Makedoonia ohtlikuks kõikidele Kreeka linnriikidele ja ümberkorraldatud Makedoonia sõjavägi võimasimaks kogu Balkanil.Kuningas Philippos püüdis aga vältida otsest sõjalist konflikti kreeklastega.Skkus vaid ühe või teise riigi liitlasena, eelistas end näidata hellenite sõbra ja kaitsja rollis. Ateena riigi- ja kõnemehe sütitavate kõnede mõjul moodustus ulatuslik Makedoonia-vastane liit eesotsas Ateena ja Teebaga. *338 eKr sai Kreeka liiduvägi lahingus makedoonlastelt lüüa. *philippos kutsus kokku Kreeka riikide kongressi ja laskis kuulutada end kõigi hellenite juhiks.Need sündmused tähistasid Kreeka linnriikide iseseisvuse ja klassikalise ajajärgu lõppu. Sparta ja Ateena S:asukoht:Lõuna-Kreeka eesotsas 2 päritava võimuga kuningat -neile allus sõjavägi,täitsid riigi kõrgema preestri kohuseid;nõukogu-30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia (isik pidi olema väh. 60 a)
Liidrikohal Teeba · Pidevates omavahelistes sõdades: Ei saavutanud ükski Kreeka linnriik kindlat ülekaalu, kõik olid koguaeg teineteise vastu, Makedoonlased olid Kreeklaste lähedane sugulusrahvas. 4. saj. sai Makedoonia ohtlikuks konkurendiks. Otsest konflikti välditi, Ateena Makedoonia vastu, moodustus Makedoonia vastane liit, eesotsas Ateena ja Teebaga. 338 eKr said Kreeka liidu väed makedoonlastelt kõvast lüüa. Philippos II kuulutas ennast Kreeka kongressil kõigi hellenite juhiks. · Mõisted: aristokraatia - parimate valitsus; türannia - ainuvalitsus; demokraatia - rahvavõim; faalanks - tüüpiline Kreeka lahingurivi; akropol - kaljunukile rajatud kindlus; agoraa - koosoleku ja turuplats · Kreeka ühiskonnas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes, nad allusid alati mehele, isale või mõnele muule meesterahvale
andma. Kokkuleppel spartalastega alistas Pärsia Väike- Aasias asunud Kreeka linnad. Teised Kreeka linnriigid Teeba juhtimisel võitsid Spartat. Makedoonia tõus ja klassikalise ajaloo lõpp Pidevates sõdades ei saavutanud ükski riik ülekaalu. Makedoonlased olid kreeklaste sugulasrahvas. 4ndal saj. e.Kr. Philippos II valitsuse ajal sai Makedoonia sõjavägi võimsaimaks. Ateena moodustas Makedoonia-vastase liidu. 338a. e.Kr. sai kreeklaste liiduvägi Makedoonlastelt lüüa ja Philippos II kuulutas end kõikide kreeklaste kuningaks. Polis Polis Linnriik, mis koosnes asulast ja selle lähiümbrusest. Polise sõjaväe moodustasid ja riiki juhtisid kodanikud. Kodanikud kohalikud põliselanikest täisealised vabad mehed. Sõja korral olid rikkad ratsaväes. Keskmiselt jõukad raskerelvastusega jalaväes. Kõige vaesemad olid vibulaskurid ja linguheitjad. Ühiskonna struktuur Enamus kodanike olid talupojad. Palju oli vaesuse piiril
* Kreeka linnriikides valitsesid omavahelised sõjad ja püsimatus. * Seda otsustas ära kasutada Makedoonia, kes oli kreeklastega suhteliselt lähedane * 4 saj. Keskpaiku Philippos II ( 359-336 eKr) saj makedooniast ohtlik konkurent, kuid siiski üritati vältida otsest konflikti. * Makedoonia vastane liit eesotsas ateena ja Teebaga. Ateena valitseja ja kõnemees Demosthenes kuulutas kaaslinnlasi kaitsma vabadust. 338eKr sai kreeka liiduvägi lahingus makedoonlastelt hävitavalt lüüa. Kreeka Ühiskonna struktuur * Talupojad- kuulusid kodanike hulka, moodustasid valdava osa sõjaväest, jõukamad tulid oma pajapidamisega ise toime, aga oli ka vaesuse piiril virelevaid põlluharijaid. * Linnaelanikkond * Käsitöölised- pidasid väikesi töökodasid ja hankisid igapäevast elitist enda ja pereliikmete tööga. Harva õnnestus neil töökohta laiendada ja jõuda jõukamasse seisusse. Sageli jäid nad hoopis nad ilma kodanikeõigustest
