Ta on tädi niiöeldes allüürnik,nedega koos elab veel teine tädi Amalie ja Linda,kes on samuti allüürnik ja Aarne klassiõde.Jutustatud on Aarne elust,kuidas ta käib koolis ja kuidas viidab oma vabaaega.Raamat on jaotatud erinevateks alapealkirjadega jutustuseteks.Aarne ei saa oma tädiga üldse läbi,tädi süüdistab teda koguaeg halvas käitumises ja,et ta on pahaks poisiks ära läinud.aarne algul õpib väga hästi ja on tubli,kui siis kui ta kohtub Maiaga ja hakkab temaga käima,pole tal enam õpimiseks nii palju aega.Teda segab ka tädi koguaegne surve,et ta peab tubli olema.Tädi ei mõista miks ta käib Maiaga,tema jaoks on see lubamatu.Ta nimetab Maiat väga halbade sõnadega,kui ta kuuleb kuskilt,et Aarnet on nähtud Maiaga suudlemas.Tädi süüdistab koguaeg aarnet ja ei kuul üldse mida Aarnel öelda on,ta nutab ja tekitab aarnel süütunnet.Tema ema külastab teda väga vähe ja siis ainult kuulab tädi Ida juttu ja samuti peab Aarnet
Aarne koos klassiga nii kartulivõtule kui ka maisipõllule appi. Käidi ka õunaraksus. /-/ Peatükk ´poliitiline päev´, kus Aarne ja Arno räägivad maailma asju ja ka Jutast. /-/ Tantsupäev. Õhtul oli koolipidu. Rein Saluri laulis bugit, mis tollal oli rangelt keelatud. Seal üritas Ando Jutale läheneda kuigi hirm sai võitu. Jälle. Juta on tüdruk, kes meeldib Andole, kuid viimane ei julge ega oska kuidagi oma tundeid talle väljendada. Seal peol tantsis Üllar Kajaga ja Aarne Maiaga. Üllar oli justkui Maia sokutanud Aarne tüdrukuks. Sel õhtul saatis Aarne tüdruku esimest korda koju. /-/ Pühapäev. Jutustab kommunismist. Mainitud Jaan Gross. /-/ Päev uduga a la Remarque. Lumi tuli maha. Aarne esimene pikem suudlus Maiaga. /-/ Sama päeva öö. Sama päeva öösel kui Aarne hilja koju jõudis, rääkis tädi Ida Aarnele armastusest. /-/ Dies Irae. Koolis. Keemia tund õpetaja Lilianiga. Indreku vulgaarsevõitu kiri
kartulivõtule kui ka maisipõllule appi. Käidi ka õunaraksus. /-/ Peatükk ´poliitiline päev´, kus Aarne ja Arno räägivad maailma asju ja ka Jutast. /-/ Tantsupäev. Õhtul oli koolipidu. Rein Saluri laulis bugit, mis tollal oli rangelt keelatud. Seal üritas Ando Jutale läheneda kuigi hirm sai võitu. Jälle. Juta on tüdruk, kes meeldib Andole, kuid viimane ei julge ega oska kuidagi oma tundeid talle väljendada. Seal peol tantsis Üllar Kajaga ja Aarne Maiaga. Üllar oli justkui Maia sokutanud Aarne tüdrukuks. Sel õhtul saatis Aarne tüdruku esimest korda koju. /-/ Pühapäev. Jutustab kommunismist. Mainitud Jaan Gross. /-/ Päev uduga a la Remarque. Lumi tuli maha. Aarne esimene pikem suudlus Maiaga. /-/ Sama päeva öö. Sama päeva öösel kui Aarne hilja koju jõudis, rääkis tädi Ida Aarnele armastusest. /-/ Dies Irae. Koolis. Keemia tund õpetaja Lilianiga. Indreku vulgaarsevõitu kiri
