Auschwitzi koonduslaager Lizette Tarlap 9.c Sissejuhatus Oli suurim ja tuntuim Saksamaa Teise maailmasõja aegne koonduslaager. Asus Lõuna-Poolas. Maailma suurim holokaust. Ajalugu 1940.a Laagrid. Birkenau e. Auschwitz Hukkamised Gaasikambrid. Mahalaskmised. Poomised. Surnuks näljutamine. Karistused Põhjused. Kõige sagedamad. 11.Osakond Post Juhid ja töökorraldus Meestest: Naistest: Rudolf HöB Johanna Langefeld, Arthur Maria Mandel Liebehenschel
võimule. Alustati karmikäelist valitsemist. Diktatuur hakkas kontrollima põllumajandust ja tööstusi ning riik otsustas palju, kellele ja mida müüa. Diktatuuri tekkimist soodustasid muutused ühiskonnas, sõja mõju, pettumine Versailles` süsteemis, majanduslikud raskused, terav riigisisene võimuvõitlus ja valimiskünnise puudumine. Oma eesmärkide saavutamiseks saatsid diktaatorid kõhklemata miljoneid inimesi sõtta või vangilaagritesse surema. Vangistamised , küüditamised ja mahalaskmised muutusid diktaatorlikes riikides igapäevaseks asjaks. 1930. aastate lõpuks oli enamikus Euroopa riikides kehtestatud diktatuur. Diktatuuride iseloomulikeks joonteks olid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Diktatuure jagatakse autoritaarseteks ja totalitaarseteks. Enamik Euroopa riike olid autoritaarsed. Totalitaarsed riigid olid Saksamaa ja Nõukogude Liit. Venemaal kehtestati diktatuur 1917. aasta sügisel, kui võimu haarasid kommunistid
Kas 20.saj diktatuurid olid vältimatud? ,,Rahvas võidab või sureb!" need sõnad kuulusid Saksa natside juhile Adolf Hitlerile. Sellest põhimõttest lähtusid kahe maailmasõja vahelisel ajal paljud suuremad diktatuurid. Oma eesmärkide saavutamise nimel saatsid diktaatorid kõhklemata miljoneid inimesi sõtta või vangilaagritesse surema. Vangistamised, küüditamised ja mahalaskmised muutusid diktaatorlikes riikides igapäevasteks asjadeks. Kas siis 20. sajandi diktatuurid olid vältimatud? Esimene maailmasõida tõi esile suurte rahvahulkade osa ajaloos. Sõja- ja sellele järgnenud aastatel said kõige rohkem kannatada kesmise sissetulekga inimesed: arstid, juristid, õppejõud, väikeettevõtjad. Seda inimeste rühma nimetati keskklassiks. Keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond, kes
Saksa Suurbritannia (Meredesant ebaõnnestus; Õhusõda; Lahing Aafrikas) Nõukogude Eesti, Läti, Leedu okupeerimine 22.06.1940 – Saksa-Prantsuse Compiegne vaherahu Hitleri vastane liikumine – Vaba Prantsusmaa Charles de Gaulle 1890-1970 Winston Churchill 1874-1965 Kolmikpakt – Saksa, Itaalia, Jaapan Holokaust – juutide vastased kuriteod Hävitustöö Poolas: Eraldamine getodesse; Massilised mahalaskmised 1941 14.06.1941 – Stalini käsul Eestis küüditamine Juuniküüditamine: Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina, Moldova 22.06.1941 – Saksa Nõukogude „Barbarossa plaan” Sõda Nõukogudele ei kuulutatud Sõtta astuvad Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari Stalin kuulutab Suure Isamaasõja Dra, bitch, sa oled mulle nii sees Mul on kell öösel paremat ka teha
