Kolle ehk hüpotsenter- tekke koht (tsenter). Richteri skaala. Tinglikuks ühikuks magnituut M Maavärina tugevus (M) on selle skaala järgi seotud maavärina seismilise energiaga (E) järgmise valemi kaudu: IgE= 9,9 + 1,9M 0,024 M² Mercalli skaala... visuaalsetel tunnustel põhinev 12 astmeline skaala. Tugevate maavärinatega kaasnevad muutused reljeefis. Meredes ja ookeanites hiidlaine ehk tsunaami. Tuntuim Lissaboni maavärinaga 1755. a tsunaami 12,5 magnituudiline.. 5.Magmalised protsessid: Kaasaaegsete vaadete järgi on vahevöö tahkes olekus, kuigi kõrgel rõhul ja temperaturil. Rõhureziimi rikkumine võib viia aine sulasse olekusse ja sula aine tungib maakoore ülemistesse osadesse ja kohati maapinnale. · Lõhelist tüüpi vulkaanide puhul magma vool pinnale toimub pikki lõhesid ja seejärel valgub magma maapinnale laiali. Magmatismi tagajärjel kujunevad tardkivimid, kivimid liigitatakse tekkimise tingimuste järgi: · Süvakivimid;
Neil on tihti metalne läige, suur tihedus, hea elektrijuhtivus jne. Enamiku sulfiidide kristallstruktuuri ehitus on võrdlemisi lihtne. (Vikipedia 2006) Sulfiidide klassi kuulub üle 250 mineraalse liigi, millede seas paljud on olulisteks Cu, Ag, Pb, Zn, Ni, Co maakmineraalideks (Kirsimäe jt 2008). Suurem osa metallimaake on sulfiidsed, mis teeb need mineraalid ning neid sisaldavad kivimid olulisteks maavaradeks. Tekkelt on sulfiidsed mineraalid enamasti hüdrotermaalsed või magmalised. Seotud orgaanilise aine hapnikuvaeses keskkonnas lagunemisel vabanenud H2S'ga. (Vikipedia 2006) Sulfiididega seotud analoogid on mineraalide arvukuselt, tuntakse üle 160, edestab teisi arseen, sulfiidide analooge nimetatakse arseniitideks, näiteks FeAsS arsenopüriit, As 4S4 realgaar ja As2S3 auripigment. Veel on sulfiididega analoogsed telluriidid, millel on tuntud umbes 100 mineraalset ühendit, näiteks PbTe altaiit, Ag2Te hessiit ja AuTe2 kalaveriit. Viimaseks
on Põhja-Albaania Alpides üle 2500 millimeetri, idapiiri ääres alla 750 mm. Umbes 40% sademetest langeb talvele. Edela-Albaania kannatab suviti põua all. Tiranas on keskmine õhutemperatuur augustis 23,8° C ja jaanuaris 6,7° C. Sademeid on oktoobris keskmiselt 157 mm ja juulis 28 mm. Maavarad Albaania on pindala poolest võrdlemisi väike maa, kuid maavarade poolest üsna rikas. Kokku pakuvad majanduslikku huvi 35 erinevat maavara, mis jaotatakse tekke järgi viide gruppi: magmalised, hüdrotermaalsed, moondelised, jääk- ja settelised. Peamiseks magmalise tekkega maavaraks on ultraaluselistes ofioliitsetes kivimites sisalduv kromiit (Fe, Mg)Cr2O4. 1980. aastail toodeti Albaanias peaaegu miljon tonni kroomi aastas, mis tegi Albaaniast ühe olulisema kroomitootja maailmas. Kroomi kõrval esineb ultraaluselistes ja aluselistes kivimeis ka niklit, titaani ja plaatina rühma metalle. Hüdrotermaalse tekkega maakidest on olulisemad vase- ja rauasulfiidid
vajumine ja mere pealetung. Regressioon- maapind kerkib ja mere tase alaneb. Eestis on kõikuvliikumised põhjustatud jääajast. 14.Maavärinad- maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine, mis on tingitud hetkelisest Maa sisemuse kivimitesse kogunenud pingete lahendumisest. Tektoonilised- Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus. Vulkaanilised-kaasnevad vulkaaniliste protsessidega. Langatusvärinad- suurte koobaste sissevarisemine. Tehnogeensed- inimtekkelised. 15.Magmalised protsessid: avalduvad litosfääri ja astenosfääri vahel. Kivimite ülessulatamine, deformeerimine. Magmakivimite ja tardkivimite moodustumine. 16.Maakoort kujundavad eksogeensed protsessid: geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia. Toimub tuule, vee ja jää geoloogilise tegevuse tulemusena. Murenemine- keemiline murenemine ehk porsumine ja füüsikaline murenemine ehk rabenemine. Mulla tekke on ka murenemis protsess. Kulutus- murenemisproduktide
