Nii on läinud näiteks Marsil, Maa naaberplaneedil, mille magnetväli on üpris nõrk. Magnetosfäär ja planeetidevaheline magnetväli on üleni kokkupuutes. Mõlemad väljad painduvad üksteisele vastu. Piirkonnas, kus Maa magnetväli ja planeetidevaheline magnetväli on erisuunalised, võivad magnetväljad teineteisega liituda. Seda liitumist nimetatakse rekonnektsiooniks. Kui magnetväljad on liitunud, pääsevad päikesetuule osakesed magnetosfääri. Kõige tõhusamalt toimub liitumine magnetosfääri päevapoolel, kust pääseb sisse ka suurim hulk osakesi. Päevapoolel on Maa magnetväli suunatud põhja poole. Et võiksime näha kauneimaid ja eredaimaid virmalisi, peaks Maa asukohas planeetidevaheline väli olema suunatud lõuna poole. Kuid tegelikult ei ole magnetosfääri pakutav varjestus kunagi täielik ja väikeste kogustena lekib osakesi magnetosfääri koguaeg.
Vahel on nad puudunud rohkem, kui kuu aja vältel. 30 aasta jooksul oli napilt 50 päikseplekki. Sama ajavahemikku kuulub ka „väikese jääaja“ sisse, mille taassaabumist nüüdki globaalse soojenemise kõrval kardetakse. Kuigi Päikese ja tema mõjude uurimine on enneolematult heal järjel, ei ole ikkagi üksühest teadmist selle kohta, mida lähitulevik toob. Üheks kõlapinda leidnuks on väljakuulutatud suur purse Päikesel aastal 2012. Purske toimumine on Päikese siseasi, aga Maa magnetosfääri ja atmosfääri saab ta kõige enam mõjutada kas kevadise või sügisese pööripäeva paiku. Kõige energiarikkam plahvatuslikud pursked Päikese väliskihtides tekitavad tugevalt magnetiseeritud päikeseplekkides või nende lähedal. Nende ilmumisel tõuseb kuni 10 minutiks umbes maakera mahuga võrreldavas ruumalas temperatuur ligi 20 miljoni kraadini ja väljapurskuvad relativistlikud elektronid võivad jõuda Maa kaugusele isegi poole tunniga. Vabanev
Praegusel ajal tuntakse 13 eristatavat rõngast, neist eredaim on (epsilon) rõngas. Kõik rõngad peale kahe on väga kitsad nende laius on tavaliselt mõni kilomeeter. Rõngaste materjal võib olla pärit ühelt (või mitmelt) kaaslaselt, mis purunes kokkupõrke tagajärjel. Paljudest kaaslase purunenud tükkidest jäid vaid vähesed stabiilsesse tsooni, moodustades tänapäevased rõngad. 5.slaid Enne Voyager 2 möödalendu 1986. aastal, polnud Uraani magnetosfääri uuritud ning selle olemust ei tuntud. Voyager 2 abil saadud andmed näitasid, et Uraani magnetväli on üsna omapärane, kuna see ei pärine planeedi geomeetrilisest tsentrist ning on lisaks planeedi pöörlemistelje suhtes 59° nurga all. Magnetiline dipool(kahest laengust koosnev süsteem) on nihkunud planeedi tsentrist lõunapooluse suunas kolmandiku planeedi raadiuse võrra. Selline ebatavaline geomeetriline asend tekitab tugevalt mittesümmeetrilise magnetosfääri. 6
perioodilised muutused. Päikese ja planeetide paiste. Magnetväli Päikese valgus on Merkuuri pinnal keskmiselt 6,3 korda intensiivsem kui Maal. Taevas on alati must, sest puudub tihe atmosfäär, mis valgust hajutaks. Koorekarva Veenus ja sinine Maa paistavad eredate tähtedena. Magnetosfäär ulatub pisut üle 1000 km võrra planeedi pinna kohale. Magnetväli on pöörlemistelje suhtes 7 kraadi kaldu ning moodustab magnetosfääri. Tihedus ja struktuur Merkuuri raudtuum on palju suurem kui Kuul ning seetõttu on ka Merkuuri tihedus palju suurem (keskmine tihedus on 5,43 g/cm³; Kuul 3,34 g/cm³). Tihedus on arvutatud, lähtudes raadiusest ja massist. Merkuur on Päikesesüsteemi suurtest taevakehadest tiheduse poolest Maa järel (5,52 g/cm³) teisel kohal. Raudtuuma raadius on 18001900 km ja ümbermõõt umbes 3600 km Võib ka olla, et Merkuuri koor on suhteliselt suurem kui
Osakesed eemalduvad ümbritsevasse ilmaruumi päikesetuulena, mis veab endaga kaasa ka Päikese magnetvälja. · Päikesetuul põrkub Maa magnetväljaga ning see moodustab päikesetuulde ööne, mida nimetatakse magnetosfääriks. Päikesetuule survel on magnetosfäär päikesepoolselt küljelt sisse litsutud, vastasküljelt aga veninud pikaks sabaks. · Kui tingimused on soodsad, pääsevad Päikeselt pärinevad osakesed Maa magnetosfääri ja kogunevad ajapikku selle sabasse · Magnetosfääri sabas mõjuvad jõud tõukavad osakesi Maa suunas · Omandanud küllaldase kiiruse, tormavad osakesed piki maakera magnetvälja Maa atmosfääri ülaosasse ionosfääri. Maa magnetvälja ehitus on selline, et osakesed liiguvad ionosfääris ümber ovaalsesest piirkonnast Maa kummalegi poolusele. Neid virmaliste esinemise piikondi kutsutakse virmalisteovaalideks.