Tartusse õppima. Maia on tüdruk, kes kolis Tallinnast Tartusse elama, kuna ta isa sai parema töökoha, Aarnde tädi, kelle juurde Aarne elama läheb. Kõrvaltegelased on Aarne sõbrad : Indrek, Ando, Ivo, Harri jne. Eelmisel kooliaastal oli Aarne olnud väga tubli ja tal oli vaid üks aasta koolis vaja veel pingutada. Kooliaasta alguses läks tal hästi ja rõõmsalt. Aarne oli kangekaelne ja laisk, aga samas oli ta üks targemaid õpilasi klassis. Tollest hetkest, kui Aarne kohtus Maiaga ja ta armus temase, hakkasid Aarne hinded alla käima. Aarne uueks ja ainukeseks asjaks, mida ta viitsis teha oli Maia aitamine. Maia oli juba mitu korda varem proovinud enda elu lõpetada. Maia oli väga hea joonistaja, aga ta oli väga enesekriitiline enda suhtes. Ta koguaeg arvas, et ta joonistused ei kõlba kuhugi ja ta pole Aarne jaoks piisavalt hea. Tänu sellele, et Aarne hakkas Maiaga õhtuti väljas käima, ei viitsinud poiss enam üldse õppida. Ta sai koolis vaid kahtesi
tädi juurde elama. Tal on head hinded ja saab kõigega hakkama. Tal on head sõbrad, kellega ta õhtuti väljas käib. Talle meeldib ka üks tüdruk Eda, kes aga temast huvitatud ei ole. Hilised väljas käigud ja tüdrukud muudavad Aarne ja tädi Ida suhted keeruliseks. Tädile ei meeldi, et Aarne õhtuti väljas käib, kuna ta hinded on halvemaks läinud. Aarnele hakkab meeldima uus tüdruk, kes kolis hiljuti Tartusse, ta nimi on Maia. Aarne käib Maiaga iga õhtu väljas, ega kuula enam üldse tädi sõna. Aarne avastab , et Maia on hea joonistaja, kuid tüdruk ei pea end selleks. Aarne viib ta oma töödega Esta Liigeri juurde, kes on Aarne tuttav. Esta ütleb, et Maial on annet, kuid ta arvab, et ta tööd on koledad. Aarne tahab, et Maia tegeleks joonistamisega ja läheks, kunstikooli, kuid tüdruk ei taha. Aarne ja tädi suhted muutuvad aina hullemaks, Aarne ei kuula tädi sõna ja tädi süüdistab teda kõiges
kasvatada Aarnest tõeline mees, vastavalt oma aja ettekujutusele. Aarnet ei rahulda väikekodanlik idüll ning ta satub tädiga korduvalt konfliktidesse. Ta süüdistab Aarnet koolist matkapäeviku varastamises, elektrikontrolli kohale kutsumises ning tülide tulemusena jääb Aarne ilma elektri ja söögita, mis tema õppimisväljavaateid veelgi kahandab. Teine oluline liin on tärkav ja hääbuv armastus jõukamast väikekodanlikust perekonnast tüdruku Maiaga, kes on sisemise sügavuseta. Suhe tüdrukuga viib Aarne mõtted õppimiselt kõrvale, mis viib hinnete halvenemiseni ning kokkupõrkeni õpetaja Korneliga. Konfliktid tädiga ja suutmatus jätkata sumbunud õhkkonnas päädivad Aarne lahkumisega kollasest majast ning kolimisega sõbra juurde. Aarne arutusi elust, armastusest, ühiskonnast ja inimese kohustusest antakse edasi vestluste kaudu sõpradega. Tegelastes on ebakindlust, otsimist, romaani üldine toon on närviline.
