● Vananedes hakkab langema kõrgsagedus. HAISTMINE 1. Kus paiknevad haistmisretseptorid? ● nina limaskestas, taga üleval mediaanselt. 2. Kus paikneb haistmiskeskus? ● oimu-ja otsmikusagara piirimail. MAITSMISTUNDLIKKUS 1. Kus paiknevad maitsetundlikud retseptorid keelel? ● keele limaskesta seen-, leht- ja vallnäsades. Üle terve keelepinna. - Näsade külje peal. - Kiiresti süües ei jõua maitse pärale. - Maitsepungad tunnevad ära keemilise ühendi maitse. - Maitse ja lõhn käivad koos. Mõjutavad üksteist. 2. Millises keele osas millist maitset tuntakse? ● soolane - ees külgedel ● hapu - taga, keele külgedel ● magus - ees ● mõru - taga 3. Millest kujuneb maitsebukett? ● neljast maiteaistingust: soolane, hapu, magus, mõru TASAKAAL 1. Kus paikneb tasakaaluelund (vestibulaarelund)? ● SISEKÕRVAS 2. Milline aju osa on kõige rohkem tasakaaluga seotud?
SISEKÕRV - Vasar-alasi-jalus · Kuulmiselund on tigu teokujuline luustunud spiraal kindlustab heliaistingu. · Poolringkanalid(3) tasakaalutunnetus. Kõrva kaitsevad kuulmetõri ja kõrvavaik. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet. Keel on maitseelund. Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitse tajumine. Keelenäsad - seal asuvad maitsepungad. Tunderakud, retseptorid. 4 erinevat maitset magus, hapu,kibe, soolane. Amülaas lagundab tärklised lihtsamateks suhkruteks. KOMPIMINE - võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinnaomadusi, temo, massi jm. Kompimistaju tekib nahas asuvate retseptorite abil. Valuretseptorid inimene saab vältida eluohtlike situatsioone, talumispiir. Külmaret kõige rohkem, temp vähenemine. Kuumaret temp suurenemine- Puudutusret Surveret.
ümbritsevas keskkonnas (limas!) lahustunud ainetele (kemoretseptorid!). Haisterakkude pikemad jätked moodustavad kimpe – haistmisnärve (I peaajunärv!), mis kulgevad läbi ninaõõne lae ja viivad erutuse haistmissibulasse, kust see juhitakse edasi ajju. Maitsmiselund (organum gustus): Eeskätt keelepapillide, aga vähesel määral kogu suuõõne, neelu ja (lastel) huulte limaskestas leidub maitsmissibulaid (ka “maitsepungad”), mis koosnevad retseptorrakkudest ja nende vahel olevatest tugirakkudest. Retseptorrakkude jätked – maitsmiskarvakesed ulatuvad limaskesta pinnale ja reageerivad süljes lahustunud ainetele (kemoretseptorid!). Retseptorrakud annavad erutuse üle aferentsete- e. tundenärvide lõpmetele. Tundenärvid (VII, IX, X peaajunärvi koostises!) juhivad erutuse peaaju maitsmiskeskustesse. Nägemiselund (organum visus):
tagasi sisestus lihastesse (nt. reflekside korral). Maitsemeel- keele peal olevad näsad on maitsemeele toimimisel info vastuvõtjad. Eristastakse 3 tüüpi maitsenäsasid: vallnäsad, mis asuvad keele tagumises osas; lehtnäsad, mis asetsevad keele kügmistel aladel ja seennäsad, mis asetsevad keele otsas ning ka keskmises osas. Maitseretseptoriks on maitsepung, mis peidab endas retseptorite kompleksi, st. selles on mitmeid retseptoreid. Enamasti paiknevad maitsepungad näsade külgedel, seennäsade puhul võivad asetseda ka selle peal. Retseptorid võtavad vastu esmase info, transduktsiooni tulemusena mööda maitserakku jõuab vajalikul kujul info ajju. Maitsepungade peal on retseptorrakud. Magus, hapu, soolane, mõru/kibe, umami. Kehtib nii spetsiifilisusteooria kui ka mustriteooria. Peamine arvamus on hetkel pigem mustriteooria, sest me tunneme tegelikult ka nende maitsete kombinatsioone.