kosmosesondiks ja see on seni ainus kosmosesond, mis on uurinud Uraani ja Neptuuni. Voyager 2 pilt Saturnist • Saturni fotode resolutsioon oli parem kui 5 km. Voyageri missiooni tulemusel avastati Saturnil virmalised. Planeedi rõngaste uurimisel selgus, et B-rõngad sisaldavad kodaralaadseid ja F-rõngad punutisesarnaseid struktuure. • Voyager 2 avastas Neptuuni pöörlemistelje suhtes väga suure kaldenurgaga magnetosfääri. Samuti avastati Voyageri abil 6 Neptuuni kaaslast. • Voyager avastas 10 Uraani kaaslast ja 2 uut rõngast. Voyager 2 pilt Neptuunist Voyager 2 pilt Uraanist Kasutatud kirjandus • https://en.wikipedia.org/wiki/Satellite • https://www.nasa.gov/feature/facts-and-figures • https://et.wikipedia.org/wiki/Tehiskaaslane • https://www
vana. . Maa-tüüpi planeetide suuruse võrdlus (vasakult paremale): Merkuur, Veenus, Maa ja Marss Magnetväli Kui kraatrite olemasolu Merkuuril võis vähemalt aimata, siis magnetvälja avastamine tema ümber "Mariner 10" poolt oli tõeline üllatus. Merkuuri magnetväli on küll väike, Maa magnetväljast 100 korda nõrgem dipolaarne magnetväli, kuid Kuul ja Veenusel puudub see hoopiski. Magnetväli on pöörlemistelje suhtes 7 kraadi kaldu ning moodustab magnetosfääri. Magnetosfäär ulatub pisut üle 1000 km võrra planeedi pinna kohale. Seni seostati magnetvälja olemasolu planeetidel nende kiire pöörlemisega, Merkuur pöörleb aga väga aeglaselt. Võimalik, et tema rauast tuum on püsimagnet. Merkuur on andnud oma osa ka füüsika arengusse. Tema orbiidi periheeli nihke uurimine on üks tugevaimaid argumente Albert Einsteini loodud üldrelatiivsusteooria paikapidavuse kasuks.