rahvusest elanike hävitamine Keelati juutidel vahetada elukohta, käia kõnniteel, kasutada liiklusvahendeid, käia teatris, kinos, muuseumis, koolis Järgnevatel aastatel toodi Eestisse juute ja hukati nad Kokku kannatas umbes 35 000 inimest, sh 10 000 juuti "Nägin oma maja aknast, kuidas kõik inimesed lasti maha. Inimesed aeti bussidest maha, oli mehi, naisi, lapsi, ka väga väikseid lapsi, kõik nad sunniti sügava kraavi kaldale, kostsid kogupaugud. Mahalaskmised jätkusid ka talvel ja kevadel. Kogupaugud raksusid öösel ja päeval. Tankitõrjekraav aeti järk-järgult kinni, tuhandete inimeste ühishauale kasvas rohi. Siis toodi kohale terved autokoor-mad vange, kes hakkasid ühishauda lahti kaevama. Need vangid põletasid ära hukatute jäänused ja siis põletati nad ära koos meie saunaga. Ükskord nägin, kuidas lapsi autost välja toodi. Väikse-matel võeti jalast kinni, lasti revolvrist pähe ning visati kraavi
karjus ,,Eins, zwei, drei!" ning nii see läks. 27. jaanuaril mälestan ma kindlasti kõiki neid, kes holokausti läbi kannatada said. Siin on ka tolle naise tunnistus massimõrvade pealtnägijana: "Nägin oma maja aknast, kuidas kõik inimesed lasti maha. Inimesed aeti bussidest maha, oli mehi, naisi, lapsi, ka väga väikseid lapsi, kõik nad sunniti sügava kraavi kaldale, kostsid kogupaugud. Mahalaskmised jätkusid ka talvel ja kevadel. Kogupaugud raksusid öösel ja päeval. Tankitõrjekraav aeti järk-järgult kinni, tuhandete inimeste ühishauale kasvas rohi. Siis toodi kohale terved autokoormad vange, kes hakkasid ühishauda lahti kaevama. Need vangid põletasid ära hukatute jäänused ja siis põletati nad ära koos meie saunaga. Ükskord nägin, kuidas lapsi autost välja toodi. Väiksematel võeti jalast kinni, lasti revolvrist pähe ning visati kraavi
eelistamine *kampaania põllumajanduses *nafta eest osteti kaupu ja isegi teravilja Poliitika *vägivallapoliitika- *vägivallapoliitika pehmendamine *Tagurlus tugevnes küüditamised, mahalaskmised *1956.a pidas Stalini kuritegusid *gerontokraatia *Stalini isikukultuse aeg paljastava ettekande *kerkisid esile dissidendid *kommunismi ehitamise programm *piirangute tühistamine teatud valdkondades *küüditatud said koju
Üheks tema suurimaks saavutuseks oli Beethoveni 9. sümfoonia ettekanne 1846. aastal. Teosele vaadati Saksamaal kui vana ja kurdi helilooja segasele originaalitsemisele. Wagneri detailideni läbi mõeldud ettekanne murdis need väärad eelarvamused. Aastail 1848-1849 lõid lõkkele revolutsioonileegid. Wagner nägi selles soodsaid võimalusi kunstielu ümberkorraldamiseks. Ülestõus suruti aga karmilt maha. Algasid vangistused, mahalaskmised, väljasaatmised. Wagner kaotas oma koha ja kui teda kauaks taheti vangi panna, siis tuli põgeneda. Esialgu varjas ta end Weimaris Liszti juures ja talupoegade keskel maal. Ja kui Liszt oli teda varustanud rahade ja vale passiga põgenes Wagner üle piiri välismaale. 7 Pagulasaastad 1849-1864 Helilooja uueks eluasemeks sai Sveitsi linn Zürich
