Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majutuse eksam". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
majutus, majutuse, majutusettevõtte, hotel, hotell, majutusettevõte, rate, pakkuv, klient, hooaja, vastuvõtu, hinnast, room, check, turismiseadus, toiduvalmistamise, korter, frantsiis, voucher, tubade, sviit, late, hotellide, season, majutusteenus, hostel, kodumajutus, reisibüroo, tulukeskused, center, turundus, ettemaks, person, motellmeelitama külastajaid seda tarbima. Konkreetne majutustoode kujuneb igale majutuskohale omastest osadest, nt suure luksushotelli puhul rõhutakse teenuste tasemele, lisateenuste paljususele, kvaliteedile, teenuse profesionaalsusele- teenus on suunatud konkreetsele sihtrühmale ärireisija , jõukas puhkusereisija. Keskklassihotellid toovad esile soodsad hinnad. 2. Mida räägib turismiseadus majutusettevõtlusest? Majutusettevõte (1) Majutusettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja pakub tasu eest majutusteenust ja sellega kaasnevaid teenuseid. (2) Majutusteenuseks ei loeta: 1) juriidilise isiku poolt temale kuuluva vara arvel oma töötajate majutamist; 2) majutamist, mille puhul sõlmitakse eluruumi üürileping tähtajaga üle 30 päeva; 3) õppeasutuse poolt selles õppeasutuses õppivate isikute majutamist; 4) füüsilise isiku poolt temale kuuluva vara arvel oma perekonna liikmete või teiste isikute
Ekasmiküsimusi : 1. Mis on majutustoode? On kliendi elamus, kogemus, mulje, mis kujuneb paljude komponentide koosmõjus, nagu majutuskoha asukoht, keskkond, interjöör, teenuste valik ja tase, teenindajate profesionaalsed oskused ja välimus, hotelli imago jne. 2. Turismiseadus majutusettevõtlusest Vastavalt turismiseadusele on majutusettevõte majutusüksus, mille kaudu ettevõtja oma majandus- või kutsetegevuse raames osutab majutusteenust. 3. Majutusettevõtte registreerimise kohustus Ettevõtja, kes soovib osutada majutusteenust, esitab majutusettevõtte registreerimise taotluse majutusettevõtte asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele. Riigilõiv, registreerimine tähtajatu, vald võib tagasi võtta 4. Majutusettevõtete liigitamine turismiseadusest lähtuvalt Hotell, motell, külalisemaja, puhkeküla ja laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus. 5
(edaspidi.ettevõtja). (2) Turismiteenus on: 1) reisiettevõtja poolt reisiteenuse osutamine; 2) majutus- ja toitlustusteenuse osutamine; 3) majutusteenuse osutamine; 4) konverentsiteenuse osutamine; 5) majutus- ja taastusraviteenuse osutamine; 6) giiditeenuse, giid-tõlgiteenuse ja reisisaatjateenuse osutamine. Põhjendus: Antud seadus on seotud turismiga, sest see seletab ära mis turismiteenus on ja mis/kes võivad turismiteenust pakkuda. § 18.Majutusettevõtete liigid (1) Majutusettevõtte liik iseloomustab majutusettevõtet ja selle kaudu pakutavat majutusteenust. Majutusettevõtete põhilised liigid on hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus. (2) Hotell on toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga majutusettevõte. (3) Motell on eeskätt mootorsõidukitega liikujate teenindamiseks mõeldud toitlustusteenust pakkuv
isikute majutamist ; majutamist reisijateveoteenuse osutamiseks kasutatavas transpordivahendis ; erakordsetes tingimustes ööbimise võimaldamist elamuse saamise eesmärgil (näiteks vabas looduses , onnis, parvel jne) Majutusteenust võib ettevõtja osutada ainult tunnustatud majutusettevõttes, mis tähendab, et pakutavate teenuste kvaliteedi vastavust kohustuslikele miinimumnõuetele on kontrollitud ja ettevõtjatele on väljastatud vastavasisuline tunnistus. Majutusettevõtte liik iseloomustab ettevõtet ja selle kaudu pakutavat teenuse taset. Peamised majutusettevõtete liigid Eestis on hotell, motell , külalistemaja, hostel , puhkeküla ja laager, puhkemaja, külaliskorter ja kodumajutus. Majutusasutuse toode on kliendi elamus, kogemus , mulje , mis kujuneb järgmiste komponentide mõjul : info saamine ja päringud , ettetellimine , registreerimine saabumisel , tooteelamus , puhtus ja kord , külalislahkus , toitlustamine , muud teenused ja suhtlemine
Hinnagrupid Rack rate - letihind ( ette vähemalt 6 kuud ja jääb hooaja jooksul kehtima ) kõrgeim võimalik hinda Group rate - rühmahind ( rühma algab 15 inimest ) pakutakse lepingupartneritele ja on sõltuvuses majutusmahtudest Group net rate - rühmahind, millest on komisjonitasu maha arvatud Corporative rate/corporate rate - lepinguline hind firma ja majutusettevõtte vahel; sõltub majutusmahtudest. Seasonal rate - hooaja hind, vahelduv hind. Võib olla : low season - madalhooaja hind, letihinnast madalam hind, peamiselt ärihotellides hooajavälised nädalalõpud; puhkepiirkondades hooajavälise aja hind high season - kõrghooaja hind, letihinnast kõrgem hind ürituste ja teiste väga kõrge nõudlusega perioodi ajaks ( tuleb anda koos letihinnaga periood ette ) weekend rate - erihind nädalalõpuks võib olla nii kõrgem kui madalam letihinnast
