneb kolmest etappist: -) Glükolüüs glükoosi esmane lagunedamine, mis toimub tsütoplasmavõrgustikus. *) Glükolüüsi järel tekib püroviinamarihape (CH3COCOOH) + 2 ATP'd.
oksüdatsiooniks vajalik õhuhapnik viiakse väliskeskkonnast kudedesse ja eemaldatakse sealt ainevahetuse käigus tekkinud süsinikdioksiid. See toimub hingamiselundite, südame, vereringesüsteemi ning vere kooskõlastatud tegevuse tulemusel. Rakkudes toimuval sisemisel ehk kudede hingamisel kasutatakse hapnikku kõrgmolekulaarsete toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil, organismi elutegevuseks vajalik energia transformeeritakse fosfaatühendite makroergilistesse sidemetesse, ainevahetuse lõpp-produktidena tekivad süsinikdioksiid ja vesi. Hingamisprotsessi kuulub ühelt poolt hapniku siirdumine kopsudest verre, sealt kudedesse ja interstiitsiumi kaudu rakkudesse. Teisalt kuulub hingamise mõistesse ka süsinikdioksiidi eritamine ja elimineerumine organismist koevedelikku, vere ja kopsude kaudu. Kopsude ventilatsioon tähendab õhuvoolu kopsualveoolidesse ja sealt välja. Kopsutuulutuse (ventilatio)
Elu põhineb süsinikul; süsinikku on võimalik saada 1) Orgaanilistest ainetest 2) Anorgaanilistest ainetest Autotroofid- org, kes toodavad endale ise orgaanilisi ühendeid anorgaanilistest ühenditest. Heterotroofid- org, kes saavad nii energiat kui ka süsinikku teistelt organismidelt. 2.Energia vahendajaks on ATP Toitainetes sisalduv energia vabastatakse rakuhingamisel. Rakuhingamine*- glükoosi lõplik lagunemine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse( nt ATP) ja eraldub CO2 ning H2O Makroergilised ühendid*- väikesed org ühendid, mis osalevad keemilise energia salvestajate ja ülekandjatena organismides toimuvates reaktsioonides. ATP*- adenosiintrifosfaat; koosneb lämmastikalusest adeniinist, suhkrust riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Energia vabaneb kui ATP laguneb, tekkivat energiat kasutatakse valkude sünteesiks ja molekulide transpordiks. Lagunedes kaotab ATP ühe oma fosfaatrühmadest
).' Assimilatsioon - Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat (makroergilised ühendid). Näiteks: fotosüntees, DNA süntees Dissimilatsioon- Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse nt. ATP (40%) ning eraldub soojusena (60%). Orgaaniliste ainete dissimilatsioon Organismi esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks on sahhariidid ehk süsivesikud · 1 g sahhariidide oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat Järgnevalt kasutab organism rasvu. · 1 g lipiidide oksüdatsioonil vabaneb 38,9 kJ energiat Viimasena valke, kuna valkudel on väga palju teisi tähtsaid ülesandeid organismis.
Hingamissubstraat. Hingamisel vabanenud energia kasutamine. Bioloogilise oksüdatsiooni eripärad. Dissimilatsioon – lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud org. ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Saab eristada: 1. biopolümeeride hüdrolüüsi (nt tärklis -> glükoos) ja 2. sellele järgnevat monomeeride (nt glükoosi) oksüdatsiooni. Protsessi käigus energia vabaneb. See talletatakse energiarikastesse e makroergilistesse ühenditesse (ATP). Välishingamine on gaasivahetus taimede organismide ja väliskeskkonaga vahe. Rakuhingamine toimub oksüdatsioonide abiga. Toodab ATP, mis annab rakkudele energiat. Selline energia, mida nad saavad fotosünteesi ja ATP sünteesiga, ta tekib või asub mitokodrias energia jätkukohal, ja taimed seda kasutavad, millal on vaja. Glükolüüs ja käärimine. Glükolüüs – glükoosi algne lagundamine.
annaabi.ee 
