06.1985 NSVL tuleb hakata piirama alkoholi kätte saamist) · Viinamarja istandused võeti maha · Lõhuti pudeleid · Viinamarjad tulid podi (!veiniviinamarjad) · Uued nipid nt viinasült, surrogaadid, aknapesuvedelikud, putukamürk jne · Valmistati rohkem puskarit, poes ei olnud enam kommi Suurendati majandusvabadust (hakati looma kooperatiive) · Nt taksondus, saslõkk, hamburgerid, suhkruvatt jne, inimestel tekkis soov rikastuda o 1986 glasnost avalikustamine Hakati rääkima asjadest nii, nagu nad tegelikult olid Algatas Tsernobõli tuumakatastroof, ei vaikitud enam maha Hakati rääkima kui palju õnnetusi (igasuguseid) on olnud
On selge ,et autoritaarses riigis pole mõeldavgi ,et arukas,mõtlev inimene reisib riigist välja,vaadakem kasõi Põhja-Korea näidet ,kus riigist esmakordselt lahkunud tabmisel vangistatakse,teiskordsel tabamiselt ootab põgenejat juba hukkamissalk. Minu võimalusi demokraatlikus Eestis piirab vaid enamuse arvamus.Me oleme selline ühiskond nagu me oleme just tänu sellele ,et see on enamuse soov,nii et kui enamus peaks soovima veelgi suuremat majandusvabadust või veelgi suuremat sõnavabadust siis ei tohiks olla ühtegi põhjust miks seda mitte rahvale anda.Tänu demokraatiale Eestis on minu maailm laiem,minu valikud ja vabadused suuremad, võimalused avaramad ning minu kui indiviidi sõnaõigus suurem.
Hoiti kinni traditsioonilistest pereväärtustest. Algataja Edmund Burke. Alguse sai 18.sajandil ja kestis kuni 19.sajandini. Seadused said tulla ainult kuningalt. Väideti valeks inimeste võrdust ja vabadust. Konservatiividele ei meeldinud rahvuslik liikumine. Seda kõike põhjendati Jumala seatud korraga. Liberalism – väärtustab üle kõige inimese vabadust. Jagunes majanduslikuks liberalismiks (alates 18.sajand) ja poliitiliseks liberalismiks (tekkis 19.sajand). ML rõhutas täielikku majandusvabadust. Sooviti tollipiiride kaotamist, ettevõtlusvabadust, vaba konkurents, eraomandi ja omandusõiguse puutumatust. ML algataja Adam Smith. PL oli vastukaaluks kokkulepitud absolutistliku valitsemisviisi taastamisele ja kodanikuõiguste allasurumisele. PL põhimõte oli, et kõigile inimestele võrdsed õigused, inimsed ei peaks kellestki sõltuma, kuningate omavoli tuleb piirata seaduste ja parlamnediga,
o 1985 Perestroika sotsialistliku ühiskonna ümberkujutamine (eestis ,,uutmine") Võitlus alkoholismiga. · 1. Juunis hakati piirama alko kätte saadavust. o Muudeti vanuse piiri (1821) ja muudeti poe avamis kellaaegu · Võeti maha viinamarja istandusi (piirati veieni tegemist) o Suurendati majandusvabadust (kooperatiivid) Inimestel tekkis soov rikastuda o 1986 glasnost avalikustamine Hakati rääkima asjadest nii nagu tegelikult on Algas 26. Aprill 1986 Tsernobõli katastroof Algas ,,Valgete laikude likvideerimine" ajalooliste sündmuste avalikustamine (kõik tapatalgud jne) o Uus välispoliitika: Suhete parandamine Läänes · NSVL hakkas tegema järeleandmisi
