Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Magnetnähtused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jõujoon, jõujoone, magnetnõela, magnetil, juhtmes, lõunapoolus, magnetid, elektrivool, magnetnähtused, magnetväli, jõujooned, silmale, elekter, tehastes, põhjapoolkeral, maapealMagnetism Magnet = keha, mis tõmbab enda poole teisi esemeid ning millel on põhja-ja lõunapoolus. Püsimagnet = magnetilised omadused säilivad ka pärast magneti eemaldamist. Võime tõmmata enda poole teisi kehi on pikaajaline ehk võime säilub kaua. Magneetumine = magnetiga kokkupuutuval esemel ilmnevad samad omadused nagu magnetil. ( vahel ka peale magneti eemaldamist), nähtus, mille korral aine magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab ka ise magnetvälja. Demagneetumine = püsimagnet kaotab oma omadused. Neutraalne piirkond = magneti keskosa, kus magnetmõju puudub. Magneti poolused = magneti kohad, kus mõju teistele esemetele on kõige suurem. Igal magnetil on alati paarisarv poolusi. Kui püsimagnetit lõigata, on igal tükil ikka 2 poolust. (põhjapoolus N ja lõunapoolus S)
FÜÜSIKA IX KLASS KOKKUVÕTE Püsimagnetiks nimetatakse keha, mis tõmbab enda poole raudesemeid ja millel selline omadus säilib pika aja vältel. Igal magnetil on kaks poolust, kus magneti mõju raudesemetele on kõige suurem. Magneti poolust, mis pöördub põhja suunas, nimetatakse magneti põhjapooluseks. Magnetite erinimelised poolused tõmbuvad, samanimelised tõukuvad. Magnetväli- Ümbritseb vooluga juhte ja püsimagneteid. Magnetvälja olemasolu saab kindlaks teha magnetnõelaga. Magnetväljas võtab magnetnõel kindla suuna ehk orienteerub. Magnetväljas mõjub magnetilisest materjalist kehadele ja vooluga juhtidele jõud. Magnetjõud
MAGNETNÄHTUSED Püsimagnet Püsimagnetiks nimetatakse keha, mis tõmbab enda poole raudesemeid ja millel on selline omadus säilib pika aja vältel. Igal magnetil on kaks poolust, kus magneti mõju raudesemele on kõige suurem. Magneti mõju raudesemetele ilmneb magneti otstes, keskel see mõju puudub. Magneti seda osa , kus magnetmõju puudub, nim magneti neutraalseks piirkonnaks. Igal magnetil on alati paarisarv poolusi. Teatud juhtudel võib püsimagnet demagneetuda ( nt kui kõvasti koputada või kõrge temperatuurini kuumutada) Kui püsimagnet murda või poolitada on igal tükil ikka kaks poolust. Magnetite kujud : I-kujulised, U-kujulised, ketta ning rõngaskujulised. Peenikesel ja pikal sirgmagnetil on pooluste piirkonnad lühikesed, selliseid püsimagneteid kutsutakse magnetnõelteks ja neid kasutatakse kompassides. Kaks magnetit mõjutavad teineteist alati vastastikku
· Magnetiks nim. keha mis tõmbab enda poole teisi raudesemeid ja pöördub ühe otsaga põhja, teisega lõunasuunas. · Magnet võib demagneetuda kui seda kõvasti koputada või kõrge temperatuurini kuumutada. · Magneti pooluseks nim. kohta kus magneti mõju raudesemele on kõige suurem.Magneti osa kus magnetmõju puudub nim. magneti neutraalseks piirkonnaks. · Poolust mis pöördub põhja poole nim. magneti põhjapooluseks./Igal magnetil on paarisarv poolusi. · Magnetnõelteks nim. peenikesi ja pikki sirgmagneteid, mille pooluste piirkonnad on lühikesed. · Elektri ja magnetnähtuste seose avastas Hans Christian Oersted. · Ampérei hüpoteesi kohaselt on püsimagnetite omadused põhjustatud ringikujulisest elektrivooludest magnetite sees. · Magnetväli ümbritseb kõiki liikuvaid elektriliselt laetud osakesi./Selle olemasolu saab kindlaks teha magnetnõelaga.
