lendavate putukate põhimassist. Tavalisemad liblikaliigid on raba-võiliblikas ja kirburohutäpik (1.). Rabalinnud on sookurg, rabapüü, põldrüüt ja mudatilder (2.). Soodel toituvad ka pardid, kajakad, haned ja mitmed röövlinnud ning värvulised. Soodes otsivad toitu ka põdrad, hirved, metskitsed ja marju otsivad karud (1.). Abiootilised tegurid Madala taimestiku tõttu on sood avatud maastikud, kus peaaegu kõigil taimedel on piisav hulk valgust. Rabades ei kasva varjulembelisi taimi. Valguselembelised taimed on sookased, männid ja kanarbik. Rabades liigub nii öise- kui ka päevase eluviisiga loomi. Suvekuude jooksul soojendab päike sood üsna halvasti taimede maapealsed osad kuumenevad tugevalt, aga juured jäävad hoopis jahedamasse keskkonda. Juurestike alaosas ei tõuse temperatuur suvel kõrgemale kui 16 17 °. Madala soojusjuhtivuse
põlendikud Sadu aastaid samas paigas esinev kooslus – Puisniidud c) Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid - TÕENE 5. Metsaloomastik. Selgrootud, linnud, imetajad Selgrootud – Nastik, kiritigu, ämblikud, sitasitikas, harilik maipõrnikas. Linnud – Leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, ööbik, kägu Imetajad – rebane, metssiga, hunt, pruunkaru, mäger, ilves, põder, hirv Kes meil metsas elavad? VIDEO. 1.Kuidas eristada põdrapulli ja põdralehma? Põdrapullil on sarved, habe ja liiguvad üksi. Põdralehmal ei ole sarvi, habeme asemel tutt ja kaasas lapsed(vasikad). 2.Millistes Eesti piirkondades elavad punahirved? Saartel palju – Abruka ja Saaremaa. 3.Millistel talvedel võivad paljud metskitsed hukka saada ja miks? Karmidel talvedel ei leia nad magamisaset ega toitu. 4
lähemas ümbruses (alal, millest liigid ulatuvad levima) floora ei vaesu. Sellest järeldub, et kaitstes pindalalt väikest liigirikast puisniitu, on vaja selle ümber küllalt ulatuslikku kaitsetsooni. Loomastik Puisniitude jaoks iseloomulikku loomastikku välja kujunenud ei ole ja seega sõltub puisniidul kohatavate loomaliikide hulk peamiselt seda ümbritsevate alade loomastikust. Tavalisemad on põder, metskits, halljänes, rebane. Pisiimetajatest on teada kasetriibiku, leethiire ja juttselg- 6 hiire esinemine. Linnustik on tüüpiline pargilinnustik, millest peamise osa moodustavad mitmesugused värvulised. Tavalisemad liigid on metsvint, salu-lehelind, aed-põõsalind, käosulane, rästad, tihased jt. Lammipuisniitudel võib arvukalt leida ka luhaniitudele iseloomulikke liike nagu tikutaja, rukkirääk, täpikhuik
kuluvad segametsade vööndi valitsevad oksapuu-enamusega puistud, esineb ka lehtpuumetsi tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada kuusk ja mänd, kase- ja haavapuistud on ajutised (ilma inimese vahelesegamiseta asenduvad lõpuks okaspuumetsadega) u. 5000 aastat tagasi laialdaselt levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe keskmine vanud 56 a. 1.Lomastik - metskits, põder, hirv, pruunkaru, rebane, hunt, orav, kährik, metssiga, mäger, metsnugis, valgejänes, ilves, mets-karikhiir, leethiir, kaelushiir; laanepuuk, mullakakand, kiritigu, metsprussakas, kirju samblasultan, hiid-puiduvaablane, tuhatjalgne, kägu- vaablane, kivirähk, seenesääsk, harilik kõrvahark, laanekuklane, laanekuklase pesa, mullamurelane, haavalumik, kuusesikk, kuuse-kooreürask, sitasitikas, männiöölane, kuusesikk, harilik maipõrnikas; suur-kirjurähn, käbilind, musträhn, leevike,