sekretariaat. Sotsialismileeri kokkuvarisemine üldised põhjused Põhjusteks oli majanduslik allakäik, jäik plaanimajanduse järgimine, mahajäämus tehnoloogia arengus, keskendumine rasketööstusele kuigi seda ei vajatud ning naftahindade langus. Samuti toimus muutusi NSV Liidus. 1985. aastal tuli Nõukogude Liidus võimule Mihhail Gorbatsov, kes hakkas riiki ümber korraldama, lootes seda tõhustada. Seda aega nimetatakse perestroikaks. Suurendati majandusvabadust ja ettevõtete otsustamisõigust, peaaegu kaotati tsensuur ning lubati vabu valimisi. Suhted paranesid USA ja NSV Liidu vahel. 1989 loobuti ka Breznevi doktriinist. 18 kuu jooksul varisesid kõikjal kokku Ida-Euroopa kommunistlikud reziimid suuremal või vähemal määral. Nendest pigem loovutati hävitamise asemel. Sündmused Ida-Saksamaal, Poolas Ida-Saksamaal kasvas teisitimõtlejate arv. Toimus migratsioon tänu Ungari-Austria piiri avanemisel. Võimuorganites valitses vabameelsus
Nõudsid feodaalide ehk omanike maksustamist. Nõudsid tööstuse ja kaubanduse doteerimist, et ülalpidamine põllumajanduse poolt oleks võimalikult odav. Pidasid põllumajandust oluliseks (valitseks turumajandus ja palgatöötajad on efektiivne), kapitalistlikku tootmist (talumajanduse ideoloog). Põllumajandus oli ainus tegelik rikkus, kõik sai toimuda (tööstus ja kaubandus), ainult tänu kaubandusele. F. Quesnay – pooldas vabakonkurentsi, majandusvabadust. Peab sisekaubandust väärtuslikumaks kui sisekaubandust. Talupojad – rentnikud, palgatöölised, harivad renditud maad. 10) Utoopilise sotsialismi tekke põhjus(ed) ja selle esindajate eesmärgid? Utopistid kerkisid esile koos varakapitalismi tekke ja arenguga 16. ja 17. sajandil. Utopistid olid esimesed kapitalismi kriitikud, kes esindasid varatuid klasse, vaeseid. Püüdsid luua võrdset ühiskonda. Sotsialismi ideoloogia eelkäijad. Tekkis, sest hakati kritiseerima
seisukohale. 5)Füsiokratismi olemus ja peamised seisukohad? Kuidas suhtusid füsiokraadid vabamajandusse? Füsiokraadid olid Prantsusmaa 18 saj teise poole majandusteadlased. Sarnanesid mõtlemise poolest valgustajatega. Ratsionalistid, ,,loomuliku korra" pooldajad. Püstitasid majandusvabaduse loosungi, kattes samal ajal ideed feodaalse ümbrusega. Franqois Quesnay (1694-1774) pooldas vaba konkurentsi, majandusvabadust, igasugune monopol võtab inimeselt initsiatiivi. Raha mõtet näeb ainult ringlusvahendina. Kaubaringluse abistajaks. Peab sisekaubandust väärtuslikumaks kui väliskaubandust. Jacques Turgot (1727-1781). Võrreldes Quesnay-ga pööras põllumajanduse kõrval rohkem tähelepanu tööstusele, kaubandusele. Ei vaadanud asju nii palju läbi feodaalse prisma. Ebaõige on tema teoorias see, et ei pidanud maad mitte tähtsaimaks tootmisvahendiks, vaid ainsaks rikkuse allikaks
loomulikke radu. Samuti seadsid füsokraadid kahtluse alla valitsuse pingutused ergutada soodsat kaubandusbilanssi. Nende ideed väljendusid loosungis: ,,Laissez faire, laissez passer" ehk ,,laske teha, laske minna". Vaidlus nende vahel, kes toetavad majanduse reguleerimist, ja nende vahel, kes tahavad majandusel vabalt kulgeda lasta, on ikka veel aktuaalne ka tänapäeval. Mis tahes majandusprobleemide puhul leiab ikka osa inimesi, et valitsus peaks sekkuma, aga teised eelistavad majandusvabadust ja soovivad, et majandusjõud võtaksid vabalt oma kursi. Makroökonoomika on õpetus turu üldisest tasakaalust ehk majandusest tervikuna. Mikroökonoomika uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid. Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust (vaba ettevõtlust) kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Tooted e
