Vale väite korral paranda õigeks! a. Pajaka looduskaitseala on Raplamaa vanim kaitseala. b. Rapla maakonnas on 267 küla. c. Rapla maakonnas on 13 linna. d. Rapla maakonnas elab 50 000 elanikku. e. Rapla maakonna pindala on 2979,71 km2. f. Rapla vallas on 10 rüütlimõisa. g. Loone linnus on Raplamaa suurim linnus. h. Eeru kõrts asub Mahtras. i. Pae karstiala asub 2 hektari suurusel maatükil. j. Eestimaa Kivide Kuninga nime all tuntakse Mari nutukivi. 2. Täida lüngad! a. Koordinaatidel 58° 52' 13" N, 24° 27' 52" E asub _________________________. b. __________________ on üks suuremaid teadaolevaid viikingiaegseid asulaid Baltimaades, mis rajati arheoloogiliste andmete järgi 7-8. sajandil. c. Raplamaa vapi aluseks on ______________.
tuli abi otsida sõjaväelt. 1841. aasta septembris leidis aset Pühajärve sõda, kus talupojad takistasid kihutustöö peasüüdlasteks olevate kaaslaste karistamist. Nende tegevus piirdus nuiad käes metsas redutamise ja ümber mõisa käratsemisega. Pärast 1856. aasta talurahvaseadust algas käärimine ka Põhja-Eestis ja Saaremaal. 1858. aasta kevadel keeldusid paarikümne Harju-, Järva-, ja Virumaa talupojad tööle minemast. Kohale toodi sõjaväeosad ja tekkinud sõnavahetus kasvas Mahtras üle veriseks kokkupõrkeks. 3.Talurahva olukord 18. 19. saj. vahetusel. Peale Roseni deklaratsiooni langesid talupojad Eestis õigusteta pärisorja seisusesse.Talupoegi kaitses ainult mõisnike majanduslik huvi. 1765. aastal võeti vastu Browne positiivsed määrused talupoegade olukorra kergendamiseks. Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene riigi mainet Euroopas. 1795. a. Eestimaa maapäeval kukkus aga talurahvaküsimuse arutamine läbi. Aleksander I
neid talust väljatõstmisega. Vahepeal oli vastuhakanud talupoegade rahustamiseks Tallinnast välja saadetud karistussalgad Kose kihelkonda, kus mitmes mõisas oli keeldumist abiteost. 30. maiks kutsuti Mahtra talupojad Habajale, kus eelmine päev karistati peksuga Habaja ja Harmi mehi. Teade sellest jõudis 30. mai hommikuks tüdruk Miina Ermesega Mahtrasse Hans Tertsiuse Sepa tallu, kus parasjagu nõu peeti. Mahtras pidi sõnnikuvedu algama alles 2. juunil, seega taheti neid karistada veel tegemata teo eest. Omavahelistes juttudes öeldi nüüd välja sõna "sõda". ,,Me ei või ennam, meie otsime abbi ja kui ea ei aita, siis akkame wasta ja sõdda piddama."Seejärel toimus Juuru kirikukõrtsis naabervaldade esindajate nõupidamine, kus Tertsius palus abi teistelt talitajatelt. Osa neist siiski keeldus ja lahkus. Samal õhtul läks Tertsius Liivimaale Kärusse vene vaimuliku
Kuigi arheoloogid ei julge veel midagi kindlat väita, näitavad kõik faktid, et tegemist on tõepoolest laevamatusega. Läänemere regioonis uhkeima matusega! Artikkel oli väga põnev sest kajastas Eestist leitud ja ajalooliselt väga tähtsat objekti. Kindlasti nõustun sellega ,et tegu on väga tähtsa leiuga nii Eesti kui ka terve Läänemere äärsete riikide ajaloo jaoks. 2) Eesti lugu: Eduard Vilde ,,Mahtra sõda" Linda Kaljundi Eesti Päevaleht 03. jaanuar 2009 00:00 Mahtras võttis rahutustest osa 700800 talupoega. Seda oli rohkem kui üheski teises 18.19. sajandi vastuhakus. Sümboli staatuse omandas sündmus siiski alles Eduard Vilde romaaniga ,,Mahtra sõda" (1902). Romaani tegevus toimub uue talurahvaseaduse tuleku ajal. Vilde tegelased on seadust terve elu oodanud. Kuigi Vilde kasutas ohtralt arhiivimaterjali ja mälestusi, ei ole põhjust pidada ,,Mahtra sõda" dokumentaalromaaniks. Dokumentaalne aines lisab sellele autoriteeti, kuid teose mõjuvuse