Hotellimajanduse mõiste- majutus- toitlustus- ja lisateenuste osutamine majutusasutustes. Hõlmab majutustegevust majutusettevõttes ja nendest väljaspoole. (Haiglates, rongides, ühiselamustes vms) kuid nendel pole eraldi terminit. Majutustoode- kliendi elamus, kogemus, mulje, mis kujuneb paljude komponentide koosmõjul. Hotell- toitlustusteenust pakkuv, 10 majutusruumi Motell- maanteeäärne, mootorsõidukitega liiklejatele Külalistemaja- toitlustusteenust pakkuv, 5 majutusruumi Hostel- toiduvalm. ja -teenust pakkuv 1*-lihthotell 2*-mugavustega 3*- keskklassi 4*- 1.klassi 5*- lukshotell Juhtimisstruktuur- oleneb hotelli suurusest Sihtturu alusel: Ärihotell- äriklientidele, meelitavad ka teisi. Suurim hulk hotelle maailmas, mitmekesised teenused, sest sõltub hetkevajadusest. Lennujaama- äriklientuur, lennuliinide reisijad, töötajad, konverentsisaalid, keemiline puhastus, iluteenused jne
selleks erinevaid aktiivseid tegevusi 3. Säästva turismi ja ökoturismi põhimõtted Ökoturism on vastutustundlik reisimine,selle all mõeldakse otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi ja mõjusid. Säästva turismi all mõistetakse kogu turismimajanduse kohandumist vastavalt säästva arengu nõuetele. 4. Mõisted: turism, turist, ühepäevakülastaja, majutatute arv, ööbimiste arv, majutusettevõtte täituvus. Arvuta majutusettevõtte täituvus. 1 Turism- on mitmetesse majandussektoritesse kuuluvate komponentide kombinatsioon: a majutus koos toitlustamisega; b reisitransport – lennu-, mere-, maantee- ja raudteetransport; c looduslikud ja tehislikud vaatamisväärsused ning nende haldajad; d reisiteenuste korraldajad – reisikorraldajad ja reisibürood; e reisisihi korraldajad – avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused.
organiseeritud sportlikku tegevust: jalgsi, ratta, alpi ja auto matku. See tähendab, et turist pidi reeglina ise reisil füüsiliselt aktiivne olema. (Siimon, I. 1996) Turismitarbimise kõrgfaasi, massiturismi ajajärgul: pärast Teist maailmasõda, seoses transpordivahendite arenguga muutus turist ekskursioonidel, grupireisidel jne. suhteliselt passiivseks: ta tahtis, et talle kõik vaatamisväärsused ja muu huvi pakkuv võimalikult mugavalt serveeritaks Turism = matkamine · Sõna "turist" on tuletatud kas inglise või prantsuse keelest, mõlemal juhul sõna tour tähendab matka. · Ka soome keeles kasutatakse turismi tähistamiseks suupärasemat sõna matkailu · Nõukogude ajal tähistati meilgi turismi mõistega tegelikult matkamist 1997.a. rekreatsioonikorralduse erialale sisseastujate küsitlus, nägemus tulevasest töökohast:
Järjest suurenev uute toodete ja teenuste hulk programmererimine, meelelahutusteenused jne. Tekkinud on ulatuslik nn ,,peidetud teenindussektor". Teenindusettevõtlus ja tootev tööstus on järjest rohkem omavahel seotud. 2. Kliendikeskne teenindus Teeninduses lähtutakse kliendist, mitte oma tootest/teenusest. Uuritakse välja kliendi soovid ja arvestatakse nendega oma toote teenuse välja töötamisel ning müümisel. Klient osaleb tootmisprotessis juba arendusest alates. Kliendikeskne käitumine on oskus rahuldada kliendi vajadusi nii, et mõlemad pooled oleksid rahul 3. Arukas teenindusajastu inimene Arukas teenindusajastu inimene ootab rohkem, tahab kvaliteeti. Muutused töömaailmas on seadnud keskseks aruka inimese arendamise, kes suudaks uutes tingimustes, uut suhtumist ning uusi teadmisi ja oskusi vajava elu ning tööga toime tulla. 4
........................................................................................... 34 8.1 Toodete ja teenuste hinnakiri koos KM-ga................................................................ 34 8.2 Toote elutsükkel ........................................................................................................ 35 9 MÜÜGIPROGNOOSID ................................................................................................ 36 9.1 Majutuse prognoos 2012 aastal ................................................................................. 36 9.2 Majutuse müügiprognoos toodete kohta 2012 aastal ................................................ 37 9.3 Majutuse prognoos 2013 aastal ................................................................................. 38 9.4 Majutuse müügiprognoos toodete kohta 2013 aastal ................................................ 39 9
annaabi.ee 