Aastaajad: puuduvad Päeva pikkus: 176 Maa ööpäeva Temp: Keskmine 452 Kº; minimaalne 90 Kº; maksimaalne 700 Kº; pinna temperatuur: päeval +480ºC, öösel -180ºC Atmosfäär: Praktiliselt puudub. Koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, naatriumist, kaaliumist, hapinukust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist (krüptoonist, ksenoonist). Magnetväli: Dipolaarne magnetväli, mis on Maa omast ligi 100 korda nõrgem. Magnetväli moodustab magnetosfääri, mis ulatub 1000 km võrra planeedi pinna kohale. Pind: Pinnavormid peaaegu puuduvad. Eristuvad teravata piirjoontega kraatrid ja mäeahelikud. Koosneb 60 70 % ulatuses metallidest (tuum) ja 30 % ulatuses silikaatidest (koor). Kaaslased: Puuduvad Vesi: Puudub Veenus Gravitatsioon: 8.87 m/s2; 0.904 g Aastaajad: puuduvad Päeva pikkus: 52 Maa ööpäeva. Temp: pinnatemperatuur 480ºC Atmosfäär: Koosneb peamiselt süsihappegaasist (96,5%), lämmastikust, vingugaasist,
Veenusel on küll pisut kuumem, kuid temperatuur on seal stabiilsem. Merkuuri elliptilise orbiidi ning pöörlemis- ja tiirlemisperioodi vahekorra tõttu esinevad teatavatel pikkuskraadidel temperatuuri aastased ja ööpäevased perioodilised muutused. MAGNETVÄLI Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem (ekvaatoril 0,24 A/m) dipolaarne magnetväli, mis avastati Mariner 10 möödalendudel saadud andmete põhjal. Magnetväli on pöörlemistelje suhtes 7 kraadi kaldu ning moodustab magnetosfääri. Magnetosfäär ulatub pisut üle 1000 km võrra planeedi pinna kohale. Varem arvati, et väiksuse tõttu on planeet üleni tahkestunud, mistõttu magnetvälja tekitavat dünamoefekti ei saa olla. On võimalik, et see magnetväli tekib nagu Maa omagi ringleva vedela tuumamaterjali poolt tekitatud dünamo tõttu. Praeguste hinnangute järgi ei ole Merkuuri tuum piisavalt kuum, et nikkel ja raud saaksid olla vedelas olekus. Võib-olla tekitavad magnetvälja
http://www.youtube.com/watch?v=yEYy_nVC4L0 Maa magnetvälja inimesed ei tunneta. On taimi, mille lehed pöörduvad serviti N-S suunas. Lindude ränne toimub osalt magnetvälja järgi orienteerudes. Maal esineb ka magnetilise anomaalia piirkondi, kus magnetnõel ei võta kindlat asendit. Maa magnetpoolused ja magnetvälja jõujooned Internetist võetud joonis, mis pole füüsikaliselt korrektne Maa magnetväli kaitseb Maad päikestuule eest Maa magnetosfääri kuju Päikese poolt kokkusurutud Vastaspoolelt välja venitatud (ulatusega mitusada Maa raadiust) Suure kiirusega laetud osakesed kannavad jõujooni teatud määral endaga kaasa Maa magnetosfäär Pooluste lähedal lendavate lennukite raadiosides esineb vahel tundidepikkusi katkestusi ja GPS asukohamäärangutesse tekivad 100 m-ni küündivad vead. Põhjuseks peetakse Päikeselt pärit laetud osakeste voogu, mis pooluste kohal koondudes suurimat mõju avaldab.
Kogukiirgus on 3566 W/m². Päike paistab keskmiselt 2,5 korda suuremana kui Maalt. Taevas on alati must, sest puudub tihe atmosfäär, mis valgust hajutaks. Koorekarva Veenus ja sinine Maa paistavad eredate tähtedena. Magnetväli Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem (ekvaatoril 0,24 A/m) dipolaarne magnetväli, mis avastati Mariner 10 möödalendudel saadud andmete põhjal. Magnetväli on pöörlemistelje suhtes 7 kraadi kaldu ning moodustab magnetosfääri. Magnetosfäär ulatub pisut üle 1000 km võrra planeedi pinna kohale. Keemiline koostis Merkuur koosneb umbes 60–70% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest. Pinnastruktuuri sarnasuse tõttu arvatakse, et Merkuuri koore tihedus on umbes sama mis Kuu omal. Raudtuuma raadius on 1800 – 1900 km ja ümbermõõt umbes 3600 km. Viimast sajandite Merkuuri uurimine Võiks arvata, et Merkuuril ei saa olla vett ega jääd, sest atmosfäär on hõre ja Päike
Tallinna Tehnikaülikool VIRMALISED Referaat Autor: Sinu nimi 2011 1. Mehhanism Virmalised tekivad footonite kiirgamise põhimõttel. Maa ülemises atmosfäärikihis (üle 80km), saavad ioniseeritud lämmastiku aatomid tagasi elektroni ja hapniku, mistõttu muunduvad lämmastiku aatomid ergastatud olekust tasakaalustatud olekusse. Hapniku ja lämmastiku aatomid muutuvad ergastatutuks sellepärast, et solaar-tuulte ja magnetosfääri osakeste kokkupõrke tulemusena surutakse need aatomid läbi kujuteldava lehtri ning tänu sellele saavutavad need suurema kiiruse ning need juhitakse maa atmosfääri. Selle tulemusena saadud ergastatud olek kaob valgusfootonite poolt tekitatud tuules/kiirguses või kui tekib kokkupõrge teise aatomi või molekuliga: - hapniku eraldumine - roheline või pruunikaspunane, oleneb kui palju energiat on neeldunud. -lämmastiku kiirgamine - Sinine või punane
Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 179 °C, minimaalne -173 °C(see on enne koitu) ja maksimaalne 427 °C. Päeval on keskmine pinnatemperatuur 623 Kelvinit, öösel 193 Kelvinit. TELJE KALLE Telje kalle ekliptika tasandi suhtes on ligikaudu 0 kraadi. MAGNETVÄLI Magnetväli on olemas, see on Maa omast 100 korda nõrgem diporaalne magnetväli. Magnetväli on pöörlemistelje suhtes 7 kraadi kaldu ning moodustab magnetosfääri,mis ulatub pisut üle 1000 km võrra planeedi pinna kohale. Kuni Mariner 10 möödalendudeni ei teatud, et Merkuuril on magnetväli. Varem arvati, et väiksuse tõttu on planeet üleni tahkestunud, mistõttu magnetvälja tekitavat dünamoefekti ei saa olla. On võimalik, et see magnetväli tekib nagu Maa omagi ringleva vedela tuumamaterjali poolt tekitatud dünamo tõttu. Praeguste hinnangute
Troposfäär läheb järk-järgult üle eksosfääriks . 12 Magnetosfäär Ka Neptuuni magnetosfäär sarnaneb Uraani omaga. Neptuuni magnetväli on pöörlemistelje suhtes tugevalt kaldus (47°) ja on planeedi füüsiliselt keskmest vähemalt 0,55 raadiuse ehk 13 500 km võrra kõrvale kaldunud. Enne Voyager 2 möödalendu Neptuunist arvati, et Uraani kaldus magnetosfääri on põhjustanud planeedi nn külili pöörlemine. Kahe planeedi magnetväljade võrdlemise järel arvatakse nüüd, et äärmuslik asend võib olla iseloomulik planeetide sisuses toimuvale ainete voole. Magnetvälja võib põhjustada vedelike konvektsiooniline liikumine õhukeses elektrit juhtivate vedelikest (ilmselt ammoniaagi, metaani ja vee segust) koosnevas sfääris, mille tulemusel tekkib alalisvoolugeneraatoriefekt.
Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179 °C), minimaalne 90 K (-173 °C; enne koitu) ja maksimaalne 700 K (427 °C; sellel temperatuuril on võimalik tina sulatada). Päeval on keskmine pinnatemperatuur 623 K, öösel 193 K. Magnetväli Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem (ekvaatoril 0,24 A/m) dipolaarne magnetväli, mis avastati Mariner 10 möödalendudel saadud andmete põhjal. Magnetväli on pöörlemistelje suhtes 7 kraadi kaldu ning moodustab magnetosfääri. Magnetosfäär ulatub pisut üle 1000 km võrra planeedi pinna kohale. Keemiline koostis Merkuur koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest. Pinnastruktuuri sarnasuse tõttu arvatakse, et Merkuuri koore tihedus on umbes sama mis Kuu omal. Kasutatud materjalid 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur
Arvatavasti tekitavad selle aine liikumised, mis toimuvad Jupiteri sisemuses elektrit juhtivas metallilise vesiniku kihis (Maal tekitavad magnetvälja liikumised vedelas metallilises tuumas). Nagu Maad ja teisi magnetväljaga planeete, ümbritseb ka Jupiteri magnetosfäär - ala, kus selle magnetvälja mõju domineerib seal olevate laetud osakeste üle. Vaatamata nimetusele pole magnetosfäär kunagi kerakujuline, sest päikesetuul ehk Päikeselt lähtuv laetud osakeste voog „puhub" magnetosfääri piklikuks. Jupiteri magnetosfäär on tohutu - nagu näitavad automaatjaamade uuringud, ulatub selle väljavenitatud osa, nn magnetsaba, Saturni orbiidini ja kaugemalegi. Magnetosfääris relativistlike kiirustega liikuvate elektronide tihedus on nii suur, et esimesena ja liiga ettevaatamatult Jupiterist möödunud Pioneer 10 ja 11 said niisuguse põntsu, et nende mõningad komponendid läksid rikki! Laetud osakeste liikumisel
Hale'i ehk täistsükkel vältab 22-23 aastat. Selle ajaga pöördub tähe magnetväli 360º (poolused vahetuvad). Päike ja Maa magnetväli Päike paiskab välja peale elektromagnetilise kiirguse veel suure energiaga osakesi, mida nimetatakse päikesetuuleks. Osakeste mõjupiirkond e. heliosfäär võib ulatuda tähest enam kui 200 AU kaugusele. Maa magnetväli kaitseb planeeti päikesetuule eest. Väga kõrge Päikese aktiivsuse puhul "tungib" laetud osakeste pilv Maa magnetosfääri. See võib esile kutsuda Maa magnetvälja häireid (magnettorme) ja virmalisi. Päike ja Maa magnetväli Päikesetuul Magnetosfäär Magnettormid Maa öisel poolel küünib magnetosfääri saba kuni 1000 Maa raadiuse kaugusele ja on keeruka sisemise struktuuriga. Selles sabas saavadki alguse magnettormid, mis maapinna tasemel avalduvad Maa magnetvälja suuna ja tugevuse kiirete muutustena. Magnettormideks ristis Maa magnetvälja häired Alexander von Humboldt 1808. a.
