Tähtsamate Magistraadid- Riigi juhtimisse valitud 2 provintside asevalitsejana käsutas keiser juhti, kes pidid arvestama üksteise kõiki Rooma vägesid ja rahvatribuunina oli arvamustega. Igal aastal valiti uued tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste magistraadid. üle. Rahvakoosolek-Lihtrahvas sai Magistraadid- Magistraadid viisid ellu rahvakoosolekute toimumisaegadel keisri otsuseid. Magistraadiks saamine ja riigiasjades osaleda. senatisse kuulumine andis võimaluse Senat- vanemate nõukogu, mis kujundas poliitilist karjääri teha, tagas mõjukuse ja riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis oli suursuguste roomlaste seas endiselt sõjandust ja rahaasju. Kuulus 300 kõrges hinnas. senaatorit. Rahvakoosolek- Rahvakoosolekud ei Sõjavägi- Esialgu koosnes sõjavägi toimunud enam peale vabariiki
tavakodaniku ja ametniku üle . Näiteks olid senaatorid hiliseks ajajärguks täielikult oma võimu riigi asjade kontrolli üle kaotanud . See jõustus keiser Dioclitanuse keskvõimu suurendamise ja kodanike vabaduse kärpimise tõttu . Imperaatorite võimuses oli valida ametnikke ja ühtlasi suurendada bürokraatiat. Minu arvates ei olnud see rahva suhtes õiglane , kuna nii ei võinud inimene kunagi ette teada mis teda järgmisena ees ootab . Kui järgmiseks magistraadiks valiti saatuse tahtel näiteks vägivaldne ametnik , kannatas selle all inimene ning selleks ei saanud ta mitte midagi teha . Majandus ,kui selline, hakkas samuti keisrite ajajärgul oma tähtsust kaotama . Kuna iga provints oli üldiselt iseseisev hakkas domineerima naturaalmajandus , mis vähendas nii eksportkaubandust kui importkaubandust . See tõi kaasa ka linnade allakäigu, kuna oluliseks sai tarbiv majandus .
keisri võimu ja autorideedile sõjaväelt, kellele tuli palk riigikassast. Leegionärid andsid ka keisrile iga aasta truudusevande ehk Sacramentumi Gaius Julius Caesar Augustus Riiklik korraldus keisririigi ajal Keisril oli mitu ametit, millest ükski eraldi täielikku võimu ei andnud, kuid koos tegid temast riigi tegeliku juhi. Senatist sai keisriigi ajal valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Senatisse kuulumine ja magistraadiks saamine andis võimaluse poliitilist karjääri teha, tagades mõjukuse ja au. Nii senaatorite arv kui ka kogu kodanikkond hakkas keisririigi ajal üha enam kasvama. Varem koosnes senatiaristokraatia Rooma nobiliteediperekondadest, nüüd hakkasid keisrid senaatoriteks tõstma esmalt Itaalia linnade ja seejärel ka provintside aristokraatia esindajaid. Mida enam kodanike hulk suurenes, seda vähemaks jäi senaatoritel eesõigusi. Varase keisririigi lõpul anti kodakondsus kõigile vabadele
Dies nefasti- päevad millal ei ole lubatud teatud protsessi menetlus ja tegingute sõlmimine Ilmaliku jurisprutentsi kiire arengu põhjused: 1. Õiguse range formalism nõudis õigustehingute sooritamisel ja hagide esitamisel alatist ettevaatust ja vastavate normide tundmist. Selleks vajati vilunud isikute abi 2. Rooma magistratuudi ja kohtu korraldus soodustas juriidiliste teadmiste levimist rahva keskel, sest igal kodanikul oli võimaluus saada magistraadiks või kohtunikuks 3. Vabariigiaegne rooma ühiskondlik korraldus nõudis igalt kodanikult õiguse elementaarset tundmist sest kogu rahvas vüttis osa poliitilisest elust ja arutas seadusandlikke küsimusi Vabariigiaja teisel poolel on olemas juristide klass. Cicero jutu järgi avaldus juristide tegevus kolmel kujul : Cavere, mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine st eraisikute abistamine tehingute sõlmimisel Respondere
võivad venida kolme nädala pikkuseks. Kuna poliitilised huvid hakkasid pikapeale mängude korraldamisel liiga suurt osa etendama, mõisteti 67. aastal e.Kr senati poolt hukka kõik poliitilistel huvidel korraldatud mängud. Piiravaid seaduseid hakati nimetama lex Calpurnia de ambitu. Neli aastat hiljem lisandus sellele veel Cicero poolt käibele võetud seadused lex Tullia de ambitu, millega keelati magistraadiks pürgival inimesel korraldada gladiaatorivõitlusi kahe aasta jooksul enne valimisi. Keiser Augustus keelustas võimu haarates valimisvõitluse, niisiis ei olnud valitavatel ametimeestel tarvidust enam gladiaatorivõitlusi korraldada. 22 e.Kr otsustas senat keisri mõjutusel, et enne 3 gladiaatorivõitlusi tuleb nende korraldamiseks senatilt luba küsida. Roomas ei lubatud
Rooma armee koosnes elukutselistest sõjaväelastest. Palgasõdurid kodanike hulgas, sõltusid väepealikust. Edukas väepealik võis senati otsuseid ignoreerida. 12) Keisrivõimu kehtestamine : Augustus Augustus ainuvalitseja. Riigikorraldus endine : senati istungid, valiti magistraadid. Loobuti rahvakoosolekutest. Riigi juhtimine koondus keisri kätte. Senatist sai valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Magistraadiks olemine andis võimaluse poliitilist karjääri teha, tagas mõjukuse. Senaatorite arv kui ka kodanikkond hakkas kasvama. Jagati kodakondsust. Kodakondsus anti kõigile vabadele meestele. Keisririik kaitses üha enam võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve. 13) Lääne-Rooma & Ida-Rooma Need erinesid üksteised majanduse, üh arengu ja kultuuritaseme poolest. Idaprovintsid : Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega
Sageli piirdusid rahkoos senati ja magistraatide ettepanekute heakskiitmisega. Keisririigi aeg-senati istungid jätkusid ja igal a valiti magistraadid. Loobuti rahvakoosolekutest. Riigi tegelik juhtimine valitseja käes,keda nim keisriks. Valitsejal oli korraga mitu ametit.Keiser käsutas kõiki Rooma vägesid ja tal oli vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Senatist sai valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Senatisse ja magistraadiks saamine andis võimaluse pol karjääri teha, tagas mõjukuse ja oli suursuguste roomlaste seas endiselt kõrges hinnas. Senatiga vastuolu võis takistada keisri tegevust.Senaatorite kui ka kogu kodanikkond hakkas üha kasvama. Senaatoriteks said Itaalia linnade ja provintside aristokraatia esindajaid.Kodakondsust jagati keisririigis nii üksikisikutele kui tervetele linnadele.Kodanike eesõigused kahanesid,kadusid.Kaitses üha enam võrdselt kõiki impeeriumi elanike huve. 5
Seetõttu juhtis riiki kitsas perekondade ring,nobliteet,kuhu kuulus nii patriitse kui plebeisid. Keisririigi aeg-senati istungid jätkusid ja igal a valiti magistraadid. Loobuti rahvakoosolekutest. Riigi tegelik juhtimine valitseja käes,keda nim keisriks. Valitsejal oli korraga mitu ametit.Keiser käsutas kõiki Rooma vägesid ja tal oli vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Senatist sai valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Senatisse ja magistraadiks saamine andis võimaluse pol karjääri teha, tagas mõjukuse ja oli suursuguste roomlaste seas endiselt kõrges hinnas. Senatiga vastuolu võis takistada keisri tegevust.Senaatorite kui ka kogu kodanikkond hakkas üha kasvama. Senaatoriteks said Itaalia linnade ja provintside aristokraatia esindajaid.Kodakondsust jagati keisririigis nii üksikisikutele kui tervetele linnadele.Kodanike eesõigused kahanesid,kadusid.Kaitses üha enam võrdselt kõiki impeeriumi elanike huve.
Vabariigi ajal oli kõikjal ametialal kollegiaalsus, st ühele kohale määrati mitu isikut võrdsete funktsioonidega. Magistraadid olid kõikvõimsad kuid olid olemas üsna tugevad võimu piiramise põhimõtted: kollegiaalsus ja ametite ajalisus ning veto õigus. Magistraatide sisuline külg ilmnes neljas võimuavalduses: 1) õigus läbi käia jumalatega, 2) õigus kokku kutsuda mitteametlikku rahavakoosolekut , 3) õigus välja anda edikte ehk korraldusi ja 4) karistamise õigus. Magistraadiks saamiseks pidi olema rooma kodanik, mees- soost ja kohtulikult karistamata.31 Magistraadid olid: Kaks konsulit - kuninga asemel, omasid kõiki riigi juhtimise funktsioone; Preetor - kohtunik, kes tegeles kriminaal- ja hiljem tsiviilasjadega; Tsensor - riigikontroll, kelle ülesandeks oli: kodanike nimestiku koostamine varanduse suuruse järgi, järelvalve kombelisuse üle, maksukorjajate üle, maksuvõtmise ametite väljarentimine, avalike ehituste väljapakkumine
3. servitutes personarum – isikute servituudid; servitutes praediorum - maatükkide servituudid 4. beneficium competentiae-suutesoodustus; beneficium inventarii-inventari soodustus; beneficium separationis-eraldamise soodustus 5. legis actio per iudicis arbitrive postulationem-seaduse hagi vahekohtuniku(kohtuniku) nõudmise kaudu; legis actio per manus iniestionem-seaduse hagi võimu peale panemise kaudu 6. ius suffragii-hääleõigus; ius honorum- magistraadiks kandideerimise õigus; õigus olla riigiametnik, õigus esindada riiki; ius commercii – kauplemisõigus; ius connubii – abielu õigus 7. donatio propter nuptias – pulmakingitus (mehelt naisele); donatio ante nuptias – pulmaeelne kingitus (mehelt naisele); dos – kaasavara (naise oma) 8. Locatio-conductio – rendileping; locatio-conductio operarum – tööleping; locatio-conductio operis – töövõtuleping; locatio-conductio rerum - rendileping; (asjade rendile andmine) 9
Dies nefasti- päevad millal ei ole lubatud teatud protsessi menetlus ja tegingute sõlmimine Ilmaliku jurisprutentsi kiire arengu põhjused: 1. Õiguse range formalism nõudis õigustehingute sooritamisel ja hagide esitamisel alatist ettevaatust ja vastavate normide tundmist. Selleks vajati vilunud isikute abi 2. Rooma magistratuudi ja kohtu korraldus soodustas juriidiliste teadmiste levimist rahva keskel, sest igal kodanikul oli võimaluus saada magistraadiks või kohtunikuks 3. Vabariigiaegne rooma ühiskondlik korraldus nõudis igalt kodanikult õiguse elementaarset tundmist sest kogu rahvas vüttis osa poliitilisest elust ja arutas seadusandlikke küsimusi Vabariigiaja teisel poolel on olemas juristide klass. Cicero jutu järgi avaldus juristide tegevus kolmel kujul : Cavere, mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine st eraisikute abistamine tehingute sõlmimisel Respondere
annaabi.ee 