Kui vooluringis on lühis, suureneb voolutugevus selles järsult. Kaitsmed ülesandeks on katkestada elektrivool, kui vooluringis tekib lühis. Kaitse paigaldatakse elektrivõrgus faasijuhtmesse. Sulavkaitse on kergesti sulavast materjalist juht, mis on arvestatud teatud kindlale maksimaalsele voolutugevusele. Püsimagnetiks nimetatakse keha, mis tõmbab enda poole raudesemeid ja millel selline omadus säilib pikema aja vältel. Oerstedi katse on järgmine: teravikule asetatud magnetnõela kohale on paigutatud magnetnõelaga paralleelne juhe. Kui ühendada juhe vooluallikaga, tekib selles elektrivool ning samal hetkel pöördub juhtme all olev magnetnõel. Voolu katkestamisel läheb magnetnõel tagasi oma endisesse asendisse. Kui voolu suunda juhtmes muuta, pöördub ka magnetnõela põhjapoolus teisele poole. Voolu magnetilise toime tõttu mõjutab vooluga juht tema läheduses olevat magnetnõela. Mõju edasikandumine toimub magnetvälja vahendusel. Magnetväli
Sõnasta magnet, püsimagnet ja magneti poolused. Kus kaustatakse magneteid? Magnet on keha, mis pöördub ühe otsaga põhja-, teisega lõunasuunas. Püsimagnet on magnet, pärast mille kokkupuudet nt rauast kehaga säilib raual magneetiline omadus ka peale eemaldamist. Magneti poolused on magneti kohad, kus tema mõju raudesemetele on kõige suurem. Milles seisneb Oersted'i katse? Selgita. Teravikule asetatud magnetnõela kohale on paigutatud magnetnõelaga paralleelne juhe. Kui ühendada juhe vooluallikaga, tekib selles elektrivool ning samal hetkel pöördub juhtme all olev magnetnõel. Voolu katkestamisel läheb magnetnõel tagasi oma endisesse asendisse. Kui voolu suunda juhtmes muuta, pöördub ka magnetnõela põhjapoolus teisele poole. Voolu magnetilise toime tõttu mõjutab vooluga juht tema läheduses olevat magnetnõela. Mõju edasikandumine toimub magnetvälja vahendusel. Sõnasta parema käe reegel.
9.a Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................3 Magnetväli..................................................................................................................4 Voolu magnetväli........................................................................................................6 Magnetinduktsioon.....................................................................................................7 Magnetvälja jõujooned...............................................................................................8 Magnetvoog................................................................................................................9 Vooluga pooli magnetväli. ....
