Kaelkirjak on kõrgeim maismaaloom. Isasloom on 4,8...5,5 m, emasloom 3,9...4,5 m kõrge. Isaslooma kaal on kuni 900 kg, emasloomal 550...700 kg. Kaelkirjaku kaela pikkus ulatub kuni kahe meetrini, jalad on peaaegu sama pikad. Esijalad on tagajalgadest pikemad (vaata joonis 1). Pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade ripsmetega, need kaitsevad teravate (akaatsia-)ogade eest.(Wikipedia 2010) http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelkirjak Lõuna-Aafrika Vabariigis hukkus kaelkirjaku rünnaku tagajärjel koertega jalutanud naine (Hein 2010) http://www.elu24.ee/?id=262176 Harjumispärane eluviis: Elab vabade karjadena. Eluiga: 25 aastat (vangistuses). Häälitsused: Nohisemine ja huilgamine. Toitumine: Puude ja põõsaste lehed-oksad, rohi, taimed, puuviljad.(Pollock 2001: 7) ,,Loomade elu" Steve Pollock lk 7, 28-29 Joonis 1.Kaelkirjakud liiguvad ka maal ebatavaliselt, kõigutades oma pikka kaela (Loomauudised 2010 )
Gepard Kirjeldus Kuulub kaslaste sugukonda Kiirem maismaaloom Kehapikkus on 150cm,millele lisandub saba pikkus 70cm Kaal on umbes 70kg Vabas looduses võib elada 15 aastaseks Leviala Levinud enne kogu Aafrikas,Lõuna-Aasias ja viimasel jääajal ka Euroopas ja Põhja- Ameerikas Nüüdseks Aafrikas peamiselt Saharast lõunapool:Iisraelis ja Indias Pakistanis ja Afganistanis on välja surnud Kokku elab maailmas 9000-12 000 Eluviis Emasloomad elavad üksi või poegadega nende
Kapibaara Kapibaara on maailma suurim näriline. Ta on maismaaloom, ent ka suurepärane ujuja ning võimeline isegi sukelduma, jäädes vee alla kuni 5 minutiks. Kapibaaral on massiivne keha ja nurgeline pea, seetõttu näeb ta esmapilgul välja nagu karva kasvanud merisiga. Kapibaarasid kütiti massiliselt liha ja naha pärast ning tänasel päeval on ta mõnedes piirkondades juba väga haruldane. Kapibaarad elavad harilikult karjadena, mida juhib domineeriv isasloom, kes märgistab oma territooriumi oma nina kohal paiknevate lõhnanäärmete eritisega.
asendamaks soojust hoidvat karvakatet. Osa neist hakkas toiduks kasutama kalu ja neil säilisid toidu haaramiseks hambad, teine osa aga ,,Spetsialiseerus" väga mugavale toiduhankimisele avatud suuga pisielundite 2 ooplanktoni parvest läbiujumisele ja sel teel toidu saamisele. Minu valik on sinivaal seepärast, et nad on kõige suuremad imetajad Maa peal. Nende omapära on see, et nad on rahulikud ja ei ole inimestele ohtlikud. Algul tundus imelik, kui sain teada et sinivaal oli kunagi maismaaloom ning ta kohastus pärast ümber veeloomaks. Kuidas aga ta sai vees kohastumise, selle saab teada referaadist ,,Sinivaal". Kaselott (hammasvaal) Grööni vaal (kiusvaal) Joon.1. Suurimate hammas-ja kiusvaalade suuruse võrdlus. Sinivaal (kiusvaal) Sinivaal