7. Millised olid Aarne ja õpetaja Korneli suhted? 8. Mida arvad teosest sina? Vastused: 1.Mulle ei meeldi Aarne, sest ta oli väga kangekaelne, ta ei viitsinud ja tal puudus tahe midagi teha, kuid siiski talle meeldis Maia, ainult tema aitamist ta tõsiselt võttiski. Kuid tal puudus järjepidevus ja lõpuks läks ka neiu aitamine luhta. Kunagi ei hakanud Aarne vastu oma tädile ja ta ei püüdnudki naisest aru saada, end muuta või õigustada. 2.Aarne üritas Maiaga olles ja teda õpetades enda probleemid tahaplaanile jätta ja Maia läbi ka ennast aidata. Maia küll püüdis, aga mitte enda, vaid poisi pärast ja sellega tappis ta enda ande. Aarne ei leidnud lõpuks enam Maias midagi, sest tüdruku ainus initsiatiiv oli poiss, tal olid kõik võimalused olemas, aga ta nägi ainult Aarnet. 3.Lõppude lõpuks ei suutnud Ida talle nende aastate jooksul midagi õpetada, või siis Aarne ei suutnud tarkussõnu vastu võtta, omastada
kasvatamiseks kõik. Maia, kellega Aarne kohtus ning armus. Maia oli omamoodi tüdruk teistsugusest perekonnast. Räägiti ka, et ta on proovinud enesetappu. Tüdrukul ei olnud elumõtet ning ta ei uskunud millessegi ega omanud asjadest oma arvamust. Ta tegi kõik nii nagu Aarne ning uskus seda, mida temagi. Aarne sõber Ando, kel oli eumõte paigas. Õpetaja Kornel, kes uskus tädi Idat ning kellega Aarne läbi ei saanud. Eda, tüdruk kelle vastu olid Aarnel isegi siis tunded, kui ta Maiaga oli. Eda ei olnud nagu Maia. Ta oli enesekindel ning ei lasknud endaga lollitada. Tegelaste kujutamine: Minu meelest ei olnud teoses palju kirjutatud tegelaste välimusest ja kõneviisist. Rohkem kirjutati käitumisest, tunnetest ja üksteisega suhtlemisest. Näiteks see, kuidas tädi Aarnega rääkis ning poisi emale valetas ning noormeest alusetult süüdistas ning Maiat oma kõnepruugiga solvas. Miljöö: Teose keskkond oli vägagi realistlik, kuna midagi polnud välja mõeldud ning need
Eurynome sünnitas Zeusile kariidid (Aglaia, Euphrosyne, Thaleia, tõid inimestele ilu ja rõõmsameelsust), Demeteriga (hea viljakusjumalanna) said nad Persephone (hilisem Hadese abikaasa), Mnemosyne aga kinkis Zeusile lausa üheksa muusat (Euterpe, Kleio, Erato, Melpomene, Kalliope, Polyhymnia, Terpischore, Thalia, Urania), Letoga (titaan Koiose tütar) sai taevajumal kaksikud Apolloni (ennustuskunsti jumal) ja Artemise (kuu- ja surmajumalanna) ja Maiaga (Atlase ja Pleione tütar) jumalate käskjala Hermese. ZEUS TEISTES MÜTOLOOGIATES Rooma mütoloogias on peajumalaks Jupiter (Iuppiter), keda kutsuti tiitliga Optimus Maximus (Parim ja Suurim). Jupiteri võimed ja roll olid peaasjalikult samad, mis Zeusilgi ja tihti käsitletakse neid kahte jumalust kui täpseid analooge. Samas on teadlased tänapäeval kindlad, et Jupiteri liiderlikkus, tema armuseiklused ja teda pidevalt jälitav armukade abikaasa Juno
