Franklin avaldas oma tööde tulemused 1751 aastal raamatus "Eksperimente ja vaatluseid elektrist" Raamat tõi talle esimese Ameerika teadlasena rahvusvahelise tunnustuse. Juba nooruses tegeles Benjamin poliitikaga. 1830-datel aastatel esitas ta plaani ühtse Ameerika riigi moodustamiseks, kuid siis lükati ettepanek tagasi. 1776 1785 sai Benjamin iseseisvunud ühendriikide saadikuks Prantsusmaal, kus ta sõlmis mitmeid USA-le kasulikke majanduslepinguid. Benjamin Franklin oli mees igal alal. Näiteks oli ta Ameerika iseseisvusliikumise eestvõitleja ja innukas looduseuurija, veel tegeles ta maagiliste ruutude lahendamise metoodikaga. Oma viimastel saadikuaastatel Prantsusmaal kirjutas ta sealsete sõprade õhutusel rea aktuaalseid probleeme käsitlevaid lustakaid esseesid. Benjamin on kujutatud USA 100 dollarisel.
· Paranes sõjaväe varustus · Korraldati ümber vägede juhatamine (väed allusid sõjaväe ülemjuhatajale) 13. Millisest 4 riigist sai Eesti sõjalist abi? 14. Eesti sa abi Taani, Rootsi, Soome, Inglismaa 15. Mida kujutas endast Landeswehr? 16. Landeswehr oli baltisakslastest ja saksa vabatahtlikest moodustatud väeosa. 17. Loetle 5 Tartu rahulepingu punkti. · Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust · Määrati kindlaks riigipiir · Lubati soodsaid majanduslepinguid · Venemaal elavad eestlased võisid kodumaale tgsi pöörduda · Lubati tagastada Eestist sõja ajal välja veetud kultuuriväärtused · Eesti sai 15 mln kuldrubla Venemaa kuldrahast 18. Dateeri aasta ja kuupäevaga: 19. Enamlaste võimuhaaramine Tallinnas 23.10.1917 20. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24.02.1918 21. Vabadussõja algus ja lõpp 28.11.1918 02.02.1920 22. Võnnu lahing 23.06. 1919 23. Vaherahu Vabadussõjas (kellaaeg) 03.01.1920 kell 10.30 24
valitsenud eurooplaste Kolooniavõim. Suurimateks koloniaalriikideks olid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Portugal ja Holland. Pärast II. maailmasõja lõppu algas koloniaalimpeeriumide lagunemise ja uute riikide tekkimise ajajärk. Esimesel sõjajärgsel aastakümnel saavutas iseseisvuse suur hulk Aasia maid ja 1950. Aastate algul Aafrika maad. Kasutades ära vähem arenenud Aasia ja Aafrika maade raskusi, surusid suurriigid neile peale majanduslepinguid ja poliitilisi kokkuleppeid. India vabariik kuulutati välja 1950. aastal. Kehtestati parlamentaarne kord. Indias valitses üldiselt demokraatlik kord. Kuid terav vastasseis oli hindude ja moslemite vahel. Pidevad piirivaidlused Pakistani ja Hiinaga kasvasid üle sõjalisteks kokkupõrgeteks. Teravnes ka siseriiklik olukord. 1984 aastal mõrvati peaminister Indira Gandhi, mille järel valitses tema poeg, kes samuti mõrvati. 20. sajandi lõpul toimusid kokkupõrked India ja Pakistani vahel
Tekkisid mitmesugused poliitilised liikumised, millest kasvasid hiljem välja erakonnad. MRP-AEG- >ERSP. Muutused välispoliitikas:Vahetati välja väliminister, pakuti välja ulatuslik desarmeerimise kava, sest riigimajandus ei kannatanud uut võidurel vastumise kava välja, NSV väed hakkasid lahkuma maailma erinevatest paikadest, NSVL kiitis Ida-Euroopa demokratiseerumist.Muutused majanduses: toetati eraettevõtlust, vähenes majanduse tsentraalne juhtumine, uuendati majanduslepinguid välisriikidega, suurenes riigi võlakoorem, talongide süsteem toiduainetele ja tarbekaupadele, võitlus korruptsiooni ja töödistsipliini rikkumisega.Hinnanguid Gorbatsovi võimuloleku kohta: loodetud majandusliku tõusu asemel süvenes kriis ja langes elanike elatustase, keskendumine glasnostile viis tasakaalust välja ühiskonnaelu teiste valdkondade ümberkorraldamise, laveerimine reformimeelsete ja
