koostisosi. Tuli välja, et üks kõige olulisemaid osasid toidu maitses, on õhus lenduvad osakesed, mis toidust tulevad. Ta arvas, et kui neid osakesi edasi uurida, on võimalik tulevikus teha tervislikku toitu, mis maitseb nagu rämpstoit. Siis heideti lähem pilk meisterkoka Homaro Cantu gurmee-restoranile, kus ta uurib oma laboris võimalusi aju petmiseks asjades mis puudutab maitseid. Näidati imemarja toimet, mis muudab keele maitsepungi, mis kontrollivad magusat maitset. Kui süüa väike kulbitäis imemarja pulbrit, tundub iga toit magus ja Homaro proovib sellest luua tuleviku toitu, kus tervislik toit maitseb oivaliselt, kasutades imemarja. Selle mõtte probleem kahjuks seisneb selles, et imemarja efekt käivitub alles 60 sekundit hiljem peale imemarja söömist. Aga ta ikkagi loodab seda muuta ja luua uus suhkruasendaja. Filmi põhimõte seisneski rohkem selles, kuidas teha maitsvaid toite
-rasvkude puudub seetõttu on loode väga kõhn -nahas moodustuvad higinäärmed -jala- ja käelihased on hästi arenenud ja loode treenib neid pidevalt -loode suudab köhida ja luksuda, luksumist on tunda koputava liigutusena -silmalaud on endiselt suletud -loode on võimeline sinu häält kuulma ja võib ärgata valju muusika peale 28 RASEDUSNÄDAL -loote nahk on punane ja krimpsus, kuid naha alla hakkab ladestuma rasvkude -loode tunneb valu ja reageerib sellele -lootel on keelel palju enam maitsepungi kui vastsündinul -loote kopsud ei ole veel täielikult välja arenenud 32 RASEDUSNÄDAL -loode näeb välja samasugune kui sündides, ainult tema keha peab veidi ümaramaks muutuma -ta suudab eristada valgust ja pimedust -kuna emakas on vähe ruumi, pöördub loode peaga alla, valmistudes sündimiseks 36 RASEDUSNÄDAL -loode on paaegu vaagnasse laskunud ja sünnituseks valmis -loote sõrmedele ja varvastele on kasvanud pehmed küüned
sulgeb kõripealis automaatselt pääsu hingetorusse (sama on ka hingamisel: kui me hingame, sulgeb kõripealis pääsu söögitorusse). Vahel, näiteks söömise ajal naerdes või rääkides, ei jõua kõripealis õigeaegselt sulguda ning toit satub hingetorusse. Keel - Suuõõnes paiknev piklik-laberik limaskestaga kaetud lihaseline elund. Keel koosneb kolme suunas kulgevatest vöötlihastest. Keelde suunduvad lihased ka kõrvalasuvatelt luudelt. Keeles on erinevad näsad ( sisaldavad maitsepungi, niitnäsad on kompimis, temp. Valu tundlikkus) ja maitsmisretseptorid. Keele abil toimub toidu segamine ja hääle moodustumine. Süljenäärmed - Sülje tootmine. Söögitoru - Pikk torujas lihaseline elund mille kaudu toit liigub makku.Lainelisene ehitus aitab toitu edasi liigutada. Magu - Meenutab kurrulist lihaseliste seintega kotti, kus algab valkude seedimine, säilitatakse toitu, et seda väikeste portsjonite kaupa peensoolde väljutada. Mao sisepinna limaskestas on näärmed, mis