maid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisi- loomi. Jaaguaridel on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi. Jaa- guaril on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Nagu leopardilgi, esineb sagedasti melanismi. Vihmamet- sades elavad jaaguarid on tavaliselt väik- semad ja tumedama karvaga kui selvas ja soostikes elavad isendid. KAPIBAARA on maailma suurim näriline, kes asutab Lõuna-Ameerika jõgede kaldaid. Ta on maismaaloom, ent ka suurepärane ujuja ning võime- line isegi sukelduma, jäädes vee alla kuni 5 minutiks. Kapibaaral on massiiv- ne keha ja nurgeline pea, seetõttu näeb ta esmapilgul välja nagu karva kasvanud merisiga. Kapibaarad elavad harilikult karjadena, mida juhib isasloom. Kapi- baara toitub eranditult taimsest toidust. Ta otsib veest ning kaldapealsetelt rohtu ja muid taimi, sealjuures seisab sageli kõhuni madalas jõe- või järvevees. Tema silmad, kõrvad ja ninasõõrmed paiknevad
SISSEJUHATUS Käesolev töö on kirjeldab maailma kõrgeimat maismaalooma. Teistest loomadest võib suurima erinevusena öelda, et tal on tavatult pikk kael. Sarnaselt inimesele on tal aga kaelalülide arv sama. Eestis Tallinna Loomaaias kaelkirjakuid pole. Küll aga võib neid näha Riia loomaaias. Kaelkirjak on kõrgeim maismaaloom. Isasloom on 4,8...5,5 m, emasloom 3,9...4,5 m kõrge. Isaslooma kaal on kuni 900 kg, emasloomal 550...700 kg. Kaelkirjaku kaela pikkus ulatub kuni kahe meetrini, jalad on peaaegu sama pikad. Esijalad on tagajalgadest pikemad. Pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade ripsmetega, need kaitsevad teravate (akaatsia-)ogade eest. Nahk on kollakas, pruunide laikudega, igal kaelkirjakul on erinev nahamuster (sarnaselt inimese sõrmejäljele).
Kapibaara (Hydrochoerus hydrocharis) Kapibaara ehk veesiga on poolveelise eluviisiga näriline. Taksonoomia: Riik- Loomad Animalia Hõimkond- Chordata Klass- Imetajad Mammalia Selts- Närilised Rodentia Sugukond- Merisigalased Caviidae Perekond- Hydrochoerus Liik- Kapibaara Hydrochoerus hydrocharis Kapibaara on maailma suurim näriline. Ta on maismaaloom, ent ka suurepärane ujuja ning võimeline isegi sukelduma, jäädes vee alla kuni 5 minutiks. Kapibaaral on massiivne keha ja nurgeline pea, seetõttu näeb ta esmapilgul välja nagu karva kasvanud merisiga. Kapibaarasid kütiti massiliselt liha ja naha pärast ning tänasel päeval on ta mõnedes piirkondades juba väga haruldane. KESKKOND Kapibaarad elavad harilikult karjadena, mida juhib domineeriv isasloom, kes märgistab
elevandid kasutavad jooksuaja turniiridel, enesekaitseks ning toidu ja veeallikate väljakaevamiseks. Purihammastest on neil kasutusel igas lõualuupooles korraga vaid üks. Kui see ära kulub, langeb ta välja ning tagant nihkub uus asemele. Suured laperdavad kõrvad talitlevad jahutitena ning ka suhtlemisvahendina. Kokkuvõte üleval olevast kirjast: KLASSIFIKATSIOON Selts: Londilised, sugukond: elevantlased. PIKKUS JA KAAL Ta on kõige suurem maismaaloom. Isaslooma õlakõrgus on ligi 4 meetrit ja ta võib kaaluda kuni kuus tonni, juba sündides kaalub elevandipoeg 100 kg. ELUIGA Elevant elab umbes 70 aastat. SIGIMINE Suguküpsus: ligi 15 aasta vanuselt. Paaritumine: aastaringselt. Pesakond: harilikult 1 poeg. ELUVIIS Toitumine: elevant on taimtoiduline ja võib süüa üle 200 kg taimi päevas (rohtu, puuvilju, oksi ja lehti Seltsingulisus: ta elab kuni kahekümnest isendist koosnevas rühmas, mida juhib emasloom.