Tapmine, kui väga suur patt, on suureks probleemiks ka siin raamatus. Kust saavad inimesed sellist julgust ja tahet, et ära tappa teine inimene? Kas sellistel inimestel südametunnistus ka üldse on? Ja kuidas nad saavad sellise teamisega, et nad on tapnud teise inimese, ise edasi elada? Nendele küsimustele on kindlasti igal inimesel palju erinevaid vastuseid. Esiteks võtame Jürka, kes tappis ära oma sulase, kuna ta avastas, et viimane on tema naise Lisete armuke. Jürka tütre Maiaga ei läinud ka sugugi hästi, ka tema suri ja mitte loomulikku surma. Nimelt ootas Maia Noore-Antsu last, mis oli mehele täiesti ennekuulmatu. Tema oli lapse sünnile kapitaalselt vastu ja üritas ise Maia rasedust katkestada, kuid midagi läks tema tegemiste juures viltu ning ühes lapsega võttis mees elu ka Maialt, kes jooksis verest täitsa tühjaks. Külarahvas rääkis, et Maia teinud enesetapu, kuid Maia vend Kusta teadis, et ta õe surmas on süüdi Noor-Ants ja lubas mehele õe
· Kleio oli ajaloo muusa. · Melpomene oli tragöödia muusa. · Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa. · Terpsichore (täis tantsulusti) oli tantsu muusa. · Thaleia (õitsev) oli komöödia muusa. · Urania oli astronoomia muusa. (Wikipedia : Muusad) Letoga (titaan Koiose tütar) sai taevajumal kaksikud Apolloni - prohvetluse, vibulaskmise ja muusikajumal, ja Artemise - neitsilik jahijumalanna. (G. Fink 2000: 182; Cotterell & Storm 2006: 496) Maiaga (Atlase ja Pleione tütar) jumalate käskjala Hermese. (G. Fink 2000 : 286) 4. ZEUSI SAMASTUMINE TEISTE MÜTOLOOGIATEGA Rooma mütoloogias on peajumalaks Jupiter (Iuppiter), keda kutsuti tiitliga Optimus Maximus (Parim ja Suurim). Ka tema kasutas piksenooli, kuid selleks et juhtida inimeste tegevust ja kaitsta roomlaste sõjategevust väljaspool Roomat. Zeusi ja Jupiteri käsitletakse kui ühte jumalat.
Perekond: Lisete läheb põrgusse tagasi. Naine Juula- Lapsed: Kaksikud (Noor Jürka ja Joosu), Kusta, Maia, Riia 1. Jürka algul elab koos oma naise Lisetega, neil pole lapsi. Nad võtavad endale kassi.Nad saavad omavahel hästi läbi.Kui Jürka võtab endale sulase, siis saab Jürka koos Juulaga lapsed ja tema esimene naine Lisete sureb viha kätte ära. 2. Jürka ja Juula saavad omavahel hästi läbi. Lastega saadakse hästi läbi välja arvatud Maiaga, kes läheb Antsu juures ülbeks ja ei austa enda peret enam. 3. Oluliseks peetakse seda, et perekond saaks õndsaks. 4. Lisete lähevad Jürkal suhted halvemaks ja Jürkal on ükskõik, mis tast saab. 5. Tegeletakse laste kasvatamisega, maa harimisega, loomade kasvatamisega, talu üleval pidamisega. Näide lk 104. 6. Lõpuks surevad nii Juula, Jürka kui ka lapsed, elama jääb ainul Riia, kes jääb naabrite hoole alla
Tädit ärritab Aarne uue aja mõttelaad, suhted tüdrukutega ja õppimisprobleemid; võimalik, et temas on ka veidi naiselikku või emalikku armukadedust. Ta süüdistab Aarnet koolist matkapäeviku varastamises, elektrikontrolli kohale kutsumises ja oma entsüklopeedia kadumises ning tülide tulemusena jääb Aarne ilma elektri ja söögita, mis tema õppimisväljavaateid veelgi kahandab. Teine oluline liin on tärkav ja hääbuv armastus jõukamast väikekodanlikust perekonnast tüdruku Maiaga, kes on püüdlik, kuid sisemise sügavuseta. Aarne püüab temas tekitada huvi kunsti vastu, kuid peab nentima, et ta ei armasta Maiat vaid enda ettekujutust sellest, kes Maia võiks olla. Suhe tüdrukuga viib Aarne mõtted õppimiselt kõrvale, mis viib hinnete halvenemiseni ning kokkupõrkeni õpetaja Korneliga (prototüüp Vello Saage). Konfliktid tädiga ja suutmatus jätkata sumbunud õhkkonnas päädivad Aarne lahkumisega kollasest majast ning kolimisega sõbra juurde