tähendas kiire sotsialismi ehitamist riigis ja isikukultust Suur hüpe- kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga, mis ebaõnnestus tööstustoodangu järsu vähenemise ja põllumajanduses valitseva segaduse tõttu. Kultuurirevolutsioon- Mao vastaste tagakiusamine, et suruda ma rahulolematus mis tekkis pärast suure hüppe ebaõnnestumist. Neokolonialism- Aasia ja Aafrika riikide raskuste ärakasutamine surudes neile peale majanduslepinguid ja poliitilisi kokkuleppeid, et allutada need maad oma mõjule. Kolmas maailm- külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Mitteühinemisliikumine- Jugoslaavia, India ja Egiptuse algatatud rahulolematus, mille osalejad pidasid nii NL kui ka USAd võrdselt süüdi maailma pingelises olukorras ja võidurelvastumises. India Rahvuskongress- India Iseseisvuse eest võidelnud massiliikumine, mida juhtisid mitu
sõjast. Ka teine kõnelus kujunes pingeliseks, mida juhtis J.Poska, mille esimene etap oli sõlmida vaherahu. Kuid siis osutusid piirküsimuste näol vaidlused enmalased nõutsid kogu Petserimaad ja poolt Virumaad. 31.dets.1919 kirjutati alla vaherahule ja aasta pärast jätkus rahvuskonverents, mille probleemiks oli majandus. Eesti võlad Venemaa ees tunnustati olematuteks ja maksti eestile 11.5 tonni kulda mis soodustasid majanduslepinguid. Rahulepingule kirjutati alla 1920.a.02.veeb. esimesel tunnil. ÜRO, NATO ja EL rahvusvaheliste koostöösuhete kujundajatena. ÜRO-Ühinenud Rahvaste Organisatsioon(asutati. 1945).Ülesanded olid 1)säilitada rahvusvaheline rahu ja julgeolek. 2)arendada riikide omavahelisi suhteid. 3)organiseerida rahvusvahelist koostööt kõigis küsimustest, tehes kõik rahvused samaväärseks rassi, soo ja usundi alusel. Eesti Vabariik võeti ÜRO liikmeks 17.sep.1991.a.
Enamlased nõudsid endale Petserimaad ja poolt Virumaad, kuid hiljem anti nõudmistes järele. 31. detsembril kirjutati alla vaherahulepingule, mis jõustus 03.01 kell 10.30. Rahukonverents jätkus uuel aastal, kus kujunesid põhilisteks teemadeks majandusprobleemid. Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel tunnistati olematuiks, Eestile otsustati välja maksta 15 miljonit kuldrubla Vene kullavarudest, lubati tagastada väljaveetud kultuurivarad ning tõotati soodsaid majanduslepinguid. Rahulepingule kirjutati alla 2. veebruaril 1920. Eesti saavutas rahuldava riigipiiri kehtestamise. Venemaa deklareeris, et loobub igaveseks vajaks kõigist suverään-õigustest Eesti rahva ja maa kohta. 5
sõlminine. Piiriküsimuses puhkesid kõige ägedamad tülid. Vene diplomaate sundis järeleandlikusele Punaarmee pealetungikatse nurjumine Narva rindel. 31. detsember kirjutati alla vaherahulepingule., mis jõustus 3 jaanuaril 1920 kell 10.30 Terve kuu kestnud rahukonverentsil saavutas Eesti delegatsioon nii mõndagi. Eesti kohustused Venemaa võlgadele tunnistati olematuiks, Eesti sai 15 miljonit kuldrubla, enamlased lubasid tagastada Eestis äraviidud kultuurivara ja tõotasid soodasid majanduslepinguid. Rahulepingule kirjutati alla 1920. aastal 2. veebruari esimesel tunnil. Eesti saavutas teda rahuldava riigilepingu. Vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga. Alles siis oli võimalik hakata ehitama ülesse 2 aastat tagasi väljakuulutatud Eesti Vabariiki.