Võhku on elevantidel ainult üks paar ülalõualuus. Eespurihammastest ja purihammastest on loomal korraga kasutusel igas lõualuupooles ainult üks. Kui see ära kukub, langeb ta välja, asemele nihkub tagantpoolt järgmine hammas. Elevantide nahk on paks peaaegu karvadeta tihedates kortsudes. Ainult mammuti keha oli kaetud pika ja võrdlemisi tiheda punakaspruuni karvkattega. Aafrika elevant on nüüdisajal suurim maismaaloom. Vanade isasloomade mass ulatub 7,5 tonnini õlakõrgus 4 meetrini (keskmiselt on mass isastel 5t, emastel 3t). Vaatamata massiivsele kehaehitusele on elevant hämmastavalt liikuv, kergete liigutustega, kiire, kuid mitte tõtlik. Ta ujub suurepäraselt (siis ulatub veest välja üksnes laup või londiots), tõuseb ilma märgatava pingutuseta järsust nõlvast üles, tunneb ennast vabalt kaljude vahel. Käratult tungivad nad tihnikusse ilma okste praksumiseta.
Taga-Kaukaasia isaosa kuni Armeenia mägismaani. Mägedes esineb ta kuni 3210m kõrgusel merepinnast. Hoidub veekogudest kaugele ja koguneb nende äärde ainult kudemisperioodil ja sügisel enne talvituma asumist. Kaukaasia konna toidust moodustavad 70-80% mardikad (8). Väle konn elab Venemaal ainult Ida-Karpaatide lähemas ümbruses. Mägedes esineb kuni 1500m kõrgusel merepinnast, kuid sagedamini kohtab teda tasandikul. Kogu levila ulatuses on väle konn vähearvukas. Ta on maismaaloom. Väleda konna meelisbiotoopideks on tiheda kõrge rohuga niidud, pöögi- ja segametsa lagendikud, jõeorgude põõsastikud ja harvemini aiad. Eelistab 65-80% niiskusega paiku (8). Ohutegurid 1. Elupaikade hävimine ja nende kvaliteedi langus · pool-looduslike koosluste kinnikasvamine · mosaiikse maastiku kadumine · luitealade metsastamine · väikeveekogude halb seisund · maaparanduse negatiivne mõju 2. Põllumajanduse intensiivistumine
Ühtlasi tekkis nõnda harjumus kasutada toidu hankimisel abivahendeid. Aegamööda hakati neid käepärasemaks kujundama. Osavinimene (Homo habilis) Tööriistade valmistajaks polnud aga enam ahvinimene, vaid osavinimene (Homo habilis) - esimene inimese eellaste seas - keda juba õigusega inimeseks võib nimetada. Vanimad osavinimese jäänused on umbes 2,6 miljonit aastat vanad, nende tuntuim leiukoht on Olduvai kuristik Tansaanias. Erinevalt ahvinimesest oli osavinimene juba maismaaloom, kes elatas end mitmesuguste loodusandide korjamisega. Puuviljad, marjad, seened, tõugud, putukete vastsed, teod, söödavad juured ning mugulad, linnumunad jne. moodustasid tema põhitoiduse. Loodusandide korjamist toiduks nimetatakse koriluseks. Mõnikord sattusid korilastest osavinimesed kiskjaist mahajäätud, vanadusse või haigustesse surnud loomade korjustele, mis andsid teretulnud toidulisa. Lisaks kütiti väiksemaid ja ohutumaid loomakesi - närilisi, kilpkonni, linde jt
hilismiotseenis, eriti aga pliotseenis (s.o. Umbes 10 miljonit aastat tagasi). Fossiilised perekonnad asutasid Euroopat, aasiat ja Aafriakt. Paljusid iseloomustas hiiglaslik kasv ja tugev kehaehitus. Pleistotseenis suri enam kaelkirjakllasi välja; meie ajani on säilinud vaid 2 perekonda Aafrikas, kumbki ühe liigiga.(Raamat „Loomade elu, imetajad 7“ Tallinn „Valgus“ 1987 lk.356-359) KAELKIRJAKU ELUPAIK Kaelkirjak on kõrgeim maismaaloom, kes elab savannides.Kaelkirjak on levinud Aafrikas Sahara kõrbest lõuna pool, asustab puude ja põõsaste, eriti akaatsiatega kaetud savanne. Põhja-Aafrikas elanud alamliigid on ammu välja surnud.Pärismaalased peavad teda pühaks ja puutumatuks loomaks.(http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelkirjak ) KAELKIRJAKU KEHAEHITUS Kaekirjaku keel on 45 cm pikk ja ta ülahuul on hästi arenenud, et see võimaldaks tal akaatsia lehti rebida saamata ise seejuures torgata
