Kui tehakse videoid näiteks inglise keeles ja see läheb inimestele peale siis ei ole väga raske endale suur fännibaas teha. Noored teevad ka blogisid enda elust ja tegemistest. Tänapäeva ühiskonnas on massimeedia kaudu leviv info ja meelelahutus muutunud inimese igapäevaelu lahutamatuks osaks. Ka Eestis ei oska paljud inimesed ette kujutada oma elu hommikuste raadio- või teleuudisteta ja päeva jooksul vähemalt paari külastuseta suhtlusvõrgustikesse. Internetil puudub mahupiirang ning see toimub katkestusteta 24/7. See tähendab, et interneti infohulk on tohutu ning igaüks, kes tahab seal tähelepanu leida, konkureerib teise miljonite infot jagavate üksutega. Traditsiooniliste meediumide kolimine internetti on avanud nende jaoks palju uusi võimalusi, kuid tekitanud ka arvukaid probleeme. Meedia on Eesti noorte jaoks üha enam vajalikum, sest juba noorest peast on vanemad lastele
Mida on arvutisuhtlus keelele kaasa toonud? ● Teksti saab mitmeid kordi ja kiiresti teksti parandada, pikki tekstiosi kergesti ümber tõsta, tõsta lõike kergesti ühest tekstist teise jms. ● Saab kasutada erinevaid märke või pilte. ● Arvuti on toonud kaasa mõned uued kirjalikud teksti- ja suhtlustüübid: e-mailid, netikommentaarid, MSN dialoogid, jututoad, Twitteri minitekstid, kollektiivse kirjutamise (wiki- kirjutamine) jms. ● Mahupiirang, mitmed tekstitüübid (SMS, Twitter) lubavad ainult väga lühikesi saadetisi, millesse kirjutaja peab oma sõnumi ära mahutama( see õpetab teksti senisest tihedamalt sõnastama, aga nõuab ka tihti erinevaid lühendamisi ja väljajätteid). ● Spontaanne reaalajas toimuv kirjalik dialoog. ● Piiri nõrgenemine suhtlussituatsiooni eri tüüpide vahel. Millised on netikeele erijooned? ● Suurtähtede ja kirjavahemärkide ärajätmine sealt, kus saab ilma läbi,
Tulumaks Kaudne: - arvestatakse toodete/teenuste hinna sees Käibemaks Tulumaks Proportsionaalne – nt 20% Astmeline – jaguneb progressiivseks ja regressiivseks. Väliskaubandusbilanss Kaubandusbilanss – ekspordi/impordi suhe Avatud vs suletud majadus. Eesmärk on parandada kohalike ettevõtete konkuretsivõimet väljaspool. Välismajanduspoliitika vahendid: Tollimaks – imporditavate kaupade maksustamine Kvoot – mahupiirang, mis on seatud imporditavatele kaupadele Standardid – nõuded imporditavatele kaupadele Embargo – kauplemiskeeld (riigi v tootegrupiga) Subsiidium – võivad esineda siseturul v ekspordi puhul. Nt riik maksab peale, kui kohalik ettevõte ekspordib. Dumping – alla omahinna müümine Eksporditõke – seada piiranguid väljaveetavatele kaupadele 4 majandusliku koostöö vormi:
ajukoore oimusagarad, ajukoore otsmikusagarad. Lühiajaline mälu Seda mälu iseloomustavad neli peamist tunnust: 1. lühiajalisus: informatsioon püsib mälus mõnest sekundist poole minutini, kusjuures püsivuse aeg oleneb sellele informatsioonile pööratud tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Lühimälu kaasaegsetes käsitlustes kasutatakse mõistet töömälu, mis on siiski mõnevõrra laiem konstrukt. 2. mahupiirang: keskmiselt mahutab lühiajaline mälu 7±2 järjestikust ühikut informatsiooni (Miller, 1956), kuid meeldejäetavad ühikud võivad olla erineva suurusega. Näiteks on vaja meelde jätta isikukood, mis ületab lühimälu mahtu. Meeldejätmine on võimalik kui numbrite rida jaotada lihtsamateks ja tähendust omavateks ühikuteks. Nii on vaja meeles pidada sootunnust, sünni kuupäeva järjekorda (aasta, kuu, kuupäev) ja nelja arvu koodi lõpust. Sellist informatsiooni
weebly.com 2015). 8 4. Lühiajaline mälu Lühiajalist mälu iseloomustavad peamiselt neli erinevat tunnust: 1. Lühiajalisus: informatsioon püsib mälus mõnest sekundist poole minutini, kusjuures püsivuse aeg oleneb sellele informatsioonile pööratud tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Lühimälu kaasaegsetes käsitlustes kasutatakse mõistet töömälu, mis on siiski mõnevõrra laiem konstrukt. 2. Mahupiirang: keskmiselt mahutab lühiajaline mälu 7±2 järjestikust ühikut informatsiooni kuid meeldejäetavad ühikud võivad olla erineva suurusega. Sisulise organiseerimise tulemusena on inimesel võimalik meelde jätta rohkem ühikuid kui näiteks seitse ja kui ühikutes tähtede arv kokku lugeda, on meelde jäänud tähtede arv veelgi suurem. 3. Tahtele allumine: inimesel on võimalik tahtlikult suurendada meelde jäetavate ühikute arvu. Suur osa inimestest kasutab selleks kordamist. 4