MAGNETISM. Kordamisküsimused. 1.Mis on magnetväli? Kuidas magnetid üksteist mõjutavad?Ümbritseb magneteid ja vooluga juhte. N-S tõmbuvad, N-N tõukuvad. 2.Mis on püsimagnet?Kuidas selgitatakse raua magneetumist?Püsimagneti ümber on püsiv magnetväli. Raua elektronidel on oma väike magnetväli, mis on põhjustatud nende laengutest ja liikuvusest. 3.Mis on magneti poolused?Kuidas neid nimetatakse?Magneti poolused on kohad, kus on magnetväli tugevam. Nim. Lõuna ja põhjapoolus. 4.Kas magneti põhja ja lõunapoolus saab üksteisest eraldada?Miks?Ei saa, sest kui lõikad magneti katki jääb ühele poole põhja poolus ja teisele lõuna poolus. 5.Kuidas saab magnetvälja kindlaks teha?Saab kindlaks teha rauast esemetega/ vastastikmõju kaudu. 6.Miks tekib vooluga juhi ümber magnetväli?Laetud osakeste liikumise tõttu. 7.Kas seisva laetud osakese ümber esineb magnetväli?Ei, sest magnetväli tekib ainult laengu liikumisel. 8
Püsimagnet Magnetväli, magnetvälja jõujooned Õp: 124-133 · Püsimagnetiks e. magnetiks nimetatakse kehasid, mis säilitavad oma magneeditud oleku pikemaks ajaks Nende magnetvälja tekitavad aine aatomisisesed elekt · Magneti poolusteks nimetatakse magneti kohti, kus magneetiline toime toime on kõige suurem. Igal magnetil on kakas poolust: Põhjapoolus (N) ja lõunapoolus (S). · Magnetnõel on pöörlemisteljele asetatud magnet, mida kasutatakse näitamaks magnetjõudude suunda · Magnetvälja jõujoonteks nimetatakse jooni, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed (põhja ja lõunapoolusi ühendavad sirged). · · Elektrivool ja magnetväli on teineteisest lahutamatud · Vooluga juhi magnetvälja jõujooned kujutavad endast juhti ümbritsevaid kinnisi kõveraid. Sirgvoolu magnetvälja jõujooned
III MAGNETISM Magnetism on keha omadus kui ka samaaegselt nähtus, mis avaldub keha magneetumises ja vastastikuses mõjus magnetvälja vahendusel teiste kehadega. 1. Magnetväli, püsimagnetid, voolu magnetväli, magnetvälja jõujooned. (2 tundi) pg 4.1; 4.2; 4.4 4.1 MAGNETVÄLI. PÜSIMAGNETID Magnetväli- liikuva laetud keha poolt tekitatav väli. (EV-laengukandjate suunatud liikumine -> tekib laengukandjate liikumise tulemusena magnetväli) -Füüsikalise välja vorm, mille vahendusel püsimagnetid ja vooluga juhid vastastikku mõjutavad Põhiomadused: 1) magnetvälja tekitab elektrivool 2) magnetväli avaldab mõju elektrivoolule.
Liikuvad laetud osakesed, elektrivoolu olemasolu, püsimagnetid, ajas muutuv elektriväli. 2. Mida kujutavad endast püsimagnetid? Mõndade materjalide pidev omadus tõmmata külge rauast esemeid. Jagnunevad U- ja sirgmagnetiteks. 3. Mida nimetatakse magneti poolusteks? Kõigil magnetitel on paarisarv pooluseid, see on magneti piirkondi, kus tema magnetilised omadused avalduvad kõige tugevamini. Tavaliselt on pooluseid kaks, põhja- (N) ja lõunapoolus (S). Pooluste nimed on pandud selle järgi, milline pöördus vabalt rippudes Maakera vastava geograafilise pooluse poole. Nt magneti N-poolus pöördus Maa geograafilise põhjapooluse poole. 4. Millest on tingitud püsimagneti magnitilised omadused? Püsimagnetite magnetilisi omadusi võib seletada neis leiduvate ,,mikrovoolude" ühesuguse orientatsiooniga. Sellisel juhul ,,mikrovoolude" magnetväljad liitudes tugevdavad üksteist ja tekitavad antud kehale summaarse magnetvälja. 5
Seda omadust kutsutakse ferromagnetismiks . Varbmagnet võib külge tõmmata, üles korjata ja püsti hoida naelu, kirjaklambreid ja teisi väikesi rauast, niklist või terasest esemeid. (Teras on raua ja väikese hulga süsiniku ning teiste ainete segu.) Iga raua või terasetükk võib muutuda magnetiks, kui seda varvakujulise püsimagneti ühe otsaga mitu korda ühes suunas hõõruda. Kui objekt tõmmatakse varbmagneti külge, siis ta jääb kokku varbmagneti otstega või poolustega, kus magnetväli on kõige tugevam. Magneti üks pool püüdleb põhja poole, teine lõuna poole. Kahe magneti põhja- ja lõunapoolus tõmbavad teineteist külge. Samanimelised poolused põhi ja põhi või lõuna ja lõuna tõukuvad, surudes teineteist eemale. Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Paigalseisev laeng kutsub esile elektivälja, liikuv laen aga täiendavalt ka magnetvälja. Magnetvälja olemasolu täpselt niisama suhteline, kui liikumine.