Nõudsid feodaalide ehk omanike maksustamist. Nõudsid tööstuse ja kaubanduse doteerimist, et ülalpidamine põllumajanduse poolt oleks võimalikult odav. Pidasid põllumajandust oluliseks (valitseks turumajandus ja palgatöötajad on efektiivne), kapitalistlikku tootmist (talumajanduse ideoloog). Põllumajandus oli ainus tegelik rikkus, kõik sai toimuda (tööstus ja kaubandus), ainult tänu kaubandusele. F. Quesnay – pooldas vabakonkurentsi, majandusvabadust. Peab sisekaubandust väärtuslikumaks kui sisekaubandust. Talupojad – rentnikud, palgatöölised, harivad renditud maad. 10) Utoopilise sotsialismi tekke põhjus(ed) ja selle esindajate eesmärgid? Utopistid kerkisid esile koos varakapitalismi tekke ja arenguga 16. ja 17. sajandil. Utopistid olid esimesed kapitalismi kriitikud, kes esindasid varatuid klasse, vaeseid. Püüdsid luua võrdset ühiskonda. Sotsialismi ideoloogia eelkäijad. Tekkis, sest hakati kritiseerima
hetkel heade kommetega vastvauses siis ei tingi kommete hilisem muutmine selle tühisust. Heade kommetega vastuolus oleva tehingu tühisusele tuleks tugineda alles siis kui teisi aluseid pole. Ka pettus, ähvardus, vägivald, esinduse rikkumine on vastuolus heade kommetega. Heade kommetega vastuolus olevad tehingud: seksuaalmoraali ja perega seotud tehingud, tehing kuriteo vms õigusvastase teo toimepanekuks, isiklikku- ja majandusvabadust piiravad tehingud, ühte poolt kahjustavad tehingud jne 3. näilisus- soovitakse tekitada õigusnäivust, nagu tehing oleks tehtud või varjata mingit muud tehingut, kuna näiliku tehinguga pole soovitud õiguslikke tagajärgi, siis on ta tühine. 1. Pooltel pole soovi õiguslikke tagajärgi saavutada, tehing vaid õigusnäivuse jaoks 2. Soovitakse varjata mingit muud tehingut 4
Louis XVIII oponente, kes toetasid pigem parlamentaarset korda. Termin ,,liberalism" jõudis Inglismaale 1820ndateks Inglismaale kui konservatismi vastandaja. Tuleb eristada poliitilist liberalismi ja majanduslikku liberalismi. Poliitilised nõudsmied olid kõik abariigi, konstitutsiooni ja võrdõiguslikkuse nõudmisega. Liberalismi mõjud pääsesid maksmusuele Ameerikas, Prantsusmaa, Itaalias(Varemgi kui jõuti Bourbonide kukutamiseni). Majanduslik liberalism nõudis ennekõike majandusvabadust. Aluseks Adam Smithi 1776a ilmunud teos ,,Rahvaste rikkus", mida peetakse maj.liberalismi nurgakiviks. Adam Smith nõudis ennekõike vabakaubandust(maj.liberalismi peamine nõue), riigi sekkumatust ehk laissez faire, riik peab kaotama kaubandus ja majandusbarjäärid, tsunftid ja gildid. Hiljem oli ta tugevalt antisotsialistlik, sest rõhutas eraomandi puutumatust. 1848a järel muutusid ka maj.liberalismi nõudmised: tekkis
See ei tähenda aga, et selline laiaulatuslik (globaalne) tagatiskokkulepe oleks piiramatult lubatav. Riigikohus on leidnud, et heade kommetega võib olla vastuolus ja tühine tagatiskokkulepe osas, mis ei määratle tagatavaid tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt või millega tagatakse kõikvõimalikke hüpoteegipidaja nõudeid kinnisasja omaniku või kolmanda isiku vastu ja piiratakse sellega ebamõistlikult kinnisasja omaniku majandusvabadust või edasist toimetulekut (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-08, p 19). Eriti küsitav on sellise globaalse tagatiskokkuleppe kehtivus, millega tagatakse kõikvõimalikke nõudeid kolmanda isiku (mitte pantija) vastu. Hõlmates hüpoteegipidaja kõikvõimalikud tulevased nõuded hüpoteegiga, võidakse ebaproportsionaalselt kahjustada ka kinnisasja omaniku teiste võlausaldajate huve oma nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvel. 28
annaabi.ee 