väljapaiskavate geisritega Enceladuse kohta. Algselt nelja-aastasena planeeritud missiooni pikendati 2008. aastal, et uurida Saturni süsteemi kevadise-sügisese pööripäeva ümber. Päike oli Saturni ekvaatori ja ühtlasi rõnga tasandis augustis 2009, mis tähendas Saturni põhjapoolkerale kevade ja lõunapoolkerale sügise saabumist. Missiooni lõpuosas loodetakse saada täiendavat infot Saturni sisemise struktuuri, magnetosfääri ja rõnga massi kohta. Saturnil on olemuslik magnetväli. Tal on lihtne, sümmeetriline kuju-magnetiline dipool. Tema tugevus on ekvaatoril-0,2 Gauss (20 T)-on ligikaudu üks kahekümnendik, mis on väli ümber Jupiteri ja veidi nõrgem kui Maa magnetväli. Selle tulemusena Saturni magnetosfäär on palju väiksem kui. Tõenäoliselt magnetväli on loodud sarnaselt Jupiterile. Hoovused on metallik- vesiniku kihist, mida nimetatakse metallik-vesinik dünamoks.
Jupiteri võimsat magnetvälja kammivad pidevalt Päikeselt saabuvate laetud osakeste vood. Osakeste ja välja vastasmõju toimel saavad osakesed uskumatult palju energiat piisavalt, et genereerida võimsust 10 000 megavatti. Drake'il oli põhimõtteliselt õigus, aga ta alahindas Jupiteri hiiglasuurt magnetvälja. See hõlmab ka enamikku Jupiteri kuudest. Pioneer 10 avastas ränga kogemuse läbi, kui kaugele kosmosesse ulatub magnetvälja mõju. Kui suudaksime Maalt näha Jupiteri magnetosfääri, oleks see taevas sama suur kui Päike. KASUTATUD KIRJANDUS ,,Planeedid" David McNab ja James Younger. kirjastus ,,Varrak". lk. 109113 ,,Hubble Aken universumisse" Robin Kerrod. Kirjastus ,,Eesti Entsüklopeediakirjastus". Lk 138139. http://nssdc.gsfc.nasa.gov/image/planetary/jupiter/redspot_false2.jpg http://intranet.dalton.org/departments/science/Astro/planets/Jupiter/JPGs/jupiter1.jpg
reageerib osoonimolekulidega vähendades niimoodi nende konts. Maa magnetosfaar,selle ehitus ning tahtsus- Maa-lähedane ruumiosa, mille füsikalised omadused määrab Maa magnetväli ja selle vastastikmoju laetud kosmiliste osakestega on Maa magnetosfäär. Sellel on magnetiline louna ja pohja poolus. van Alleni voond-atmosfääris paiknev neeldumata jäänud antiprootonite kiht, mida hoiab paigal Maa magnetväli magnetopaus- piir magnetosfääri ja ümbriteva plasma vahel paikesetuul-laetud osakeste voog, mis on vabanenud Päikese pealmisest atmosfäärikihist. See plasma koosneb peamiselt elektronidest, prootonitest ja alfaosakestest (elektronide ja prootonite vool kosmosesse) Maa hüdrosfaari osad ning nende osakaal- holmab ookeanide, merede, järvede, jogede, mulla,pohja, atmosfääri ja liustikevee. Maailmameri 97,2%; mandrijää ja jääliustikud 2,15%; pohjavesi 0,62% (sh aktiivse