hakkaks tööle kaitse. Nii kaitstakse inimest rikkis elektriseadmetelt saadava võimaliku elektrilöögi eest. 6.Mis on lühis ja miks see ohtlik on? Lühiseks nim. vooluringi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on tavalise takistusega võrreldes väga väike. Kui vooluringis on lühis suureneb voolutugevus selles järsult ja on inimesele ohtlik 7.Miks kasutatakse kaitsmeid; kuhu ühendatakse; millised on liigid; iseloomusta neid? Kaitsme ülesandeks on katkestada elektrivool, kui vooluringis tekib lühis. Kaitsmed ühendatakse vooluringi jadamisi faasijuhtmele enne tarbijat. Kaitsmed: * Sulavkaitsmed põhiosa on kergesti sulavast materjalist traat, mis asub mittejuhtivast materjalist kestas. Kui voolutugevus ületab ettenähtud väärtuse, siis traat katkeb, katkestades vooluringi ühekordselt kasutatav. * Bimetallkaitse koosnevad kahest eri metallist. Kui voolutugevus ületab ettenähtud
Magnetism Magnetväli eksisteerib alati vooluga juhtme ümber Püsimagnet keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel Magneti poolused kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam Magnetvälja põhiomadused: magnetvälja tekitab elektrivool magnetväli avaldab mõju elektrivoolule Pool dielektrikus südamikule keritud traat Elektromagnet raudsüdamikuga pool Vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik magneetub ja sellega magnetväli tugevneb Elektromagnetil on püsimagnetiga võrreldes järgmised eelised: 1) tema magnetvälja tugevust ja suunda saab muuta voolutugevuse suuna muutmise teel 2) voolu välja lülitamisel elektromagneti magnetväli kaob Elektromagnetväli sõltub: voolutugevusest (mida tugevam vool seda tugevam magnetväli) keerdude arvust (mida rohkem keerde seda tugevam magnetväli) Elektromagneti kasutamine: 1) elektromagnetkraana 2) elektrikõlisti 3) telefon
(1777-1851) Oerstedt’i katse (1820) • Vooluga juhi lähedale asetatud magnetnõel pöördub voolu toimel. • Kui muuta voolu suunda, muutub ka pöördumise suund. • Kui voolu ei ole, siis nõel võtab tagasi esialgse asendi. Püsimagnet • Püsimagneti magnetomadused on põhjustatud aine aatomite koosseisu kuuluvate elektronide omamagnetväljadest • Kui elektronide magnetväljadel rauatükis ei ole eelistatud suunda, siis rauatükil magnetväli puudub • Kui aga elektronide omamagnetväljad on välise magnetvälja poolt korrastatud, on rauatükk magneetunud • Elektronide magnetväljade korrastatus võib aines säiluda ka pärast välise mõju kadumist. Selline rauatükk ongi püsimagnet. Diamagneetikud Diamagneetiku aatomis on elektronide spinnidest tingitud magnetväljad paarikaupa vastassuunalised. Selle tagajärjel on aatomi kogumagnetväli välismõju puudumisel null.