· Haistmistaju intensiivsus sõltub nii aine keemilisest struktuurist kui ka tema kontsentratsioonist, lisaks sellele veel aine difusiooni kiirusest, sensori rakkude füsioloogilisest seisundist ja aine lahustuvusest. · Mõned inimesed suudavad eristada enam kui 10000 erinevat lõhna. ·Lõhnataju suure individuaalsuse tõttu ei ole siiani ühtset nn primaarsete lõhnade klassifikatsiooni. MAITSEMEEL Maitse-e maitsmissensorid asuvad kõige rohkem keele pealsipinnal keelensäadel. Maitsepungi esineb ka epiglottisel, suulael ja söögitoru ülemise kolmandiku limaskestal. Kokku on maitsepungi umbes mõni tuhat. · Maitseraku distaalne osa on kaetud mikrohattudega. · Molekul, mis ärritab maitsesensorit, seondub rakupinna retseptoriga. Selletagajärjel tekib ioonikanalite läbilaskvuse ja membraani potentsiaali muutus, sensorpotentsiaal. · Kui sensoripotentsiaal saavutab lävitugevuse, siis vallanduvad aktsiooni potentsiaalid, mis levivad
Olenevalt eritusest on sülje pH= 5,4-7,5. Kiirema erituse korral amülaasi optimaalse toime tagamiseks vajalik nõrgalt happeline sülg pH=6,9. Sülje pH langeb emotsionaalse stressi korral. Sülge produtseeritakse 1-4ml/ min. Suhu sattunud kuiv toit niisutatakse süljega enne toidukämbu moodustamist. Õige sülje kogus on vajalik selleks, et hoida suu puhas, koed pehmed ja paindlikud. Lüsotsüüm, immuunoglobuliinid ja hüübimisfaktorid süljes väldivad infektsiooni ja kahjustusi suus. Maitsepungi ärritavad suus ainult veeslahustunud toiduosad. Sülje eritus toimub reflektoorselt. Tahkete toiduosade mälumine ja süljega lahustamine või segamine soodustab maitsetaju. See omakorda põhjustab reflektoorselt edasist süljevoolust ja maosekretsiooni. Sekretsiooni reguleeritakse nii sümp. kui parasümp. närvisüsteemi kaudu. Impulsid lähtuvad suust ja suulaest maitseretseptoritelt ja jõuavad maitsetundlikuskeskusesse. NEEL pharynx
näiliselt isoleerime seda filosoofiliselt destilleerides. Nende omaduste erilisust on raske haarata, ent seda võib näha intuitsioonipumba # 2: veini degus- teerimise masina tegevuse kaudu. Kas Gallo Brothers võib asendada oma inimestest veinidegus- taatorid masinaga? Arvuti abil tehtava kvaliteedikontrollija klassifitseerimise "ekspertsüsteem" jääb arvatavasti olemasoleva tehnoloogia piiresse. Me tunneme praegu piisavalt vajalikku keemiat, et valmistada maitsepungi ning haistmisorganeid asendavaid andureid (tundlik värvinägemine oleks problemaatilisem) ja nende andurite väljundit võime kasutada toormaterjalina tegelikult "meele- andmetena" üksikasjalikuks hindamiseks, kirjeldamiseks, klassifitseerimiseks. Vala proov lehtris- se ning mõne minuti või tunni pärast trükib süsteem välja keemilise proovianalüüsi koos kommen- taariga 'hõrk ja sametine Pinot, kuid maitse ei ole püsiv või midagi muud samalaadset. Selline ma-
Süljeeritus SALIVATIO on reflektoorne - muudab toidumassi mälumisel libedaks ja kergesti neelatavaks. Pidev süljenõristus on kui suuõõne loputus, mis takistab suuõõnepõletike ja hambakaariese teket. - sülje pH on olenevalt eritusest 5,4 - 7,5 - õige sülje kogus on vajalik, et hoida suu puhas, koed pehmed ja paindlikud - lüsotsüüm, immuunglobuliinid ja hüübimisfaktorid süljes väldivad infektsiooni ja kahjustusi suus. - maitsepungi ärritavad suus vaid veeslahustunud toiduosad! - tahkete toiduosade mälumine ja süljega lahustamine soodustab maitsetaju, mis põhjustab reflektoorselt edasist süljevoolust ja maosekretsiooni. Sekretsiooni reguleeritakse nii sümpaatilise kui parasümpaatilise NSkaudu. - Impulsid lähtuvad suust ja suulaest maitseretseptoritelt ning jõuavad maitsetundlikkuskeskusesse. Süljeerituse regulatsioon on peamiselt NEURAALNE.
