.. 0,7 m; · vineeripakud, >=200 mm; 1... 2 m. Ümarmaterjalid valmistatakse peamiselt okaspuidust, vineeripakud aga lehtpuust (kask). Kvaliteedi järgi jagatakse ümarmaterjalid sortidesse või kvaliteediklassidesse. Klass (sort) määratakse väliste tunnuste järgi (läbimõõt, okste arv, kõverused jne). Ümarmaterjalide koguse mõõtühikuks on m3 tihumeeter ja see näitab palkide tegelikku mahtu, palkidevahelist ruumi mitte arvestades. Palkide ruumala leitakse vastavate mahutabelite järgi pikkuse ja ladva läbimõõdu järgi. Valdav osa kasutuskõlblikust tarbepuidust on pärit puu tüvest. Kuigi palke võib saada ka jämedamatest okstest, põhjustab okste ja kaldu kasvanud tüvede aastarõngaste asümmeetria tavaliselt reaktsioonipuidu tekkimist, mis on ebastabiilne ning kipub kaarduma ja lõhenema. Palk on langetatud ja laasitud puutüve järkamisel saadud ümarpuit. Palgiks nimetatakse tavaliselt sellist osa tüvest, mille omadused lubavad temast toota
- tasasel maal liidetakse saadud kõrgusele oma silmade kõrgus (1,5m) juurde - kui puu kasvab kallakul, siis viseeritakse puu latva ja juurekaelale, puu kõrgus saadakse kahe mõõtmise vahena 4. Puu mahu määramine Kui on teada puu kõrgus ja rinnasdiameeter, saab määrata puu mahu. Puu mahu määramiseks on väga palju erinevaid arvutusvalemeid. Puu tüve võib vaadelda kui koonust ja leida tuleb koonuse ruumala. 1. võimalik on puu mahu määramine vastavate mahutabelite alusel 2. kõige levinum ja enamkasutatavam on järgm valem: V=g1,3hf (kus g- puu rinnaslõike pindala m2; h- puu kõrgus m; f- vormiarv) Vormiarv näitab puutüve mahu suhet kujutatava silindri mahtu, mille kõrgus võrdub puu kõrgusega ja läbimõõt puu rinnakõrguse läbimõõduga. Okaspuudel on see en 0,45-0,50, lehtpuudel 0,41-0,45. kui kõrgus on teada, saab hf-i vastavast tabelist. 5. puu vanuse määramine • männaste loendamise teel
antud kasvukoha sobivust mingi puuliigi kasvatamiseks. Puistu tootlikkus sõltub esmajoones kasvukoha tingimustest, kliimast, mullastikust, reljeefist, veereziimist. 6. Täius - näitab metsa suhtelist tihedust. 7. Kasvukohatüüp - puistud eraldatakse, kui nad kuuluvad erinevatesse tüübirühmadesse. 2.3 Metsamaterjalide mahu määramine. 1. Ümarmaterjalid Kõige tavalisem ümarmetsamaterjal on palk. Määratakse mahutabelite abil, selleks on vaja teada: a. materjali ladvapoolset diameetrit (cm) * mõõdetakse koorealune diameeter * mõõdetakse minimaalne diameeter * diameeter mõõdetakse 1 cm täpsusega b. materjali pikkust (m) 2. Virnmaterjalid. Virna maht leitakse virna kõrguse, pikkuse ja laiuse korrutisena. Koefitsiendid on erinevad, sõltudes: *puuliigist *materjali pikkusest *materjali diameetrist 3. Saematerjalid
Tasasel maal liidetakse lugemile 1,5m juurde Kallakul kas lahutatakse või liidetakse erinevused Puu mahu määramine Raieeas moodustab tüvi 60-85, oksad 5-25 ja juured 5-35 % Tüvi jaguneb tarbe ja küttepuuks Sortimendid liigitatakse ladvapoolse d järgi Jäme sortiment >26 cm Keskmine sortiment 13-25 cm Peen sortiment 3-12 cm Puu mahtu määratakse vastavate mahutabelite alusel Levinuim valem on o V = g1,3 x h x f o g - on puu rinnaslõike pindala m2 o h - puu kõrgus m o f - vormiarv Vormiarv näitab puutüve mahu suhet kujutatava silindri mahtu, mille kõrgus võrdub puu kõrgusega ja läbimõõt puu rinnakõrguse läbimõõduga Okaspuudel on see enamasti 0,45-0,50 Lehtpuudel 0,41-0,45 Puu vanuse määramine männaste loendamise teel (okaspuudel)
21. Kõrgus (puu ja puistu, mõõtmine, jaotuse seaduspärasused). 22. Kasvava metsa puidumahu määramise meetodid. 1) Ülepinnaline kluppimine 2) Keskmise mudelpuu meetod 3) Draudti meetod 4) Fikseeritud suurusega proovitükkide kluppimine 5) Bitterlichi meetod Lihtsaimaks viisiks oleks elemendi tagavara määrata kas silmamõõduliselt või silmamõõduliselt hinnatud takseertunnuste ja vastavate tabelite või lähendite alusel. Tagavara määramine kasvava metsa mahutabelite abil Tagavara määramine mudelpuude meetodil, mahukõvera ja sirgega Ehk siis:1). Kluppimine: 2)silmamõõduline 3)bitterlich 4)mudelpuu, 5)proovitükk. 23. Raielangi eraldamine. Lanki ei eraldata oma ülesande täitnud seemnepuudele ja muude üksikpuude koristamisele. VR,SR-tel väljaspool lanke muudel raietel.Eraldustööde hulka kuuluvad eraldusvisiiride sisseraiumine,langipostide püstitamine ja pealkirjastamine,langi mõõdistamine ja langi skeemi koostamine