lühi-/töömällu) Mälu alaliigid 1) Sensoorne mälu väga lühiajaline, maht piiramatu saab infot tänu aistingutele, nagu haistmisele, nägemisele ja puudutamisele (näide: lähen tuppa, panen pirni põlema, pirn põleb kohe läbi, kuid hetk peale seda veel tajun ruumi nagu see oli enne valguse kustumist). Sensoorsest mälust põhimällu jõuab vaid valikuline osa infost. 2) Lühimälu informatsioon tuleb sensoorsest mälust, info on seal aga üldistatum ja vähem detailne, mahupiirang (7+-2 kompa). Teave püsib umbes 20-40sek. Lühimälu on aluseks operatiivmälule (töömälule) 3) Püsimälu info võib säilida aastaid/aastakümneid a) protseduurimälu (motoorsed tegevused, tihti automaatne ,,kehamälu", teadvustamatu) b) semantiline mälu (säilib omandatud abstraktne, sümboolne ja teoreetiline informatsioon; suur maht; kõigil inimestel üsna sarnane) c) episoodiline mälu (individuaalne, isikuga seotud, isiklikud eluepisoodid
Jutustus novellist laialdasem sündmustik, on lihtsam kui romaan. Novell tihe sündmustik, vähe tegelasi, üks keskne teema, lõpus puänt. Muinasjutt lühike proosajutustus, mille sündmustikus sisalduvad imed jms mida reaalsuses ei esine. Valm õpetlik sisu, tegelased loomad kel inimeste omadused, lühike. 40.Mille poolest on draamateosed erilised? Mõeldud laval esitamiseks. Sellest tuleneb dialoogivorm, olevikus esitatav tegevus, mahupiirang, spetsiifiline ruum, vahendaja puudumine jne. Draama kui ühiskondlik zanr. Oluline on publik. 41.Kuidas jaotub näidendi tekst, milliseid osi saab eristada? Näidend ise jaotub vaatusteks, stseenideks jne, tekst jaotub pea- ja kõrvaltekstiks. 42.Defineerige mõisted remark, ekspositsioon, nimetage ekspositsiooni funktsioonid. Remark on draamateoses tegelaskõnet, lava-, heli-, valguskujundust vm kommenteeriv märkus autorilt näitlejale, lavastajale või lugejale
Dramaturgy gives the work or the performance a structure Draama on seotud nii kirjanduse kui teatriga (&/või teiste tegevusaladega) dialoogiline ja olevikuline (st. ei ole valikut - see on nüüd ja praegu) poeetika & kompositsioon on spestiifilised: põhitekst & sekundaartekst (remarkteks jm) üldjuhul esitatakse sündmusi & draama kõne on seotud tegevusega üldjuhul puudub jutustaja Draama reglementeerituse aste on suurem kui proosas, st et mahupiirang on range(m) ; sisu, tegevus ja tekst kontsentreeritum ja selgem; siseelu esitatakse väliste vahenditega ning tegevus kehalisem Kas draama on ka keerulisem kui proosa? Kirjandus, ühiskond, kultuur - kirjaniku päritolu, tõekspidamised jne - tekstis avalduvad sotsiaalsed teemad, tõekspidamised jne - lugeja ja teiste kirjanduskultuuris osalejate päritolu, tõekspidamised, sotsiaalsed suhted 1.sotsioloogiaga (Pierre Bourdieu) 2.kirjandusega 3.eneseküllasus / väline tingitus *
sõnadena lavastusse üle kanda, aga remargid tuleb sõnaliselt kujult üle kanda hääletooni, zestidesse, lavakujundusse, muusikasse. Draamatekst jätab alati ka tõlgendamisruumi & kaasaloomisvabadust nii lavastajale, näitlejatele kui ka kunstnikule. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ettekandmise ehk etenduse ajal. Lavastus on selle kõikide etenduste muutumatu ühisosa. (wiki) Draama reglementeerituse aste on suurem kui proosas, st et mahupiirang on range(m) ; sisu, tegevus ja tekst kontsentreeritum ja selgem; siseelu esitatakse väliste vahenditega ning tegevus kehalisem 24. Mis on kultuur? kuidas saaks vaadelda kultuuri ja kirjanduse suhteid? Kultuur on (1) mistahes inimtegevus (2) mingile piirkonnale, ajastule, rahvale või grupile iseloomulike tegevuste ja hoiakute kogum (3) vaimne tegevus ja kunstiline tegevus Kirjandus peegeldab omaaegset kultuuri, c'est très facile! 25. Mil kombel on kirjandus seotud ühiskonna ja ideedega
vaatus ühes, teine teises kohas. Draama on inimese siseelu kujutamine keerulisem, kuna puudub jutustaja, siis ei saa seda alati otsesõnaliselt või üksikasjaliselt kirjeldada. Inimese siseelu avatakse näidendis tavaliselt tegelase kõne, käitumise või ruumi abil. Draama keskendub enamasti inimestevahelisele suhtelmisele ja suhetele ning elu teatraalsusele. Draama on tavaliselt mõeldud teatris esitamiseks. Draama reglementeerituse aste on suurem kui proosas, st et mahupiirang on range(m); sisu, tegevus ja tekst kontsentreeritum ja selgem; siseelu esitatakse väliste vahenditega ning tegevus kehalisem. 24. Mis on kultuur? Kuidas saaks vaadelda kultuuri ja kirjanduse suhteid? Kultuur on Mistahes inimtegevus Mingile piirkonnale, ajastule, rahvale või grupile iseloomulike tegevuste ja hoiakute kogum Vaimne tegevus ja kunstiline tegevus Kirjandus, ning üldsuse suhtumine sellesse, peegeldab omaaegset kultuuri 25
annaabi.ee 
