.................... 4 Kasutatud kirjandus................................................................................................5 Maitsmine Maitsmine on vajalik toidu ja joogi kõlblikkuse hindamiseks ja seedimise ettevalmistamiseks. Meelerakud, mis võtavad vastu maitsmisärritusi, asuvad keelel. Inimese maitsmismeel suudab tegelikult eristada vaid nelja liiki maitseid: magusat, haput, soolast, kibedat. Kõik ülejäänud maitsmisaistingud tekivad koos haistmisega. Kui oleme tugevas nohus, lülitub haistmismeel välja. Parimgi toit tundub meile siis maitsetu, mageda ja tuimana. Kui sulgeme silmad ja pigistame nina kinni, ei suuda me eristada isegi hästi tuttavaid jooke ja roogi. Maitseaistingu kujunemist mõjutavad: · haistmine - kui inimesel on nohu ja ta ei tunne lõhna, siis on ka maitsetundlikkus häiritud
on olemas alumine ja ülemine 3. Valikvastused Seljaaju põhiülesandeks on: a) hoida keha tasakaalus; b) une- ja ärkveloleku regulatsioon; c) ühendada kehas toimuvat peaajuga; d) kontrollida sisenõresüsteemi. Ajukoore funktsionaalsete väljade hulka ei kuulu: a) motoorsed; b) relatiivsed; c) sensoorsed; d) assotsiatsiatiivsed. Inimese põhiaistinguks peetakse: a) kuulmisaistingut; b) nägemisaistingut; c) haistmisaistingut; d) maitsmisaistingud. Pimedatel hästi arenenud kuulmine ja kompimine on: a) näide korrelatsioonist; b) näide kompensatsioonist; c) näide sünesteesiast; d) näide adaptatsioonist. Kofeiin: a) ei kuulu uimastite hulka; b) kuulub depressantide hulka; c) kuulub stimulantide hulka; d) kuulub hallutsinogeenide hulka. Alkohol: a) ei kuulu uimastite hulka; b) kuulub depressantide hulka; c) kuulub stimulantide hulka; d) kuulub hallutsinogeenide hulka. 4
maitsmiselund? maitsmispungad ka suulaes, kõripealises, neelu tagaseinas 93. kus asuvad maitsetundlikud Keele tipul (magus), keele külgedel (hapu-soolane), keelepäral (mõru) retseptorid? 1. Suhu pandud toiduained lahustuvad süljes 2. lahustunud ained ärritavad maitsmispungade 94. kuidas tekib maitsmisaisting? meelerakke 3. erutus liigub maitsmiskeskusesse suuraju oimusagaras, tekivad maitsmisaistingud ja käivituvad seederefleksid, tunneme maitset 95. nimeta 4 erinevat maitset, mida 1. magus 2. hapu 3. soolane 4. mõru keel tajub? 96. kus asub maitsetundlik keskus Posttsentraalkääru piirkonnas suuraju koores? 97. milliseid reflekse vallandavad Seederefleksid, maitseaistingud maitse- ja lõhnataju? 98. nimeta 6 erinevat tüüpi
Samas oleneb eneseväljendamise oskuse areng otseselt liikumisvõimest ja kõne mõistmisest. Selliste laste arengusuund ongi parandamine eneseväljendamise ja sotsiaalsete oskuste, sealhulgas ka mängu kujundamisel. Selline laps ei mõista mänguasjade funktsionaalseid tähendusi ja ta sooritab ühetüübilisi liigutusi esemega. Selliste laste puhul on meeltemuljed puudulikud ja ajus korrastatus puudub. Laste nägemis-, kuulmis-, kompimis-, haistmis- ja maitsmisaistingud on ebatäpsed ja laialivalgunud ega tekita kuigi palju ega õigeid vastavaid tajukujutlusi. Meeleärrituste andmisega saab aktiveerida neid lapsi reageerima. Sügava vaimupuudega lastel on reeglina alati kaasuv mingi teine puue. Tulenevalt väga tõsisest peaaju orgaanilisest kahjustusest on enamik neist lastest piiratud liikumisega, nad ei hoia pead ega suuda tõusta istuma. Neil võivad ka puududa mitmed vajalikud refleksid (nt hingamis-, neelamis-, haaramisrefleks). Need lapsed ei suuda
Haistmisrakul on haistmiskarvakesed, mis ulatuvad ninaõõnde katvasse limakihti ja võtavad vastu lõhnaaineid. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse. Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaajju kus lõhna allikas kindlaks tehakse. Maitsmine - Maitsmissibulad keelel, suulaes, kõripealises ja neelu tagumises seinas. Maitsmisnärvid retseptoritest peaajju. Peaajus tekivad maitsmisaistingud ja käivituvad seederefleksid. Keele pinnal on palju erineva ehitusega näsajaid moodustisi ehk keelenäsasid. Keelenäsade küljes on tunderakud mis aineosakeste ärrituste toimel saadavad ajusse närviimpulsse ja inimene tunneb maitset. Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma vees või süljes. Kui sülge eritub vähe ja keele pind on kuiv, siis tahke toidu maitset me ei taju. Inimene tunneb nelja põhimaitset: soolast, magusat, kibedat ja haput
Samas oleneb eneseteeninduse oskuste areng otseselt liikumisvõimest ja kõne mõistmisest. Selliste laste arengusuund ongi korrektsioon eneseteeninduse ja sotsiaalsete oskuste, sealhulgas mängu kujundamisel. Selline laps ei tea mänguasjade funktsionaalseid tähendusi ja ta sooritab ühetüübilisi liigutusi esemega. Selliste laste puhul on meeltemuljed puudulikud ja ajus korrastatus puudub. Laste nägemis-, kuulmis-, kompimis-, haistmis- ja maitsmisaistingud on ebatäpsed ja laialivalgunud ega tekita kuigi palju ega õigeid vastavaid tajukujutlusi. Meeleärrituste andmisega saab aktiveerida neid lapsi reageerima. (Neare, 2009) Sügava vaimupuudega lastel on reeglina alati kaasuv mingi teine puue. Tulenevalt väga tõsisest peaaju orgaanilisest kahjustusest on enamik neist lastest piiratud liikumisega, nad ei hoia pead ega suuda tõusta istuma. Neil võivad ka puududa mitmed vajalikud refleksid (nt hingamis-, neelamis-, haaramisrefleks).