kes ähvardas neid talust väljatõstmisega. Vahepeal oli vastuhakanud talupoegade rahustamiseks Tallinnast välja saadetud karistussalgad Kose kihelkonda, kus mitmes mõisas oli keeldumist abiteost. 30. maiks kutsuti Mahtra talupojad Habajale, kus eelmine päev karistati peksuga Habaja ja Harmi mehi. Teade sellest jõudis 30. mai hommikuks tüdruk Miina Ermesega Mahtrasse Hans Tertsiuse Sepa tallu, kus parasjagu nõu peeti. Mahtras pidi sõnnikuvedu algama alles 2. juunil, seega taheti neid karistada veel tegemata teo eest. Omavahelistes juttudes öeldi nüüd välja sõna "sõda". Me ei või ennam, meie otsime abbi ja kui ea ei aita, siis akkame wasta ja sõdda piddama. Seejärel toimus Juuru kirikukõrtsis naabervaldade esindajate nõupidamine, kus Tertsius palus abi teistelt talitajatelt. Osa neist siiski keeldus ja lahkus. Samal õhtul
Ants tuli sama targalt linnast tagasi. Järgmisel õhtul tuli talitaja (Antsu) juurde palju rahvast. Nad ei olnud nõus enam mõisale sõnnikut vedama. Seega läks ants härra von Helffreichi jutule. Härral oli kiire, seda oli näha sellest, et ta sõrmedega laul koguaeg klõbistas. Ants rääkis talle, et talupojad tahavad sõnnikuveo poolest kergendust. Härra küsis, et kas Ants ise ka soovib ning ants ütles, et see paha küll ei teeks. Härra von Helffreich ütles, et Mahtras jääb niikaua vana seaduse järgi kuni kästakse. Härra läks ära ja ütles veel, et kui mingeid küsimusi veel tekib, et siis mingu opmanni jutule. Ants rääkis talupoegadele, et mis härra oli öelnud. Talupojad ütlesid,et nemad pole nõus sellega. Ants läks nüüd opmanni juurde ja ütles, et talupojad ei vea sõnnikut. Opmann ütless, et kõik lähevad aagrehti juurde. Ants palus, et äkki saab seda veel rääkida, et nad siiski ei peaks
Ants tuli sama targalt linnast tagasi. Järgmisel õhtul tuli talitaja (Antsu) juurde palju rahvast. Nad ei olnud nõus enam mõisale sõnnikut vedama. Seega läks ants härra von Helffreichi jutule. Härral oli kiire, seda oli näha sellest, et ta sõrmedega laul koguaeg klõbistas. Ants rääkis talle, et talupojad tahavad sõnnikuveo poolest kergendust. Härra küsis, et kas Ants ise ka soovib ning ants ütles, et see paha küll ei teeks. Härra von Helffreich ütles, et Mahtras jääb niikaua vana seaduse järgi kuni kästakse. Härra läks ära ja ütles veel, et kui mingeid küsimusi veel tekib, et siis mingu opmanni jutule. Ants rääkis talupoegadele, et mis härra oli öelnud. Talupojad ütlesid,et nemad pole nõus sellega. Ants läks nüüd opmanni juurde ja ütles, et talupojad ei vea sõnnikut. Opmann ütless, et kõik lähevad aagrehti juurde. Ants palus, et äkki saab seda veel rääkida, et nad siiski ei peaks
nooruk julgeb tõsta silmi peretütre poole. (Sõgel, Eesti kirjanduse ajalugu III köide, 195) Ajalooline triloogia Triloogia esimene osa ,,Mahtra sõda" käsitleb üht juhtu talupoegade massilistest vastuhakkudest Põhja-Eesti mõisates. 1858. aasta aprillis kuulutati välja uus, 1856. aasta talurahvaseadus. Talupojad ootasid uuest seadusest teokoormiste vähendamist, eriti aga teorendi ühe rängema vormi, abiteo kaotamist. Mahtras leidsis traagilised sündmused aset mais-juunis 1858, millele järgnes pikk kohtuprotsess ja süüdimõistetute karistamine 10. veebruaril 1859. Romaani ,,Kui Anja mehed Tallinnas käisid" keskne periood, Anija ja Kurisoo talupoegade ebainimlik peksmine Tallinna turuplatsil 21. juulil 1858, oli samuti abiteost keeldumisest põhjustatud. Romaani ülesandeks on näidata eestlaste pürgimist linna neil aastail ning nende alamuslikku asendit võrreldes saksa linnakodanlusega
