Tallinna Tehnikaülikool Etüülbensoaat lähtudes bensoehappest Lõputöö Koostanud: YASB Õppejõud: Marju Laasik Tallinn 2012 1. Kirjanduslik osa 1.1 Sissejuhatus. Sünteesiskeem Etüülbensoaat on värvitu vees lahustumatu meeldiva lõhnaga vedelik, mida kasutatakse näiteks säilitusainena või kunstlikes maitseainetes. Keemilise koostise poolest on etüülbensoaat ester, mis saadakse bensoehappe ja etanooli kondensatsioonireaktsioonil. Bensoehappest lähtuv etüülbensoaadi süntees on kaheetapiline kõigepealt sünteesitakse bromobenseenist, magneesiumist ning dietüüleetrist bensoehape ning seejärel bensoehappest etüülbensoaat. Sünteesiskeem: Bromobenseen Bensoehape Etüülbensoaat 1.2 Reaktsioonide iseloomustus. Reagentide ohtlikkus.
E124 Ponceau 4R · Sügavpunane sünteetiline söetõrvast või asovärv, mida kasutatakse kookides, magustoitudes, konservpuuviljas, tarretistes, maiustustes, salaamis, salatikastmetes ja karastusjookides. · On keelatud Norras ja USAs. · Hüperaktiivsus · Seostatud allergiliste reaktsioonidega inimestega, kes ei talu aspiriini. · Astma E129 Võlupunane · Sünteetiline oranzikaspunane värv, mida on maiustustes, maitseainetes, ravimites, kosmeetikumides ja küpsistes. · On keelatud mõnes Euroopa riigis, näiteks Belgias, Taanis, Austrias ja Norras. · Kerged allergilised reaktsioonid, iseäranis astmaatikutel ja tundliku nahaga inimestel. E211 Naatriumbensoaat · Levinud säilitusaine, mida on karastusjookides, salatikastmetes, grillkastmes, sojakastmes. · Mõnes puuviljas leidub looduslikult. · Võib põhjustada allergilisi reaktsioone. · Kahtlustatakse astma süvendamises.
kättesaadav ka tavainimesele. Töötaja peaks teadma, millist ohtu teatud ained kujutavad, siis teaks ta sihipäraselt kasutada isikukaitsevahendeid ja teadlikumalt seista tervislikuma töökeskkonna eest. Töötaja, kes on vastutav ettevõttele puhastusvahendite tellimise eest, peab kindlasti teadma nende koostisosi ja jälgima märgistust (RTL 2000, 12, 117). Lisaks puhastusvahendite terviseriskidele peab töötaja ka teadma, missugused komponendid (toimeained) on kasutatavas maitseainetes või toidulisandites, sest võib juhtuda olukord, mil töötaja on kindlale komponendile või ühendile allergiline. Juhul kui puhastusvahend põhjustab töötajail grupilisi ärritusnähte, siis tuleb puhastusvahend looduspuhtama ja inimsõbralikuma vastu välja vahetada. Kui aga töötajal esineb allergia konkreetse toiduaine või toidulisandi vastu, siis ei ole soovitav sellega kokkupuutes edasi töötada. Allergia korral ei pruugi aidata ka isikukaitsevahendite ega
· värvilised joogid · maiustused Need sisaldavad keskmiselt seitset-kaheksat lisandit, suuremalt jaolt toiduvärve ja vahel ka magusaineid. Seejärel tulevad: · töödeldud lihatooted · võileivamäärded · töödeldud piimatooted (kohukesed, jogurtid) Kõige sagedamini tuleb vaadeldud toiduainetes ette maitsetugevdajana kasutatavat naatriumglutamaati E621. Seda leidub nii lihatoodetes, puljongis, krabipulkades, röstsaias, kiirnuudlites kui maitseainetes. 14
K+ rakus 30 50 rakuvälises vedelikus K+/Na+ tagab Membraanipotentsiaali Osmootse rõhu Normaalse veevahetuse Membraanitranspordi ja imendumise Mitmete ensüümide aktiivsuse Na puudus esineb harva 10 % soola on toiduainete looduslik sisaldus 50 % lisatakse tööstuses 40% lisab tarbija Na puudus võib esineda taimetoitluse korral, taimedes on Na vähem, K rohkem. Na on rohkem maitseainetes: till, petersell, seller, küüslauk Kloor 7.2. Kaltsium, magneesium Kaltsium · Moodustab ~2% kehakaalust · 99% Ca on luudes. Luukude uueneb pidevalt, see on vajalik nii luude kasvuks kui selleks, et siluda koormuspragusid · vereplasmas on Ca konst., 2,3-2,7 mmol/l (9,2-10,8 mg%) · vajadus 800-1200 mg päevas, s.o. 20-30 mmol Toiduga saadud kaltsiumist imendub keskmiselt 20-30%