Närvisüsteem Närvitängud, närvikett Seljaaju ja Peaaju (....5), närviniidid Meeleelundid Silmad, nahk, tundlad, Silmad, kõrvad, haistmis-, kombitsad, maitsmis-, kompimisorganid, tasakaalumeel; maitsepungad, komperetseptorid, küljejoon, nahk Paljunemisoranid 2 Bioloogia TÜNK MV 3 Bioloogia TÜNK MV 4 Bioloogia TÜNK MV 5
haistmiskarvakesteks, mis reageerivad ümbritsevas keskkonnas (limas!) lahustunud ainetele (kemoretseptorid!). Haisterakkude pikemad jätked moodustavad kimpe haistmisnärve (I peaajunärv!), mis kulgevad läbi ninaõõne lae ja viivad erutuse haistmissibulasse, kust see juhitakse edasi ajju. 5) Maitsmismeel Eeskätt keelepapillide, aga vähesel määral kogu suuõõne, neelu ja (lastel) huulte limaskestas leidub maitsmissibulaid (ka "maitsepungad"), mis koosnevad retseptorrakkudest ja nende vahel olevatest tugirakkudest. Retseptorrakkude jätked maitsmiskarvakesed ulatuvad limaskesta pinnale ja reageerivad süljes lahustunud ainetele (kemoretseptorid!). Retseptorrakud annavad erutuse üle aferentsete- e. tundenärvide lõpmetele. Tundenärvikiud (VII, IX, X peaajunärvi koostises!) juhivad erutuse peaaju maitsmiskeskustesse. 6) Tasakaal Tasakaalumeeleelundi, mis paikneb oimuluu püramiidi osas, moodustavad esik ja kolm
2. Sensoorne kodeerimine protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. 3. Sensoorne adaptatsioon -neuraalseergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. 9. Kas sina oled ülimaitsetundlik? Kui suur hulk inimestest on ning mida ülimaitsetundlikkus (supertaster) tähendab? Mina ei ole. Ülimaitsetundlik on inimene, kes tunneb maitset palju intensiivsemalt kui tavaline inimene. 1.) Keelenäsad, maitsepungad, ülimaitse-tundlikkus. Naised > Mehed 2.) Ülimaitsetundlikkus ja "mõru maitse geeni" TAS2R38"supermaitsja" haplotüüp Valged < Mustanahalised 10. Kirjelda puutetundlikkuse valu mehhanisme. Kas füüsilist valutunnet (nt nõelatorge) on võimalik ise vähendada) Kuidas ning miks? 11. Mis on kinestees? Selgita põlverefleksi toimemehhanismi. Kinestees/propriotseptsioon(lihasmeel)
nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja -taju." TÕENE 160.Milline alltoodud väidetest on väär? Maitsepung ulatub keele pinnale. 161.Milline alltoodud väidetest on tõene? Silmalääts murrab pupilli kaudu silma tunginud valguskiiri nii, et vaadeldava eseme pööratud kujutis projekteerub täpselt võrkkestale. 162.Kuidas nimetatakse keele eesosal paiknevad näsasid, mille maitsepungad reageerivad magusale, soolasele ja hapule? Seennäsad 163.Kuidas nimetatakse allkirjeldatud silma osi? a) Paks, tihedast kiulisest sidekoest koosnev valge moodustis silmas ehk nn silmavalge → Kõvakest, b) Lame võru, mille keskel on silmaava ehk pupill → Vikerkest, c) Kepikeste ja kolvikeste, bipolaarsete ja ganglionirakkude asukoht → Võrkkest 164.Millise meelesüsteemi elundeid kujutavad alltoodud joonised (A ja B)?
6. Eesmärgipärasus – kuidas käitumise kasulikkuse tagamiseks (motivatsioon) tõlgendab psüühika infot organismi eesmärkidest lähtuvalt (emotsioonid). I JA III PLOKK 7. Organismi eluliste funktsioonide kontroll –infotöötlusrežiimid. I PLOKK MEELED JA TAJU John Locke 17.saj. Empirism Nurture. Tabula rasa! Immanuel Kant 18.saj. Nativism Nature. [Sisemine kaasasündinud loomus vs väline keskkond ja kasvatus) Individuaalsed erinevused meelte füsioloogias: 1.) Keelenäsad, maitsepungad, ülimaitsetundlikkus Naised Mehed 2.) Ülimaitsetundlikkus ja “mõru maitse geeni” TAS2R38 “supermaitsja” haplotüüp Valged Mustanahalised 3.) Vanus Haistmine Maitsemeel Meeltest – käitumiseni: Geenid --- Valgud / Retseptorid --- Maitsenäsad keelel --- Maitseelamuse teke ajus --- Käitumine (söömine, joomine, toidu ostmine, toidueelistused jm) Mis on kõigil meeltel ühist? - 1. Meeleelundite talitluse üldpõhimõtted 2. Sensoorne
Bartholini ja Skene näärmete epiteel) nefriline e wolffi juha → sealt kusejuha → metanefrogeenne mesenhüüm: → pärisneer + kusejuha 78. Neel: neelu/lõpuskaared, neelu/lõpuspilud ja lõpustaskud e neelutaskud – lõpustaskute derivaadid (katsu meelde jätta millisest paarist mis struktuurid arenevad: nt tüümus, kurgumandlid, kõrvalkilpnäärmed, kuulmetõri jne) Suu/neel Imetajatel hambad ja süljenäärmed ning eesmised maitsepungad on ektodermi päritolu, samas tagumised maitsepungad ja osa tagumisi süljenäärmeid endodermi päritolu 48 Suuõõnele järgneb neel. Neelu piirkonnas kujuneb ektodermist, mesodermist ja endodermist lõpus/neelukaared ja lõpus/neelutaskud Neelu endodermaalne osa on lõpus/neelutaskud Imetajatel 4 paari lõpus/neelutaskuid 1. paarist neelutaskutest kujunevad keskkõrva trummiõõs ja
annaabi.ee 