ühekorraga magus ja hapu (õun), soolane ja hapu (hapukurk). Kõige tundlikum on maitsmismeel mõru suhtes, järgneb hapu, seejärel soolane ja magus. Maitsmismeelele on iseloomulik adaptatsioon, mis pideval ärritamisel kujuneb isegi minutitega. Vanuse suurenedes maismistundlikkus väheneb. Tundlikkust vähendavad ka mõned ravimid, näiteks kofeiin. Loomaliigiti on maitsepungade arv ja nende suurus ning kuju mõnevõrra erinevad. Lindudel on maitsepungi vähe (liigist olenevalt 25- 350), kassil ja koeral vähem kui inimesel (1000-2000; 3000-10000), seal ja kitsel on 15 000, küülikul 17 000, vasikal 25 000 maitsepunga. Iga loom elab oma maitse kategooriate maailmas, mis on välja kujunenud vastavalt tema ökoloogilistele vajadustele. Looma klassifikatsiooni arvestades tuleks maitsed jagada meeldivateks, ebameeldivateks ja indiferentseteks. Haistmine Haistmisrakud paiknevad ninakoopa haistmispiirkonna limaskestas
soolane ja hapu (hapukurk). Kõige tundlikum on maitsmismeel mõru suhtes, järgneb hapu, seejärel soolane ja magus. Maitsmismeelele on iseloomulik adaptatsioon, mis pideval ärritamisel kujuneb isegi minutitega. Vanuse suurenedes maismistundlikkus väheneb. Tundlikkust vähendavad ka mõned ravimid, näiteks kofeiin. Loomaliigiti on maitsepungade arv ja nende suurus ning kuju mõnevõrra erinevad. Lindudel on maitsepungi vähe (liigist olenevalt 25- 350), kassil ja koeral vähem kui inimesel (1000-2000; 3000-10000), seal ja kitsel on 15 000, küülikul 17 000, vasikal 25 000 maitsepunga. Iga loom elab oma maitse kategooriate maailmas, mis on välja kujunenud vastavalt tema ökoloogilistele vajadustele. Looma klassifikatsiooni arvestades tuleks maitsed jagada meeldivateks, ebameeldivateks ja indiferentseteks. Haistmine Haistmisrakud paiknevad ninakoopa haistmispiirkonna limaskestas
ava, mille kaudu ärritavad ained pääsevad maitsmisrakkude juurde; seal ärrituvad maitsmisnärvide lõpmed ning erutus kandub juhteteede kaudu maitsmiskeskusesse ajukoores. Seennäsasid on arvult mõnisada, nad asuvad keele eesosal ja sisaldavad 1...5 maitsepunga, mis reageerivad magusale, soolasele ja ka hapule. Lehtnäsad paiknevad keelepäral ja keele külgmistel osadel ning reageerivad hapule. Vallnäsad (igaühes umbes 200 maitsepunga) asuvad keele tagumisel osal (keelepäral). Maitsepungi esineb ka epiglottisel, suulael ja söögitoru ülemise kolmandiku limaskestal. Maitseraku distaalne osa on kaetud mikrohattudega. Molekul, mis ärritab maitsesensorit, seondub spetsiifilises äratundmiskohas, selle tagajärjel tekib ioonikanalite läbilaskvuse ja membraanipotensiaali muutus. Kui sensoripotensiaal saavutab lävitugevuse, siis vallanduvad aktsioonipotensiaalid, mis levivad mööda maitsmismeele sensoritega ühenduses olevaid närvikiude. Kelle
annaabi.ee 