Veenusel on küll pisut kuumem, kuid temperatuur on seal stabiilsem. Merkuuri elliptilise orbiidi ning pöörlemis- ja tiirlemisperioodi vahekorra tõttu esinevad teatavatel pikkuskraadidel temperatuuri aastased ja ööpäevased perioodilised muutused. Magnetväli: Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem (ekvaatoril 0,24 A/m) dipolaarne magnetväli, mis avastati Mariner 10 möödalendudel saadud andmete põhjal. Magnetväli on pöörlemistelje suhtes 7 kraadi kaldu ning moodustab magnetosfääri. Magnetosfäär ulatub pisut üle 1000 km võrra planeedi pinna kohale. Varem arvati, et väiksuse tõttu on planeet üleni tahkestunud, mistõttu magnetvälja tekitavat dünamoefekti ei saa olla. On võimalik, et see magnetväli tekib nagu Maa omagi ringleva vedela tuumamaterjali poolt tekitatud dünamo tõttu. Praeguste hinnangute järgi ei ole Merkuuri tuum piisavalt kuum, et nikkel ja raud saaksid olla vedelas olekus. Võib-olla
onist ja argoonist. Jälgi on ka krüptoonist ja ksenoonist. Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. · Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem (ekvaatoril 0,24 A/m) dipolaarne magnetväli, mis avastati Mariner 10 möödalendudel saadud andmete põhjal. Magnetväli on pöörlemistelje suhtes 7 kraadi kaldu ning moodustab magnetosfääri. Magnetosfäär ulatub pisut üle 1000 km võrra planeedi pinna kohale. · Merkuuri telg ekliptika tasandiga on peaaegu 90kraadi,seega Merkuuril pole aastaaegu · Merkuuri pind on väga sarnane Kuu pinnaga, sealgi on "merede" sarnaseid tumedaid tasandikke ja palju kraatermägesid. Omapäraseks pinnavormiks Merkuuril on kuni 2 km kõrgused ja sadade kilomeetrite pikkused astangud. Magnetvälja olemasolu ning planeedi suur tihedus viitavad rauarikka tuuma olemasolule
Taevas on alati must, sest puudub tihe atmosfäär, mis valgust hajutaks. Koorekarva Veenus ja sinine Maa paistavad eredate tähtedena. 7 Merkuuri magnetväli Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem (ekvaatoril 0,24 A/m) dipolaarne magnetväli, mis avastati Mariner 10 möödalendudel saadud andmete põhjal. Magnetväli on pöörlemistelje suhtes 7 kraadi kaldu ning moodustab magnetosfääri. Magnetosfäär ulatub pisut üle 1000 km võrra planeedi pinna kohale. Varem arvati, et väiksuse tõttu on planeet üleni tahkestunud, mistõttu magnetvälja tekitavat dünamoefekti ei saa olla. On võimalik, et see magnetväli tekib nagu Maa omagi ringleva vedela tuumamaterjali poolt tekitatud dünamo tõttu. Praeguste hinnangute järgi ei ole Merkuuri tuum piisavalt kuum, et nikkel ja raud saaksid olla vedelas olekus. Võib-olla
palju kuumemad kui need kaks pikkuskraadi, kus keskpäev on afeeli ajal. Taevas on alati must, sest puudub tihe atmosfäär, mis valgust hajutaks. Koorekarva Veenus ja sinine Maa paistavad eredate tähtedena. Merkuuri magnetväli Merkuuril on nõrk magnetväli, mille tugevus on umbes 1 % Maa magnetvälja tugevusest, mis avastati Mariner 10 möödalendudel saadud andmete põhjal. Magnetväli on pöörlemistelje suhtes 7 kraadi kaldu ning moodustab magnetosfääri. Magnetosfäär ulatub pisut üle 1000 km võrra planeedi pinna kohale. Varem arvati, et väiksuse tõttu on planeet üleni tahkestunud, mistõttu magnetvälja tekitavat dünamoefekti ei saa olla. On võimalik, et see magnetväli tekib nagu Maa omagi ringleva vedela tuumamaterjali poolt tekitatud dünamo tõttu. Praeguste hinnangute järgi ei ole Merkuuri tuum piisavalt kuum, et nikkel ja raud saaksid olla vedelas olekus. Võib-olla
annaabi.ee 