Elustiku eripärad, näiteid liikidest: tarnad, osjad, sõnajalad, käpalised, angervaks. Osja tarna andervaksa Lammi- ja lodumets: Soomaa, Alam-Pedja, Emajõgi, üleujutatud alad. Üldised tingimused: liigniiske ala, üleujutused, mättaline pind. Puu- ja põõsarinne: sanglepp, sookask, harvem kuusk. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kollane võhumõõk, valgeselg kirjurähn, laanesõnajalg. Samblasoomets – siirdesoo ja raba. Rohusoometsad- lodu -Viljakad, märjad, õhukesed madalsoo v lammi mds mullad. Sanglepik. Alusmets ja taimestik liigirikas. Tarnad, kastikud. Pajud, näsiniin, lodjapuu jm. ja madalsoo kkt.- üleujutused pikemaajalised, turvas tüsedam. Põhjavesi väheliikuv. Sookaasik, kuusik. Vähe tootlikud puidud. Väikese täiusega. Hõre alusmets – pajud, mdl kask. Taimestik tarnad, soopihl. Madalsoomullad viljakad, aga selle kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon. Rabastuv : Lääne ja Kagu-Eesti
millega võib kaasneda haruldaste liikide esinemine; · Tunnusliikide esinemise põhjal: indikaatorliigid ning elupaigaspetsialistid. Maastikulised võtmetunnused: vooluveekogude ümbrus - allikad, ojad, jõed; seisuveekogude ümbrus - järved, tiigid; ajutise üleujutuse või vooluvee tunnused - taimestikuvabad või soostuvad märjad lohud ja nõvad, viirud tüvedel ja mätastel; allikalised alad; saared - veekogude ja soode põlise metsaga saared; arheoloogilise või kultuuriloolise tähtsusega paigad metsas - kalmed, jaanikukohad, kivikangrud, kiviaiad, taluvaremed, vanad veskid jmt.; geoloogilised objektid - liiva- või lubjakivipaljandid, paljanduvad astangud, kivikülvid, rändrahnud; järsud nõlvad - uhtorgude veerud ja veekogude kaldavööndist kaugemal asuvad nõlvad; ümbritsevast maastikust selgesti eristuvad ja unikaalsed pinnavormid - söllid, kühmud, väikesed uhtorud,
majanduslikult sõltumatu keskkonnakaitse organisatsioon. ELFi algatusel ja toel on loodud rahvusparke, looduskaitsealasid ja viidud läbi ulatuslikke inventuure Eesti loodusväärtuste kaardistamiseks. Nõnda kaitseme Eesti rikkust. Eesti looduslik mitmekesisus on võrrelduna sellistel laiuskraadidel asuvate sama pindalaga aladega üks maailma suuremaid. Meil on säilinud mitmeid mujal Euroopas peaaegu kadunud maastikutüüpe - näiteks sood ja pärandmaastikud - mis omakorda annab parema võimaluse mujal Euroopas üliharuldaste liikide säilimiseks. Üheks selliseks looduspärliks on ka ELFi logoloom lendorav. Ta vanade haabade õõnsustesse tehtud pesi on Eestis praegu teada ligi 80. Looduse säilimisele püüame kaasa aidata ka mõistlikuma majandamise tutvustamise kaudu. On see ju tulevastele põlvedele mõtlemine. Kuidas jõuda olukorrani, kus meie
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsako
Biogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia: teadus, mis kirjeldab ja seletab eluslooduse mitmekesisust ruumis ja ajas. o Teadus on uute teadmiste saamise protsess. Biogeograafilisi küsimusi · Kus elab mingi liik? · Miks seda liiki mujal ei esine? · Kas liikide levimisel on piirajaks keskkond, halb levimisvõime või liikidevahelised suhted? · Millal mingi liik Eestisse levis? · Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ö
suurim mõeldav (teadaolev) ökosüsteem (biosfäär). Peamised ökosüsteemid ja bioomid (ökosüsteemide liigitamine) 1. Maapealsed bioomid tundra boreaalsed okasmetsad (taiga) parasvöötme lehtmetsad stepp (rohtlad) savann (puisrohtlad) pooligihaljad troopilised metsad igihaljad troopilised vihmametsad kõrbed 2. Magevee-ökosüsteemid seisvate vete ökosüsteemid (järved, tiigid jne.) vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne.) sood 3. Mere-ökosüsteemid avaookean rannikuveed kalarikkad tsoonid lahed, jõgede deltad jne. Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides: Endla Reintam, 2008/2009 13 1) abiootiliste faktorite erinevus Optimum organismi elutegevuseks soodsaimate keskkonnaparameetri väärtustega piirkond ökoamplituudis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