luid purustavaid hambaid. Peale söömist kustutavad lõvid janu ja heidavad tavaliselt puhkama. Arvamuse kohtaselt piisab 4-liikmelisele praidile ühest edukast jahiretkest nädalas. Üksikud isendid, kes on tavaliselt haiged või vanadusest väetid ning ei suuda enam tabada sõralisi, võivad hakata ründama inimesi. Gepard (Acinonyx jubatus) on kaslaste sugukonda kuuluv imetaja. Gepardi kehapikkus on 150 cm, sellele lisandub saba pikkusega 70 cm. Kaal on umbes 70 kg. Gepard on kiireim maismaaloom. Ta võib lühikesel distantsil (kuni 400 m) saavutada kiiruse 120 km tunnis. Gepard oli varem levinud kogu Aafrikas ja Lõuna-Aasias, viimasel jääajal ka Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Tänapäeval on gepard levinud Aafrikas peamiselt Saharast lõuna pool. Iisraelis, Indias, Pakistanis ja Afganistanis on gepard välja surnud. Iraanis on säilinud vabas looduses 50...200 looma, kuid sealne alamliik sureb asurkonna väiksuse tõttu ilmselt välja hoolimata rangetest kaitsemeetmetest
..................14 KASUTATUD MATERJAL.................................................................................................. 15 ILLUSTRATSIOONID.......................................................................................................... 16 ÜLDINFO Selts: Närilised Sugukond: Veesigalased Perekond ja liik: Hydroshaerus hydrochaeis Kapibaara on maailma suurim näriline ning nende keskmine eluiga on 7 10 aastat. Ta on maismaaloom, kuid samas suurepärane ujuja ning lisaks on ta võimeline ka sukelduma ning ujuda vee all kuni 5 minutit. Tal on massiivne keha ning nurgeline pea, sellepärast sarnaneb ta pisut karva kasvanud meriseaga. Inimesed on teda küttinud naha ja liha pärast ning seetõttu on ta osades kohtades haruldaseks jäänud. [] Kapibaara ehitus Tema pea on massiivne tömbiotsalise ninaga ning ta ülahuul on lõhestunud. Silmad asuvad tal kõrgel peas, see on abiks, et ta ujudes näeks hästi
karjadena ning on omakorda toiduks arvukatele kiskjatele. Savannide lahutamatuks osaks on arvukate termiitide mitme meetri kõrgused kuhilad. Termiidid prussakate sugulased, kes toituvad peamiselt puidust ja orgaanilistest jäänustest. Koala elab Austraalias, sööb vaid eukalüptilehti Emu suur lennuvõimetu lind Sebra tüüpiline savannide loom Lõvi elab peamiselt Aafrikas Hüään pikkade jalgadega hundisuurune kiskja Aafrika elevant nüüdisaja suurim maismaaloom Must ninasarvik elab Aafrikas, ei ole tegelikult must. Gnuud sõralised, kes rändavad ringi karjadena INIMTEGEVUS Aafrika savannid on ühed vanimad asulad. Rannikualadele on kerkinud tänapäeval aga suured linnad ja linnadtumise käigus on savanni põlislanikke vähemaks jäänud. Üheks tuntumaks põliselanike hõimuks on masaid. Põlluharimisega tegeletakse vähem ja põllukultuuride saagikust vähendavad sagedased põuad. Kohaliku rahva peamised toiduviljad on mais, maniokk, bataat
annaabi.ee 