ahvilised. Mõned imetajate rühmad vaalalised ja loivalised kohastusid eluks veekeskkonnas, siirdudes maismaalt tagasi vette. 2.5 mln aastat tagasi hakkas inimese areng. 10. Maakoort kujundavad endogeensed protsessid Endogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Maa siseenergia. Endogeensed protsessid on näiteks maavärinad, vulkaanipusked, kurrutusliikumised, murranguliikumised, mandrite triiv, magmalised protsessid, metamorfism. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks. Kurrutusliikumised on peamiselt laamade põrkepiiridel, kus üks laama sukeldub teise alla. Selle tulemusena tekib kihiliste kivimite paine. Murranguliikumised on laamade liikumisest tekkinud kivimplokkide püst- või rõhtsuunaline siire. Metamorfism ehk kivimite moone. 11
moodustumisel nt merelistes basseinides või, mis migreerus omaaegsetes setetes ning mattus koos nendega. Selline põhjavesi on olnud hüdroloogilisest tsüklist eraldatud pika geoloogilise aja vältel. Vee mattumisaegne keemiline koostis on säilinud ning sageli on need veed kõrge mineralisatsiooniga. (3)juveniilsed - põhjaveed, mis ei ole kunagi varem olnud hüdrosfääri osa ja tekkivad magma ning moondeprotsessides vabaneva vee arvelt. Neid jagatakse detailsemalt kahte gruppi: magmalised - ja metamorfsed. Paiknemine ja liikumine: Põhjavesi liigub raskusjõu (vertikaalne liikumine) toimel ning rõhu alanemise suunas (vertikaalne ja horisontaalne) läbi kivimipooride ja lõhede. Maapinnast esimese veepidemeni levivat põhjaveekihti nimetatakse maapinnalähedaseks põhjaveeks ning see on surveta põhjavesi. Põhjavett, mis asetseb piiravate veepidemete vahel olevas veelademes, nimetatakse kihtidevaheliseks veeks. 7. Setteosakeste valdavad transpordiviisid vee- ja õhukeskkonnas
on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist. Teadusharu mineraloogia. Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis tekkinud geoloogiliste protsesside käigus. Teadusharu petrograafia. Kivimite jaotus: 1. Magmalised kivimid e. tardkivimid - 95% (25% pindalast) 2. Settekivimid - 5% (75% pindalast) 3. Moondekivimid A. Tardkivimid - kujunevad välja magma tardumise tulemusena. Mida sügavamal magma hangub, seda väiksemad on kristallid. Tardkivimite 10 tähtsamat elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H. Mida heledam tardkivim, seda happelisem, sest rohkem SiO2. Graniidid (happelised tardkivimid) moodustavad Eesti geoloogilise aluskorra, graniidid on ka rändrahnud ja põllukivid
kaltsiumpäevakivid 39% leelispäevakivid ehk kaalium-naatriumpäevakivid 12% kvarts 12% pürokseenid 11% amfiboolid 5% vilgud 5% savimineraalid 5% muud silikaadid 3% mittesilikaadid - 8 % Kivimite jaotus: 1. Magmalised kivimid e. tardkivimid - 95% (25% pindalast) 2. Settekivimid - 5% (75% pindalast) 3. Moondekivimid 10 tähtsamat elementi tardkivimites: O, SI, AL, (80%), Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H Tardkivim - mida heledam, seda happelisem - rohkem SiO2 Eesti geoloogilise aluskorra moodustavad graniidid (happelised tardkivimid). Aluskord maailmas: graniidid - 65%, basalt - 34% Graniidi koostis: 1. Kvarts - SiO2 (25...30%) maakoores enamlevinud mineraal 2
materjal, peene kuni keskteraline materjal. Löss - peeneteraline pehme, poorne sete, levib jäätumisalast väljaspool(Hiina, Ukraina), osadel puhkudel seostatakse tuule geoloogilise tegevusega, lössi Eestis ei esine. *korrasioon-tuule ihuv tegevus. 17. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? Endogeensed protsessid avalduvad Maa sisemusest vabaneva energia tulemusel. Need on kõikuvad liikumised, kurrutusliikumised, murrangliikumised, maavärinad, magmalised protsessid, metamorfism. 18. Kainosoikum. 65miljonit aastat tagasi kuni tänapäevani. Nafta ja maagaas, pruunsüsi, turvas, kruus, liiv, savi, väärismetallidemaagid. a)Paleogeen, E 65-35,5miljonit aastat tagasi toimus kiire imetajate areng, ilmusid kiskjad, algelised kabjalised, vaalalised, delfiinid, närilised. Viimane suur merepealetung. b)Neogeen, N 35,5-1,75miljonit aastat tagasi loomastik ja taimestik hakkasid järjest rohkem sarnanema tänapäevale