Kuningas Philippos II (valitsusaeg 359 336 eKr) korraldas ümber sõjaväe ja alustas omavahelistes sõdades nõrgenenud Kreeka poliste järk-järgulist allutamist. Osa Kreeka linnriikidest alistus Makedoonia ülemvõimule vabatahtlikult ning nägi Philipposes hellenite ühendajat. Makedoonia peamiseks vastaseks sai Ateena ja Teeba poliste eestvedamisel tekkinud ulatuslik liiduvägi, mis 338 eKr toimunud Chaironeia lahingus sai makedoonlastelt hävitavalt lüüa. Kreeka polised säilitasid küll sisemise omavalitsuse, ent nende välispoliitika allutati Makedoonia ülemvõimule. Philippos II võttis oma edasiseks eesmärgiks Pärsia suurriigi ründamise, et vabastada kreeklastega asustatud alad Väike- Aasia poolsaare läänerannikul. Sõjakäigu ettevalmistuse faasis 336 eKr tapeti kuningas oma tütre pulmas. 4.2. Aleksander Suure vallutusretk ja maailmariigi kujunemine:
Kuningas Philippos II (valitsusaeg 359 336 eKr) korraldas ümber sõjaväe ja alustas omavahelistes sõdades nõrgenenud Kreeka poliste järk-järgulist allutamist. Osa Kreeka linnriikidest alistus Makedoonia ülemvõimule vabatahtlikult ning nägi Philipposes hellenite ühendajat. Makedoonia peamiseks vastaseks sai Ateena ja Teeba poliste eestvedamisel tekkinud ulatuslik liiduvägi, mis 338 eKr toimunud Chaironeia lahingus sai makedoonlastelt hävitavalt lüüa. Kreeka polised säilitasid küll sisemise omavalitsuse, ent nende välispoliitika allutati Makedoonia ülemvõimule. Philippos II võttis oma edasiseks eesmärgiks Pärsia suurriigi ründamise, et vabastada kreeklastega asustatud alad Väike- Aasia poolsaare läänerannikul. Sõjakäigu ettevalmistuse faasis 336 eKr tapeti kuningas oma tütre pulmas. 4.2. Aleksander Suure vallutusretk ja maailmariigi kujunemine:
Saadi aru küll rahvusliku ühtsuse saavutamise vajadusest, kuid ükski Kreeka riik ei suutnud seda teostada. See avas aga soodsa võimaluse Kreeka põhjapiiril tugevnenud Makedooniale. Selle kuningas Philippos II sekkus kreeklaste omavahelistesse suhetesse, näidates end nende sõbra ja kaitsjana. Makedoonia peamiseks vastustajaks sai Ateena, kes koos Teebaga moodustasid ulatusliku Makedoonia-vastase liidu. Kuid 338.a. eKr sai Kreeka liiduvägi Chaironeia lahingus makedoonlastelt hävitavalt lüüa. Philippos lasi end kuulutada kõigi kreeklaste juhiks. Need sündmused tähistasid Kreeka linnriikide ja ühtlasi klassikalise ajajärgu lõppu. Hellenistlikul perioodil kuulus ülemvõim Kreekas Makedoonia valitsejatele. Tuntum neist oli Philippos II poeg Aleksander Suur, kes vallutas mõne aastaga Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi. Pärast Aleksandri surma (323.a. eKr) lagunes tema maa-
75. Kes oli Demosthenes ja mis ajaloosündmusega on seotud ta kuulsaimad kõned? Üks "kümnest Atika kõnemehest" (Aleksandria filoloogide loodud kaanon, mitte mingi päriselt olnud rühm). Ei tegelenud õpetamisega, vaid oli ise poliitik ja kõnemees, samuti logograaf. Tuntud Makedoonia-vastasuse ja filipikate tõttu (ägedad süüdistuskõned Makedoonia kuninga Philippos II vastu). Osales korraldamisel: Chaironeia lahing 338 eKr, kreeklased said makedoonlastelt lüüa. 76. Mis on filipikad? Demosthenese ägedad süüdistuskõned Makedoonia kuninga Philippos II vastu 77. Mis nime kandis Platoni õppeasutus? Akadeemia 78. Arutle, mis põhjusel võis Platon kirjutada dialooge? Dialoogis on vastaspool, kes esitab küsimusi ja oma kahtlusi, andes Platonile võimaluse oma ideid veenvamalt ja põhjalikumalt esitada. Dialektiline meetod "tõde selgub vaidluses". 79. Kuidas jaotuvad Platoni dialoogid?