happe või leelise juuresolekul. · Süsivesikute kuumutamisel ilma lämmastikku sisaldavate ühenditeta aset leiab suur hulk keerulisi karamelliseerumise reaktsioone · Suhkru molekuli dehüdreerumine kaksiksidemete või anhüdro-ringide tekkimisega · Pruuni värviga karamelli kasutatakse cola-jookides, küpsetatud toiduainetes, siirupites, kommides, lemmiklooma toitudes ja kuivatatud maitseainetes. ·Mõned suhkrute pürolüütilised reaktsioonid annavad küllastamata ringide süsteeme, millel on unikaalne maitse ja lõhn lisaks värvile. Konjugeeritud kaksiksidemed neelavad valgust ja seega annavad värvi. 4) Reaktsioonid aminoühenditega a. Maillard'i reaktsioon mitte-ensümaatiline pruunistumine N-glükosiidide moodustumine ja sellele järgnevad reaktsioonid. N-glükosiidid
turseid ja villikesi huultel, keelel ja suu limaskestal; samuti nohu, silmade sidekestapõletikku, astmat ning nahareaktsioone (nõgestõbi). Lisanduda võib migreen, kõriturse, näoturse ja rasketel juhtudel sokiseisund. Ristuva allergia põhjuseks on taimede omavaheline sugulus, mille tulemusel sarnanevad allergeenid üksteisega. Immuunsüsteem ei reageeri mitte ainult õietolmule, vaid ka mõnes toiduaines, näiteks puuviljades, pähklites või maitseainetes sisalduvatele ainetele. Toiduainete talumatus oleneb sellest, milliste õietolmude vastu on inimene allergiline. Allergiline kontaktdermatiit Allergiline kontaktdermatiit ehk allergiline ekseem ehk allergiline nahapõletik on allergia liik, mille puhul on nahk tundlik mingi allergeeni suhtes. Nahk võib reageerida nii vahetule kokkupuutele allergeeniga kui ka allergeenidele, mis jõuavad organismi näiteks toiduga.
magusaineid. Seejärel tulevad töödeldud lihatooted, võileivamäärded (nii kodu-kui välismaised) ja töödeldud piimatooted (kohukesed, jogurtid). Ilma lisaaineteta jäävad rea lõppu täisteraleib, piim ja külmutatud juurviljasegu. Kõige sagedamini tuleb vaadeldud toiduainetes ette maitsetugevdajana kasutatavat naatriumglutamaati E621. Seda leidub nii lihatoodetes, puljongis, krabipulkades, röstsaias, kiirnuudlites kui maitseainetes. Felix Kala koostatud "Toidu lisaainete välimääraja" järgi võib selle aine suurtes kogustes tarbimine tekitada allergikutel ja lastel niinimetatud Hiina restorani sündroomi: südame pekslemist, peavalu, peapööritust, punetust ja muud taolist. Aine on imiku- ja lastetoitudes keelatud ning alla 12nädalased lapsed ei tohiks seda üldse saada. Järgmised väga sagedased lisaained olid di- ja trifosfaadid (E450 ja E451). Neil peamiselt
teratogeneesi (kutsub esile embruo kahjustused) indutseerimisega, mis on tingitud nende võimest läbida platsentaarset barjääri. Ohratoksiin (OTA) Ohratoksiin A on mükotoksiin, mida produtseerivad Penicillium ja Aspergillus liiki seened. Ohratoksiin A'd leidub koikjal maailmas mitmesugustes taimekasvatussaadustes - teraviljades, kohvi- ja kakaoubades, kuivatatud puuviljades, viinamarjamahlas, veinides, olles ning maitseainetes. Ohratoksiin A satub toiduga organismi peamiselt teraviljade ja teraviljasaaduste kaudu. Rosinates (korint, harilikud rosinad, sultanirosinad) on sageli avastatud kõrge saastumise tase. 23. Botulismi toksiin. Kõige ohtlikum on aga spooremoodustava anaeroobse bakteri Clostridium botulinum globulaarse valgulise termolabiilse neurotoksiini poolt tekitatav botulism, mis väga paljudel juhtudel lõpeb ohvri surmaga, ellujäänute ravi võib aga kesta kuid. Botulismi toksiin on üldse
K-vitamiin soodustab vere hüübumist. Leidub kapsas, rohelistes köögiviljades ja maksas. Fermendid ehk ensüümid on keerulise ehitusega valgusarnased ained. Nende kaasabil toimuvad kõik ühinemis- ja lagunemisprotsessid. Kasutatakse tee, veini, leiva, õlle jt. valmistamisel. Orgaanilised happed kujundavad maitset ja soodustavad säilivust. Taimsetes toiduainetes on levinumad õun- ja sidrunhape, loomsetes piimhape. Glükosiidid annavad toidule mõrkja maitse. Leidub maitseainetes, mädarõikas, kaalikas, redises jm. Võivad olla mürgised, näit. solaniin roheliseks tõmbunud kartulis, amügdaliin mõrumandlites. Alkaloidid on närvisüsteemi ergutava toimega. Nendeks on kofeiin tees ja kohvis, teobromiin kakaos ja sokolaadis, nikotiin tubakas. Glükosiide ja alkaloide esineb rikkalikult mitmesugustes ravimtaimedes. Ekstraktiivained on seedetegevust ergutava toimega. Neid leidub lihas ja kalas.
annaabi.ee 