Püsimagnet- olemuslikult magnetvälja omav keha. Magneetumine- nähus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena hakkab aine ka ise tekitama magnetvälja. Kontrollküsimused: 1.Mis põhjustab magnetvälja? Vastus: liikuvad elektrilaengud 2.Magnetnõel asub Maa magnetväljas ja pöördub ühe otsaga Maa geograafilise põhjapooluse ning teise otsaga geograafilise lõunapooluse poole. Kuidas nõela ja Maa poolused asetuvad? Vastus: nõela lõunapoolus Maa magnetilise põhjapooluse poole 3.Mida näitavad püsimagneti magnetpoolused? Vastus: Püsimagneti magnetvälja suunda 4.Kohta püsimagnetis, kus tema toime on kõige tugevam, nimetatakse ... Vastus: magneti pooluseks 5.Kohta, kuhu on suunatud magnetnõela lõunapoolus, nimetatakse ... Vastus: magnetiliseks põhjapooluseks 6.Maa magnetpoolust, mis on geograafilise põhjapooluse lähedal, nimetatakse ... Vastus: magnetiliseks lõunapooluseks
tema tähis on e. ga keha elektilaeng on alati elementaarlaengu täisarvkordne. Sellel reeglil on kaks erandit. Kvarkide elektrilaeng on e/3 täisarvkordne. Samuti võib teoreetiliselt olla murdarvuline kvaasiosakeste elektrilaeng. Teoreetiliselt tõestas elementaarlaengute olemasolu 1881. aastal saksa füüsik Hermann von Helmholtz. Eimesena sai mõõtmistulemused ja tõestas elementaarlaenu olemasolu ameerika füüsik Robert Andrews Millikan aastatel 19091916. 4. Elektrivool Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. Laengukandjate korrapärast liikumist elektri- või pooljuhis elektrivälja mõjul nimetatakse juhtivusvooluks. Elektrilaenguga laetud makroosakeste või kehade liikumist vaakumis või keskkonnas, millel puudub elektrijuhtivus, nimetatakse konvektsioonvooluks. Seotud elektrilaengute ehk dielektrikute aatomite ja molekulide koostisse kuuluvate osakeste elektrilaengute ning ioonvõrega kristalliliste
Magnetväli liikuva laetud keha poolt tekitatav väli.Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja:*+ v=0 tekib ainult elektriväli. *+ v=const; a=0 (alalisvool) tekivad: muutumatu elektriväli ja muutumatu magnetväli. *+ a=muutub tekib elektromagnetlaine (muutuv elektriväli ja muutuv magnetväli). Püsimagnet keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Püsimagnetite väli on seotud aines olevate elektronide magnetväljaga.(spinniga)Spinn füüsikaline suurus, mis iseloomustab elementaarosakese impulsimomenti; seotud pöörlemisega.Magnetil on kaks poolust põhjapoolus ja lõunapoolus. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab orienteerunud magnetnõela põhjapoolus. Magneetumine nähtus, mille korral magnetvälja paigutatud keha tekitab ka ise magnetvälja
Jõud on risti nii juhtme kui korrutisega. poolitada, on mõlemal olemas mõlemad poolused. Magnetvälja magnetväljaga, tema suuna määrab vasaku käe reegel. Magnetvoo ühiku sõnastus- magnetvoog on 1 Wb, kui läbi 1 suund on alati positiivselt negatiivsele. Ampere'i seadus- magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on ruutmeetri suuruse pinna läheb magnetinduktsioon 1 T pinnaga 2. Voolu magnetväli ja selle kirjeldamine. Jõujooned. Joonised. võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse risti. Vooluga juhe avaldab magnetväljale orienteeruvat mõju. ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse 12. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Magnetvälja jõujooned -mõttelised jooned, mille igas punktis on korrutisega. Seaduspära, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni
1. Püsi- ja elektromagnetid. Magnetvälja suund. Püsimagnet on keha mida alati ümbritseb elektriväli, neid on erineva suuruse ja kujuga. Püsimagnetite omadus on tõmmata raudesemeid ligi sealhulgas ka rauapuru. Püsimagneti erinimelised poolused tõmbuvad, samanimelised poolused tõukuvad. Kui kaks poolust poolitada, on mõlemal olemas mõlemad poolused. Magnetvälja suund on alati positiivselt negatiivsele. 2. Voolu magnetväli ja selle kirjeldamine. Jõujooned. Joonised. Vooluga juhe avaldab magnetväljale orienteeruvat mõju. Magnetvälja jõujooned -mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. 3. Kruvireegel magnetvälja suuna määramiseks. Magnetvälja suund oleneb voolu suunast juhtmes ja seda saab määrata kruvireegli abil: kui paremkeermega kruvi liigub voolu I suunas, siis kruvi pöörlemissuund ühtib juhet ümbritseva magnetvälja jõujoonte suunaga. 4
Elektromagnetism Vooluga pooli magnetväli Pool - dielektrikus südamikule keritud traat. Elektromagnet - raudsüdamikuga pool. Vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik magneetub ja sellega magnetväli tugevneb. Elektromagnetil on püsimagnetiga võrreldes järgmised eelised: 1) tema magnetvälja tugevust ja suunda saab muuta voolutugevuse suuna muutmise teel. 2) voolu välja lülitamisel elektromagneti magnetväli kaob. Elektromagnetväli sõltub: 1)voolutugevusest (mida tugevam vool seda tugevam magnetväli). 2 keerdude arvust (mida rohkem keerde seda tugevam magnetväli). Elektromagneti kasutamine: 1) elektromagnetkraana 2) elektrikõlisti 3) telefon 4) mikrofon 5) elektromagnetiline relee POOLID: Vooluga pooli magnetväli sarnaneb sirge püsimagneti magnetväljaga. Kui pooli pikkus ületab tunduvalt pooli läbimõõdu, on magnetvälja jõujoonedpooli sees üksteisega rööbiti; pooli ots, millest
Vooluga juhtide liikuvate laengute vastasikmõju nimetatakse magnetiliseks vastastikmõjuks. Jõude, millega vooluga juhid üksteist mõjutavad nimetatakse magneetilisteks jõududeks. Kui laengud ümbritsevas ruumis esineb elekttriväli, siis elektrivoole ümbritsevas ruumison väli, mida nimetatakse magnetväljaks. Vool ühes juhis tekitab enda ümber magnetvälja, mis mõjub voolue teises juhis ja vastupidi. Võib öelda ka, et elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja Magnetväli on eriline mateeria vorm, mille vahendusel toimub voolude vastastikmõju. Magnetväljal on kaks põhiomandust 1) Magnetvälja tekitab elektrivool (liikuvad laengud) 2) Magnetväli avaldab mõju elektrivoolule (liikuvatele laengutele) (joonis 2 - D) Magnetvälja on sobiv uurida suvalise kujuga väikese suletud voolukontuuri abil. Raami vooluallikaga ühendavad juhtmed tuleb paigutada teineteise lähedale või kokku põimida, et
Iseseisev töö/ Magnetism 1) Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. Magnetvälja tekitavad osakesed, millest püsimagnet koosneb. http://et.wikipedia.org/wiki/Magnetv%C3%A4li 2) Magneti põhitunnused: · on magnetväli · magnetväli on nähtamatu, kuid põhjustab metallide nagu raua tõmbumise ning teiste magnetite tõmbumise või tõukumise olenevalt polaarsusest · on tähtsad ka kõlarites http://et.wikipedia.org/wiki/Magnet 3) Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. http://miksike.ee/docs/referaadid2005/magnetism_avevalli2005.htm 4) Magnetkompassi tööpõhimõte tugineb Maa magnetväljal. Kompassi magnetiseeritud
MAGNETISM Magnetväli Magnetväli - eksisteerib alati vooluga juhtme ümber. Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Sõna magnet on tulnud Kreeka linna Magnesia nime järgi. Magneti poolused- kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam. Magnetnõela põhjapooluseks nim. poolust, mis pöördub põhja poole. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul: 1) kui teda tugevasti koputada 2) kui teda kõrge temperatuurini kuumutada. Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja. Mis põhjustab püsimagnetil magnetvälja? Magnetvälja tekitavad osakesed,millest püsimagnet koosneb. Magnetvälja põhiomadused: 1) magnetvälja tekitab elektrivool 2) magnetväli avaldab mõju elektrivoolule.