kõrgele üle publiku ja teatrijuhtkonna peade. Tekkisid vastuolud lauljate ja orkestriga. Algasid intriigid. Wagnerit need ei heidutanud. Ta planeeris uusi oopereid, millisteks said "Tannhäuser" (1845) ja "Lohengrin" (1848). Neist esimene tuli 1845. aastal Drestenis lavale ja sai ka edu. Aastail 1848-1849 lõid lõkkele revolutsioonileegid. Wagner nägi selles soodsaid võimalusi kunstielu ümberkorraldamiseks. Ülestõus suruti aga karmilt maha. Algasid vangistused, mahalaskmised, väljasaatmised. Wagner kaotas oma koha ja kui teda taheti vangi panna, siis tuli põgeneda. Esialgu varjas ta end Weimaris Liszti juures ja talupoegade keskel maal. Ja kui Liszt oli teda varustanud rahade ja vale passiga põgenes Wagner üle piiri välismaale. Pagulasaastad 1849-1864 "Tristan ja Isolde" kõrval on pagulasaastate tähtsamaks loominguliseks saavutuseks veel ooperite "Reini kuld" (1854) ja "Valküürid" (1856) valmimine ning töö ooperite "Siegfried" ja "Jumalate hukk" kallal
Kui 1 vend sureb, kahe ellujäänud venna looming muutub vaesemaks Louis oli kõige osavam Koloriit on üsnagi vaene Pruunid ja hallikad värvitoonid Callot Graafik Tuntud juba 17.sajandil uue graafika leiutaja OFORDI leiutajana (happega söövitamine, kasutatakse vaskplaati, mida kaetakse kihiga) Töötas kümmekond aastat Itaalias Kujutanud ka itaalia elu ja sealseid teatrietendusi (commedia dell arte) 30-aastase sõja temaatika Sõjakoledused (mahalaskmised, ülespoomised) "Suured sõjakoledused" 2 x 1 meeter Ülekuhjatud tegelastega, ei mõju seetõttu väga hästi Prantsuse kunstiakadeemia asutamine - 1648 Kõrgem kunstikool Pierre Puget Eeskujuks Bernini Krotoni Milon (antiikaja kuulsaim sportlane) Võitlusstseenid (jõulised musklis mehed) Kaunistanud Lõuna-Prantsusmaal raekoja oma skulptuuridega Francois Girardon "Nümfid Apollonit ümmmardamas"
valgete ja tšehhi korpuse vastu ja suunduda läände, et avada uuesti sõjategevus keskriikidega. Muravjovi plaan ei täitunud, jäi vahele enamlastest poliitkomissaridele. Staabikomissaride hulgas oli rohkesti töötajaid, ükski polnud nii populaarne kui Muravjov. Esseeride mäss tähendas seda, et enamlased katkestasid igasugused suhted vasakesseeridega, nood visati välja KTK-st, Rahvakomissaride Nõuk-st, toimusid arreteerimised ja mahalaskmised. Enamlased asusid Vm-l üheparteilist diktatuuri teostama. 6.loeng- 27.veebr Venemaa kodusõda Alguseks loetakse 1918 kevadet ja suve. Esimesi märke oli olemas varemgi. Kodusõja peamised osalised kandsid juba toona nimetust punased ja valged. Täpsemalt määratleda pole nii lihtne. Punaste hulka kuulusid enamlased ja nende pooldajad, need, kes olid astunud vabatahtlikult Punakaarti või Punaarmeesse. Ei piirdunud vaid enamlaste ja nende otseste pooldajatega. 1918 mais
ja 30. septembril 1941. a Babi Jar`is (Kiievi lähedal) hukati peaaegu 34 000 inimest. 23 24 Arv „963“ tähendab Eestis 1941. aasta lõpuks hukatud kohalikke juute. 25 Võrreldes Läti ja Leeduga on arv väiksem – Eestis ei ole kunagi juute massiliselt elanud. Võimalikud põhjused – ordu- ja Rootsi-aegsed kitsendused, ebasobiv kliima. 26 Reinhard Heydrich „Juudiküsimuse lõpplahendus (Endlösung) Euroopas“. Mahalaskmised 27 pidid asenduma massigaasitamisega selleks spetsiaalselt ehitatud koonduslaagrites. Koonduslaagrite kontsentratsioon kõige suurem Poolas. Eestis asuvad koonduslaagrid olid 28 ametlikult töölaagrid, tegelikkuses hukati seal Euroopast transporditud juute. Auschwitzi laagritekompleks – kolm suuremat ja 40 väiksemat laagrit Lõuna-Poolas Krakovi 29 lähedal. Asutatud 1940. a mais, alates 1942. a juunist hävituslaager. Ohvrite arv – 1, 5 miljonit