abil laevastikku ja Ateena pidi alla andma. Kokkuleppel spartalastega alistas Pärsia Väike-Aasias asunud Kreeka linnad. Teised Kreeka linnriigid Teeba juhtimisel võitsid Spartat. Makedoonia tõus ja klassikalise ajaloo lõpp Pidevates sõdades ei saavutanud ükski riik ülekaalu. Makedoonlased olid kreeklaste sugulasrahvas. 4ndal saj. e.Kr. Philippos II valitsuse ajal sai Makedoonia sõjavägi võimsaimaks. Ateena moodustas Makedoonia-vastase liidu. 338a. e.Kr. sai kreeklaste liiduvägi Makedoonlastelt lüüa ja Philippos II kuulutas end kõikide kreeklaste kuningaks. 3.3 Riik ja ühiskond Polis Polis Linnriik, mis koosnes asulast ja selle lähiümbrusest. Polise sõjaväe moodustasid ja riiki juhtisid kodanikud. Kodanikud kohalikud põliselanikest täisealised vabad mehed. Sõja korral olid rikkad ratsaväes. Keskmiselt jõukad raskerelvastusega jalaväes. Kõige vaesemad olid vibulaskurid ja linguheitjad. Ühiskonna struktuur
Niipea kui üks neist võimsamaks muutus, et teiste iseseisvust tõeliselt ohustama hakkas, liitusid ülejäänud tema vastu. Ühtsust oleks aga hädasti vaja olnud, sest kreeklaste lähedane sugulasrahvas, Kreeka põhjapiiril tugevnenud Makedoonia oli pead tõstmas. Philippos II valitsusajal (359-336 eKr) oli Makedoonia sõjavägi muutunud võimsaimaks kogu Balkanil. 338.a. eKr sai Kreeka liiduvägi Chaironeia lahingus makedoonlastelt hävitavalt lüüa, misjärel Philippos laskis end kuulutada kõigi hellenite juhiks. Need sündmused tähistasid Kreeka linnriikide iseseisvuse ja ühtlasi klassikalise ajajärgu lõppu. · Hellenismiperiood (338-30 eKr) - Philippos II langes vandenõu ohvriks ning riigi uueks valitsejaks tõusis Aleksander Suur (valitses 336-323 eKr). Ta juhtis makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu, vallutades mõne
liitlasena. Osa kreeklastest nägi Philipposes kreeklaste ühendajat ja suhtus Makedoonia tugevnemisse soosivalt. Makedoonlaste peamiseks vastasseisjaks sai Ateena, kus riigi- ja kõnemees Demosthenes kutsus oma kaaslinlasi ja kõiki kreeklasi vabaduse kaitsele põhjast kerkiva ohu vastu. Demosthenese sütitavate kõnede mõjul moodustus makedoonia-vastane liit eesotsas Ateena ja Teebaga. 338 eKr sai Kreeka liiduvägi Chaironeia lahingus makedoonlastelt hävitavalt lüüa. Philippos kutsus kokku kreeka riikide esindajate kongressi ja lasi ennast seal kuulutada kõigi kreeklaste juhiks. Kreeka oli langenud Makedoonia ülemvõimu alla. Filosoofia ja teadus V sajandi loodusfilosoofia V sajandi filosoofid otsisid uusi teid maailma tekke seletamiseks. Erinevad mõtlejad pidasid lisaks veele algaineks muuhulgas ka õhku, tuld ja maad. Nad püüdsid vastata ka küsimusele, kuidas algainest tekkis kõik see, mida looduses näha võib
liitlasena. Osa kreeklastest nägi Philipposes kreeklaste ühendajat ja suhtus Makedoonia tugevnemisse soosivalt. Makedoonlaste peamiseks vastasseisjaks sai Ateena, kus riigi- ja kõnemees Demosthenes kutsus oma kaaslinlasi ja kõiki kreeklasi vabaduse kaitsele põhjast kerkiva ohu vastu. Demosthenese sütitavate kõnede mõjul moodustus makedoonia-vastane liit eesotsas Ateena ja Teebaga. 338 eKr sai Kreeka liiduvägi Chaironeia lahingus makedoonlastelt hävitavalt lüüa. Philippos kutsus kokku kreeka riikide esindajate kongressi ja lasi ennast seal kuulutada kõigi kreeklaste juhiks. Kreeka oli langenud Makedoonia ülemvõimu alla. Filosoofia ja teadus V sajandi loodusfilosoofia V sajandi filosoofid otsisid uusi teid maailma tekke seletamiseks. Erinevad mõtlejad pidasid lisaks veele algaineks muuhulgas ka õhku, tuld ja maad. Nad püüdsid vastata ka küsimusele, kuidas algainest tekkis kõik see, mida looduses näha võib
Persepolise. Persepolise kuningaloss põletati. 330 vallutati Ekbatana. Dareios tapeti oma kaaskondlaste poolt ja Aleksander käsitas end nüüdsest tema õigusjärglasena. Samal aastal paljastati esimene Makedoonia aristokraatide vandenõu Aleksandri vastu, mille tagajärjel lasi Aleksander tappa Parmenioni. 330 327 vallutati Iraani idaosa (Partia jt piirkonnad) ja Kesk-Aasia (Baktria ja Sogdiana), kohates seal tugevat vastupanu. Sel ajal hakkas Aleksander nõudma makedoonlastelt ja kreeklastelt idamaise kombe kohaselt enda kui kuninga ees näoli maha heitmist (proskynesis), mis tekitas suurt vastuseisu ja põhjustas uue Aleksandri- vastase vandenõu. See paljastati ja vandenõulsed hukati. Tugevdamaks sidemeid kohaliku aristokraatiaga võttis Aleksander naiseks Baktria valitseja tütre Roxane. 327 tungis Aleksander Indiasse ja võitis lahingus Hydaspese jõe kaldal kohaliku kuninga Porose väge. Peagi keeldusid aga sõjamehed edasi minemast ja Aleksander oli sunnitud
annaabi.ee 