1901. aastal asus Vilde oma ammust unistust täide viima ajaloolist romaani ,,Mahtra sõda" kirjutama. Sellest romaanist sai alguse ajaloolise romaani triloogia. Kavatsus kujutada eesti talurahva võitlust saksa mõisnike vastu oli tal tärganud juba noorusaastail. Esimesi teateid Mahtra sündmustest kuulis Vilde inimestelt, kes Mahtra talupoegade vastuhakku pealt näinud olid, kui ta töötas ,,Virulase" toimetuses. Enne kui Vilde hakkas ,,Mahtra sõda" kirjutama, käis ta Mahtras ja selle ümbruses ajaloolisi kohti vaatamas ja suulist andmestikku kogumas. Ta rääkis paljude kohalike inimestega, kes Mahtra sõjas olid pealtnägijaiks. Kahjuks polnud enam elus sündmuste peategelasi, aga leidis siiski neid, kes rahutuste ajal olid Mahtras viibinud või sõjast kuulnud vanemate inimeste käest. Ta käis ka Mahtra mõisa õues, kus ülestõus oli alguse saanud. Seal märkis Vilde paberile iga pisiasja, et tal oleks hõlpsam ülestõusu sündmusi kirjeldada
Eesti uusaeg. Mahtra sõda. 1856. Jüripäevast pidid uued maaseadused kehtima hakkama. 23.04 on see. Olukord muutus rahutuks, sest tahetu teada saada palju on töökoormisi. Aga loodetud tulemusi ja kergendusi ei tulnud. Nii siis pahameel kasvas ja alates aprilli lõpust mai alguseni hakkasid rahutused liikuma idast läände. Algas virumaalt algvere mõisast. Keelduti teotööst. Aprilli lõpp- septembri lõpp 1856. Toimusid rahutused- Kuulsaim 2 juuni mahtras. Talupoegade mäss, mahtra katastroof, ülestõus jne. Selles osales u 700- 800 talupoega 9-10st mõisast. Neid tuli pool roodu sõdureid maha rahustama. 2 juuni hommikuks pidid minema karistuse järgi. Hans tetsius. Ja veel mõne käskjalaga kutsuti rahvast appi. Siis saabus see rahvas, relvadega. Sõdurid piirati sisse, läks kähmluseks. Sõdurite salk sunniti kähmlusega põgenema. Seal sai surma 1 ohvitser, 13 sõdurit said haavata, ja peale seda rünnati mõisa
- Pärast Napoléoni lüüasaamist, Aleksanderi käsul agraarreform. Pärisorjuse kaotavad seadused võeti vastu Eestimaal 1816 järmisel aastal Kuramaa ja lõpuks Liivimaa maapäeval 1819. Talupoegade tegelik vabanemine toimus aga kümme aasta vältel. Perekonnanimed talupoegadele! Mõisnikud andsid nimed. - 19.sajandi esimesel poolel puhkes tihti eesti ja läti talupoegade rahutusi, 1841 Jaunbebris, 1842 Veselavas ja 1858 Mahtras. Aleksander kui ,,hea tsaar". Liivimaa talupoegade pöördumine õigeusku, et saada maad. Polnud võimalust enam tagasi teise usku minna. - 1849. Võttis Liivimaa ebatüüpiliselt kaugelenägelik maamarssal parun Hamilkar von Fölkersahm ette agraarformi, mille mõte oli kehtestada teoorjuse asemele raharend ning eraldada osa mõisamaast, mida talupojad saaksid osta või rentida. Samad reformid viidi läbi ka aastaid hiljem Eestimaal ja Kuramaal
talupoega saavad ihunuhtluse osaliseks, kahele neist määratakse 1000 kepihoopi, 6-le 600, 4-le 400. Üsna jõhker karistamine toimus. Inimene, kui ta üldse ellu jäi, oli tõenäoliselt pärast sandistatud. Mitmed talupojad on mõistetud ka 10 aastaks sunnitööle, osa saadeti ka Siberisse. Tulemus oli äärmiselt julm. Mahtra sõda on innustanud mitmeid teisi mõisaid, üsnagi sarnaseid, aga mitte nii ulatuslikke ülestõuse oli veel. Talurahva seas läheb liikvele loosung ,,Teeme nii, nagu Mahtras!". Tekkis ka väljend ,,Mahtrat tegema". Terve juunikuu on rahutu, juulikuu olevat veelgi rahutum. Eelkõige on igal pool keeldumine abiteo tegemisest. Pärast seda hakkab rahutuste laine vaibuma. Anija ja Kurisoo talupojad otsustasid Tallinnasse, minna, et seaduse suhtes selgust saada. 1. juulil (?) jõutakse Toompeale, sinna läheb 51 talumeest asja suhtes selgitusi saama. Üsnagi ootamatult talupojad vahistatakse, süüdistatakse mõisnikele vastuhakus, mõistetakse vitsakaristus
annaabi.ee 