Seda peaks püüdma vältida, küsides alati, kas inimene soovib jääd või mitte. Jaapanis ja teistes idamaades (Koreas, Indias) lisatakse jääd väga väikeste tükkidena - klaasis oleks nagu viski jääsupp. Et viskile omast buketti paremini tabada, on soovitatud viskit klaasis algul veidi käes soojendada, loksutada, nuusutada, jälgida klaasi seinale tekkivaid "jalgu", nautida viski värvi, ja alles siis maitsta. Võtta väike lonks ja hoida seda hetke suus, kuni tekivad maitsmisaistingud, ning alles siis alla neelata. Seejärel lisada klaasi veidi ilma gaasita vett. Nuusutada uuesti - lõhnabukett on enamasti veidi erinev ja rikkalikumgi, sest viskist eralduvad vee lisamise I teised lõhnanüansid. Seejärel võiks jälle maitsta. Vee lisamisel peab olema väga ettevaatlik, liigselt lahjendades võib viski "tappa" - kas uskuda või mitte, et tegemist on vaimu uppumissurmaga, kuid bukett võib muutuda lamedaks
Ärritaja Meeleorganile mõjuja Erutus ärritusel tekkiv närviprotsess. Retseptor tundenärvi lõpmed Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid kehapinnal, spets. meeleorganeis ( silm ,kõrv) või siseorganeis (2) närviimpulssi edasi kandvad närvikiud, (3) erutust töötlevad peaasju osad. Aistingud Nägemis -, kuulmis-, kompimis-, maitsmis-, haistmisaistingud. (tänapäeval loendatud 20) Kontaktsed taktiilsed (kombitav) ja maitsmisaistingud, puudutus Distantsed nägemine, kuulmine, haistmine. Eksterotseptiivsed aistingud retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) Interotseptiivsed aistingud retseptorid asuvad siseorganeis ja näärmeis (nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu jmt aistingud) Propriotseptiivsed retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisis ja staatilisi asitingud.
Ärritaja Meeleorganile mõjuja Erutus ärritusel tekkiv närviprotsess. Retseptor tundenärvi lõpmed Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid kehapinnal, spets. meeleorganeis ( silm ,kõrv) või siseorganeis (2) närviimpulssi edasi kandvad närvikiud, (3) erutust töötlevad peaasju osad. Aistingud Nägemis -, kuulmis-, kompimis-, maitsmis-, haistmisaistingud. (tänapäeval loendatud 20) Kontaktsed taktiilsed (kombitav) ja maitsmisaistingud, puudutus Distantsed nägemine, kuulmine, haistmine. Eksterotseptiivsed aistingud retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) Interotseptiivsed aistingud retseptorid asuvad siseorganeis ja näärmeis (nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu jmt aistingud) Propriotseptiivsed retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisis ja staatilisi asitingud.
Adapstioon jaguneb: positiivne tundlikkuse suurenemine negatiivne aistingu täielik kadumine või oluline nürinemine kestval või tugeval ärritusel. Selektiivne adapstisoon tekib ärritaja või tunnuse suhtes, kestval valikulisel kokkupuutel mingit üht laadi ärritajaga või keskkonnatunnusega. Eri analüsaatorite adapstioon toimub erineva kiirusega. Suhteliselt kiiresti taktiilsete analüsaatorite juured ning haistmisaistingud. Nägemis-, kuulmis- ja maitsmisaistingud adapteeruvad suhteliselt aeglaselt. Sensibilisatsioon tundlikkuse kõrgendamine analüsaatorite vastastikuse mõju, harjutamise ja motivatsiooni tagajärjel. Analüsaatorid moodustavad koostöötava süsteemi ja on vastastikuses sõltuvuses. Analüsaatorite tundlikkuse muutumist on võimalik esile kutsuda tinglikultrefelektoorselt. Aistingute vastastikune mõju ja seostatus ilmneb sünesteesianähtuses.
Inimaju tajumispiirkond on 50 bitti sekundis. Aistingute liigid: *väliskeskkonna asitingud: nägemisaisting kuulmisaisting – annab meile andmeid heli kõrguse, tugevuse ja tämbri kohta. Tähtis koht kõnesuhtlemises. Haistmisaistingud – tekivad siis, kui õhus lendavad aineosakesed mõjuvad ninakoopas olevatele haistmisrakkudele. Lõhnade nimetused on seotud mingi objekti või protsessiga. Maitsmisaistingud – kutsub esile süljes lahustunud ainete mõju maitsmisrakkudele, mis asuvad keele pinnal (magus, hapu, soolane, kibe) Temperatuuri-, puudutuse-, liigutus-, tasakaalu-, valu- ja orgaanilised aistingud. *sisekeskkonna aistingud. Aistingud tekivad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvisüsteemi osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning milles toimub nende analüüs ja süntees.
annaabi.ee 