olematuks. - Eesti sai osa Venemaa kullavarudest (15 milj kuldrubla). - Venemaal elavad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks. - Venemaa saatis laiali eesti kommunistlikud väeosad. - Venemaa pidi tagastama Eestist I maailmasõja ajal välja veetud kultuurivarad ning lubas tulevikuks soodsaid majanduslepinguid. 5. Kontrolltöö „Esimene maailmasõda” teemad ja mõisted: 1) Esimene maailmasõda: sõja põhjused ja ajend; sõdivate koalitsioonide koosseis ja suurriikide sõjaplaanid; sõjategevuse üldiseloomustus lääne- ja idarindel; I maailmasõda kui moodne sõda; sõja mõju majandusele; sõja lõpp ja tulemused. 2) Revolutsiooniline kriis Venemaal ja Saksamaal: monarhia kukutamine ja
olematuks. - Eesti sai osa Venemaa kullavarudest (15 milj kuldrubla). - Venemaal elavad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks. - Venemaa saatis laiali eesti kommunistlikud väeosad. - Venemaa pidi tagastama Eestist I maailmasõja ajal välja veetud kultuurivarad ning lubas tulevikuks soodsaid majanduslepinguid. 5. Kontrolltöö ,,Esimene maailmasõda" teemad ja mõisted: 1) Esimene maailmasõda: sõja põhjused ja ajend; sõdivate koalitsioonide koosseis ja suurriikide sõjaplaanid; sõjategevuse üldiseloomustus lääne- ja idarindel; I maailmasõda kui moodne sõda; sõja mõju majandusele; sõja lõpp ja tulemused. 2) Revolutsiooniline kriis Venemaal ja Saksamaal: monarhia kukutamine ja
majandusprobleemid: Eesti-Vene omavaheline ja välisvõlgnevus, Eesti osasaamine Venemaa kullafondist, Eestist evakueeritud varade saatus jne. Terve kuu kestnud vaidluste tulemusena saavutas Eesti Delegatsioon nii mõndagi. Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel tunnistati olematuiks, Eestile otsustati välja maksta 15 miljonit kuldrubla Vene kullavarudest, enamlased lubasid taastada Eestist välja veetud kultuurivarad ja tõotasid tulevikuks soodsaid majanduslepinguid. Rahulepingule kirjutati alla 1920. aasta 2. veebruari esimesel tunnil (Vt. Lisa 10)(Vt. Lisa 9). Eesti saavutas teda rahuldava riigipiiri kehtestamise. Nõukogude Venemaa deklareeris, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes 24 vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigusest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta..
31dets 1919a lõpetasid verest tühjaksjooksnud punaarmee polgud rünnakud. See sundis Venemaad järeleandlikusele ning 31dets kirjutati alla vaherahulepingule mis jõustus 3jaanuari hommikul kell 10:30. Konverent Tartus jätkus, rahulepingule kirjutati alla 1920 aasta teisel veebruaril. Tartu rahu aluse pidi Eesti saama Venemaalt 15 miljonit kuld rubla. Enamlased lubasid tagastada Eestile siit välja veetud kultuurivarad ning lubasid tulevikus soodsaid majanduslepinguid. Venemaa deklareeris, et tunnustab ilmtingimatta Eesti riigi iseseisvust ja sõltumatus ning loobub vabatahtlikult igaveseks ajaks kõigist õigustest Eesti rahva ja maa kohta, Eestlased said õiguse kodumaale tagasipöölardumiseks(okteerus ligi 40k eestlast). Kodusõda kestis 402 päeva ning nõudis Eest rahvalt 3600inimelu. 275-292LK Majandus kriis 1929-1933 a. 1917-1938a. kontrolltööks Maailm kahe maailma sõja vahel.
annaabi.ee 