MAGNETISM Magnetväli Magnetväli - eksisteerib alati vooluga juhtme ümber. Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Sõna magnet on tulnud Kreeka linna Magnesia nime järgi. Magneti poolused- kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam. Magnetnõela põhjapooluseks nim. poolust, mis pöördub põhja poole. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul: 1) kui teda tugevasti koputada 2) kui teda kõrge temperatuurini kuumutada. Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja. Mis põhjustab püsimagnetil magnetvälja? Magnetvälja tekitavad osakesed,millest püsimagnet koosneb. Magnetvälja põhiomadused: 1) magnetvälja tekitab elektrivool 2) magnetväli avaldab mõju elektrivoolule.
Magnetväli ja püsimagnetid Magnetiit Antiik-Kreekas arvati, et omaduses teisi kehi ligi tõmmata väljendub kivimi hing. Leiukoha järgi (Magnesia linn Väike-Aasias) hakati selliseid kivimeid nim magnetiteks. Tegelikult oli tegu magnetilise rauamaagi ehk magnetiidiga. Magnetväli Magnetväli on liikuvate laetud osakeste poolt tekitatud väli, mis toimib magnetilise vastastikmõju vahendajana. (Vrdl paigalseisvate laetud osakeste ümber on ainult elektriväli). Elektromagnetväli Rangelt võttes tekitab magnetvälja muutuv elektriväli. Eraldi erilisi magnetlaenguid ei eksisteeri. Elektriväli ja magnetväli koos moodustavad elektromagnetvälja (EMV). Püsimagnet Püsimagnet – aine, mida alati ümbritseb
1. Mis on ja mis tekitavad magnetvälja? Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatud välja. Magnetvälja tekitavad: 1) Püsimagnet 2) vooluga juhe 3) liikuvad laenguga osakesed 4) muutuv elektriväli. 2. Püsimagnet, tema poolused ja nendevaheline vastastikmõju. Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Püsimagneti juures võib tinglikult eristada kahte piirkonda põhjapoolus ja lõunapoolus. (N ja S). Üge püsimagneti põhjapoolus ja teise lõunapoolus tõmbuvad, sama liiki poolused aga tõukuvad. 3. Milles seisnes Oerstedi katse ja milles on tema tähtsus? Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. Orienteerunud magnetnõel ei ole aga risti mitte ainult juhtme endaga, vaid ka tasandiga, mille määravad juhe ning magnetnõela keskme kinnituspunkt
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika Magnetism ja elektromagnetiline induktsioon Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Magnetvälja jõujooned on alguse ja lõputa, magnetväli on pöörisväli. Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja, mille kokkuleppelist suunda näitab orienteeritud magnetnõela põhjapoolus. Nähtust, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja, nimetatakse aine magneetumiseks. Magnetväli jaguneb voolu- (juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju (magnetnõel pöördub risti juhet), kahe paralleelse juhtme vahel mõjuvad juhtmega risti asetsevad jõud) ja püsimagnetväljaks (ümbritsetud alati magnetväljast, jaguneb tinglikeks põhja-ja