Löss- peeneteraline pehme, poorne sete, levib jäätumisalast väljaspool (Hiina, Ukraina), osadel puhkudel seostatakse tuule geoloogilise tegevusega, lössi Eestis ei esine. *korrasioon-tuule ihuv tegevus *Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? Endogeensed protsessid avalduvad Maa sisemusest vabaneva energia tulemusel. Need on kõikuvad liikumised, kurrutusliikumised, murrangliikumised, maavärinad, magmalised protsessid, metamorfism. *Kainosoikum 65miljonit aastat tagasi kuni tänapäevani.Nafta ja maagaas,pruunsüsi,turvas,kruus,liiv ,savi,väärismetallidemaagid.a)Paleogeen-E,65-35,5milj.a.tagasi toimus kiire imetajate areng,ilmusid kiskjad,algelised kabjalised,vaalalised,delfiinid,närilised.Viimane suur merepealetung.b)Neogeen,N, 35,5- 1,75milj.a.t.-loomastik ja taimestik hakkasid järjest rohkem sarnanema tänapäevale.Olid karud,koerad,lambad,kaelkirjakud
kaisla kooslused, sügavamal meres mändvetikate, meriheina, kamm-penikeele, tähk- vesikuuse, põisadru jt. kooslused. Kalju- ja liivikutaimkond - Kaljude tüübirühm Kasvukohaks mitmetele haruldastele taimedele. - Paekivitaimestu klint, ranniku- ja sisemaa paepaljandid Lääne- ja Põhja-Eestis - Liivakivitaimestu liivakivipaljanditel, peamiselt ürgorgude järskudel veerudel. Lõuna- ja Kagu-Eesti devoni liivakivipaljandid - Rändkivitaimestu mandrijää poolt toodud magmalised rändkivid -Koopataimestu Liivikute tüübirühm Eristatakse lahtise või poollahtise liivapinnasega luiteid ja liivikuid. Tegemist on puurindeta avakooslustega. Iseloomulikud on mitmesugused kõrrelised, samblikud ja samblad. - Luidete (rannikuluited) taimestu - Liivikute (sisemaaluited) taimestu Kultuur- ja ruderaaltaimkond ·Kultuur-rohumaad ·Põllud ·Pargid ja aiad ·Õued, teeservad ja prahipaigad ·Karjäärid 4. Metsatüüpide iseloomustus
mugulkõrkja ja kareda kaisla kooslused, sügavamal meres mändvetikate, meriheina, kammpenikeele, tähk-vesikuuse, põisadru jt. kooslused. Kalju- ja liivikutaimkond Kaljude tüübirühm - Paekivitaimestu klint, ranniku- ja sisemaa paepaljandid Lääne- ja Põhja-Eestis. - Liivakivitaimestu liivakivipaljanditel, peamiselt ürgorgude järskudel veerudel. Lõuna- ja Kagu-Eesti devoni liivakivipaljandid. - Rändkivitaimestu mandrijää poolt toodud magmalised rändkivid. -Koopataimestu. Liivikute tüübirühm Eristatakse lahtise või poollahtise liivapinnasega luiteid ja liivikuid. Tegemist on puurindeta avakooslustega. Iseloomulikud on mitmesugused kõrrelised, samblikud ja samblad. - Luidete (rannikuluited) taimestu; - Liivikute (sisemaaluited) taimestu; Kultuur- ja ruderaaltaimkond: Kultuur-rohumaad, Põllud, Pargid ja aiad, Õued, teeservad ja prahipaigad, Karjäärid. Assimilatsioon organismis toimuvad sünteesiprotsessid
Epitsenter kuhu seismilised lained jõuavad kõige kiiremini ja suurima amplituudiga. Asub otse hüpotsentri kohal. Magma on keerulise silikaatse koostisega looduslik sulam, mis tekib vahevöös ja maa-koores (35-75 % moodustab SiO2). Ränirikas on happeline ja madala temperatuuriline. Kivimite üleminekuga vedelasse olekusse suureneb nende maht ja magma tungib: Maakoore ülemistesse osadesse (intrusiivne magmatism). Magma jahtub, kristalliseerumisel tekivad magmalised kivimid. Ka lähtemagma koostis võib muutuda toimub ümberkristalliseerumine ja tekivad uued kivimid. Maapinnale (efusiivne magmatism e vulkanism). Eralduvad gaasid ja veeaur. Kujunevad vulkaanilised kivimid. Maapinnale jõudnud magmat nimetatakse laavaks. Vulkaanid paiknevad Maal ebaühtlaselt. Kõige rohkem leidub neid mandrite ja ookeanide kokkupuute aladel, eriti Vaikse ookeani ümbruses (370 tegevvulkaani ehk "Vaikse ookeani tulerõngas")
Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad – savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa. 19. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? Endogeensed protsessid avalduvad Maa sisemusest vabaneva energia tulemusel. Need on kõikuvad liikumised, kurrutusliikumised, murrangliikumised, maavärinad, magmalised protsessid, metamorfism. 20. Kainosoikum Kainosoikum ehk Uusaegkond on noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi ja kestab tänapäevani, ta järgnes Mesosoikumile. Kainosoikum jaguneb Paleogeeni, Neogeeni ja Kvaternaari ajastuks. Kainosoikumis on kujunenud tänapäeva ookeanid ja mandrid, sulgus Tethyse ookean. Kainosoikumi keskel alanud kliima jahenemine põhjustas Kvaternaaris mandrijää tekke.
annaabi.ee 