Themisega sündisid Zeusil hoorid Eunomia, Dike ja Eirene ja moirad Klotho, Lachesis ja Atropos. Heraga sai Zeus lausa neli järeltulijat - Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Zeusil oli ka abieluväliseid järeltulijaid. Eurynomega sai ta kariidid - Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia. Demeteriga said nad Persephone. Mnemosyne kinkis Zeusile lausa 9 muusat - Euterpe, Kleio, Erato, Melpomene, Kalliope, Polyhymnia, Terpischore, Thalia, Urania. Letoga sai ta kaksikut Apolloni ja Artemise. Maiaga oli neil jumalate käskjalg Hermes. Zeus pettis pidevalt oma abikaasat Herat kellele see ei meeldinud kuna ta oli abielu ja abielunaiste kaitsja. Zeus oli kõigi jumalate seast kõige silmapaistvam ja humoorikam. (Zeus) Poseidon Poseidon oli samuti Kronose ja Rhea poeg ehk siis Zeusi vend. Ta oli pärast maadejagamist saanud merejumalaks. Tema sümbol on kolmhark. Roomas oli tema vastseks Neptunus
Seda põhjusega, 5 kuna Zeusil oli palju afääre nii taevaste kui ka maiste naistega. Zeusil oli enne Herat palju naisi. Esmalt Metis, kellega sai poja; Themis, kellega sai kolm tütart (aastaaegade jumalannad). Seejärel sai Zeus kaksikud oma tütre Letoga (Apollon ja Artemis) ja poja ning tütre Ledaga (Polydeukes ja Helena); 9 muusat Mnemosynega ning poja nümf Maiaga (Hermes). Poseidon Merejumal Poseidon on Kreeka jumalatest kõige enam seotud oma elemendiga, milleks on vesi. Algselt oli ta siiski samavõrra maajumal kui merejumal. Iseloomult on Poseidon tormakas, kuri ja üllatav täpselt nagu merigi. Oma kolmhargiga raputab ta maad ja paneb mere mässama. Ta on abielus Amphiritega ning neil on palju lapsi. Tema metsikuse on pärinud kõik tema kükloopidest järeltulijad. Demeter Demeter on viljajumalanna, vanal ajal tõlgendati teda kui "maa ema"
koha pealt kõik vait, isegi Kusta. Juula arvas, et küllap oli see siis kas Ants või noor Ants ja Jürka lubas emmal-kummal siis kaela kahekorra keerata. Kirikuõpetajalt palus Jürka luba Maia surnuaiale matta, kuna noor Jürka oli maetud väljapoole surnuaeda, sest ta tegi enesetapu, kuid Jürka tahtis, et Maia saaks taevasse ja kirikuõpetaja lubas siis Maia surnuaiale matta. Mõne aja pärast tuli Kusta koju ja rääkis kõik ära, mis Maiaga oli: lapse isa oli ikkagi olnud noor Ants ja Maia tahtis lapsest lahti saada, et noore Antsuga abielluda. Noor Ants oli kellegi Maiale appi palganud, et lapsest lahti saada, kuid asi läks nässu ja siis läks noor Ants ära välismaale, kuni kõik see asi unustatakse. Temaga läks ka vana Ants, kuid tuli tagasi. Kusta lubas noorele Antsule kätte maksta. Vana Ants oli käinud koertenäitusel ja seletas sellest piiiiikalt laialt Jürkale. Kui Jürka ütles, et põrgus pole ühtki
annaabi.ee 