5. Elektrodünaamika 5.1. Sissejuhatus elektriõpetusse Elektri- ja magnetnähtused on looduses esineva ühtse elektromagnetilise vastastik- mõju avaldumisvormid. See on inimese jaoks tähtsaim vastastikmõju. Peaaegu kõik jõud, millega inimene oma igapäevaelus kokku puutub (nt. elastsusjõud, hõõrdejõud, elusorganismide lihasjõud) on elektromagnetilise päritoluga (erandiks on vaid kehale mõjuv raskusjõud. Aatomeid, molekule ja tahket ainet hoiavad samuti koos elektrijõud. Elektromagnetilise vastastikmõju kaks tähtsaimat tehnilist rakendust on elektroener-
mõju edasi lauale,laud avaldab vastumõju.Kuna magnetilised kehad vastasmõju korral pole kokku puutes, siis järelikult vastasmõju tekib nende vahelise keskkonanna kaudu. Keskkonda mille vahendusel magnetkehad vastastikku mõjutavad, nim magnetväljaks.(jon1) Magnetväli on jõuvali.Jõul on aga alati kindel suund,järelikult magnetväljal on ruumi igas punktis mingi kindel suund.Kokkuleppeliselt loetakse magnetvälja suunaks magnetnõela põhjapoolusele mõjuva jõu suunda(jon2) 2)Maa magnetväli,virmalised Kui võtta magnetnõel,siis see on meie asukohas pinnaga paralleelne ja näitab põhja poole.St et Maad ümbritseb magnetväli,mis annab magnetnõelale kindla suuna.Järelikult on Maa ise suur magnet. Kui magnetvälja põhjapoolus näitab põhja poole,siis teades seda,et magnetite puhul tõmbuvad vastasnimelised poolused peaks põhja suunad olema ees magnetiline lõunapoolus ja lõunas asetseb magnetiline põhjapoolus.Seejuures magnetilised poolused ja
MIS ON PÜSIMAGNET? Püsimagnetid on magnetid, mis säilitavad oma omadusi pikaajaliselt. Püsimagneti ümber esineb magnetväli ning magnetjõud e. Tõmbe- ja tõukejõud. PÜSIMAGNETITE OMADUSED: Poolused (põhja ja lõuna), kus samasugused poolused tõukuvad ja erinvad tõmbuvad = tõuke- ja tõmbejõud). Magnetväli, mis on igal elektronil oma, kuid mis ühtib ülejäänud elektronväljaga. Magneti purustamisel poolused jagunevad magneti tükkides uuesti põhja- ja lõunapooluseks ning tekib uus püsimagnet. MIS ON MAGNETVÄLI? Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Magnetväljas mõjuvad nii tõmbe- kui ka tõukejõud. Magnetväli esineb nii püsimagnetitel kui ka elektromagnetitel. MAGNETVÄLJAJÕUJOONED
Magnetnähtused- magnetit võib ära tunda tema omaduste järgi tõmmata ligi raudesemeid. Püsimagnet on magnet, mis säilitab oma magnetilised omadused pika aja jooksul. Tal on kaks poolust- põhja- ja lõuna poolus. Magneti poolus on koht magnetil, kus tema toime on kõige tugevam. Samanimelised poolused tõukuvad ja erinimelised poolused tõmbuvad Magnetväli-magnetid ,,tunnetavad" üksteist tänu magnetväljale. Kuna elektrivoolu albil on ka võimalik tekitada magnetvälja (võimalik on ka vastupidine protsess) siis räägitakse tänapäeva lühisest elektromagnetväljast. Magnetvälja kirjeldamiseks kasutatakse magnetvälja jõujooni- need on jooned, mida mööda asetuvad magnetväljas paiknevate väikeste magnetikeste teljed.
Referaat Magnetism nimi klass 2010 Tallinn Magnetid saavad oma magnetväljade tõttu üksteist eemalt läbi ruumi külge tõmmata ja eemale tõugata. Seda efekti kutsutakse magnetismiks. Magnetism on saanud nime magneesiakivi järgi antiikaja linnast Magnesiast. Üle 2000 aasta tagasi leidsid iidsed kreeklased, et magneesiakivi tükid tõmbavad külge mõningaid metalle. See kivi oli magnetiit, mis on rauamaagi liik. Magnet on objekt, mis käitub samal moel nagu magnetiit.
annaabi.ee 