lindiga. Sammudega mõõtmine on üldiselt ebatäpne, 1m viga kauguse (baasi) määramisel tingib 1m vea puu kõrguses. * tasasel maal liidetakse saadud kõrgusele oma silmade kõrgus (1,5 m) juurde. * kui puu kasvab kallakul, siis viseeritakse puu latva ja juurekaelale ja tulemused liidetakse või lahutatakse. d) Puu mahu määramine Kui on teada puu kõrgus ja rinnasdiameeter saab määrata puu mahu. 1) Võimalik on puu mahu määramine vastavate mahutabelite alusel. 2) Kõige levinum ja enamkasutatavam on järgmine valem: V = g1,3 h f kus g - on puu rinnaslõike pindala m2 h - puu kõrgus m f – vormiarv Vormiarv näitab puutüve mahu suhet kujutatava silindri mahtu, mille kõrgus võrdub puu kõrgusega ja läbimõõt puu rinnakõrguse läbimõõduga. Okaspuudel on see enamasti 0,45-0,50 lehtpuudel 0,41-0,45 Kui kõrgus on teada, saab hf-i vastavast tabelist. 5. Puu vanuse määramine *männaste loendamise teel
protsenti moodustab antud puuliik puitu koosseisust. Vanus määratakse iga rinde iga puuliigi keskmise vanusena. Boniteet iseloomustab kasvukoha headust mingi puuliigi kasvatamiseks. Täius on koefitsient mis leitakse puistu hektaritagavara või hektari lõikepindala jagamisel sama vana normaalpuistu tagavaraga või lõikepindalaga. 17. Metsamaterjalide mahu määramine. Ümarmaterjalid kõige tavalisem on palk, maht määratakse mahutabelite abil, selleks tuleb teada: materjali ladvapoolset diameetrit; materjali pikkust meetrites. Virnmaterjalid maht leitakse virna kõrguse pikkuse ja laiuse korrutisena. Saematerjalid tuleb leida materjali ühe tüki maht (selleks vaja teada materjali laius paksus ja pikkus). 18. Metsade uuenemine ja uuendamine. Jaguneb: 1) Looduslik metsauuenemine võib toimuda kas seemneliselt selleks on vaja soodsat
* tasasel maal liidetakse saadud kõrgusele oma silmade kõrgus (1,5 m) juurde. * kui on kallak, siis viseeritakse puu latva ja juurekaelale ja tulemused liidetakse või lahutatakse. 4. Puu mahu määramine Kui on teada puu kõrgus ja rinnasdiameeter saab määrata puu mahu. Puu mahu määramiseks on mitmed erinevad võimalusi ja erinevaid arvutusvalemeid. Tegelikult võib puu tüve vaadelda kui koonust ja tuleb leida koonuse ruumala. 1) Võimalik on puu mahu määramine vastavate mahutabelite alusel. 2) Kõige levinum ja enamkasutatavam on järgmine valem: V = g1,3 h f kus g - on puu rinnaslõike pindala m2 h - puu kõrgus m f - vormiarv Vormiarv näitab puutüve mahu suhet kujutatava silindri mahtu, mille kõrgus võrdub puu kõrgusega ja läbimõõt puu rinnakõrguse läbimõõduga. Okaspuudel on see enamasti 0,45-0,50 lehtpuudel 0,41-0,45 Kui kõrgus on teada, saab hf-i vastavast tabelist. 5
Tarbetüvi jaotatakse selle järkamisel saadavate normaalsete mõõtudega sortimentide ladvapoolse diameetri järgi jämedaks (26 cm ja rohkem), keskmiseks (13 kuni 25 cm) ja peeneks (3-12 cm ) tarbepuiduks. Kui on teada puu kõrgus ja rinnasdiameeter saab määrata puu mahu. Puu mahu määramiseks on mitmed erinevad võimalusi ja erinevaid arvutusvalemeid. Tegelikult võib puu tüve vaadelda kui koonust ja tuleb leida koonuse ruumala. 1) Võimalik on puu mahu määramine vastavate mahutabelite alusel. 2) Kõige levinum ja enamkasutatavam on järgmine valem: V = g1,3 h f kus g - on puu rinnaslõike pindala m2 h - puu kõrgus m f - vormiarv Vormiarv näitab puutüve mahu suhet kujutatava silindri mahtu, mille kõrgus võrdub puu kõrgusega ja läbimõõt puu rinnakõrguse läbimõõduga. Okaspuudel on see enamasti 0,45-0,50 lehtpuudel 0,41-0,45 Kui kõrgus on teada, saab HF-i vastavast tabelist.
koonuse ruumala. 2. Rindelisus - puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt. 1) Võimalik on puu mahu määramine vastavate Lihtpuistu - 1 rinne mahutabelite alusel. Liitpuistu - 2 rinnet 2) Kõige levinum ja enamkasutatavam on järgmine Kui puistus on puude kõrgused erinevad ja valem: moodustub kaks üksteise all asuvat
annaabi.ee 
