leidmiseks. Kajalood püüab kinni kõik mis liigub vee all, tuvastades akustilise energia impulssite kaja. Kuidas see töötab? Kajalood kastutatakse spordi, kaubandus ja harrastuskalapüükides. Tegu on seadmega, mis saadab paadi alla paigutatud kiirguri (anduri) kaudu impulsse (helilaineid) ning arvestab, kui kaua kulub aega signaali jõudmiseks veekogu põhjani ja sealt tagasi kiirgurini peegeldumiseks. Mida lühem on signaali tagasijõudmiseks kulunud aeg, seda madalm on veekogu. Kui impulsse on rohkem kui üks, siis võib arvata, et tegemist on kalaga või muuga vees oleva objektiga. Kes kasutab? Kajaloodid jagunevad enam-vähem kolme rühma: *Sügavusmõõtjad : Näitab ainult vee sügavust ( kasutatakse tavaliselt purjetamisel ) *Kalaleidjad : Mõõdab sügavust ja joonistab ekraanile ka põhjareljeefi koos kaladega ( kasutatakse harrastuskalapüügis) *Proffesionaalsed: Näitavad kõik võimalikult täpselt. Alustades vees hüljuvatest taimedest kuni
PLASTIDE OMADUSED; EELISED JA PUUDUSED: Plastide põhikomponendiks on polümeerid - kõrgmolekulaarsed ühendid, milles makromolekul on ehitatud madalamolekulaarsetest ühenditest monomeeridest, mis on ühendatud keemilise sidemega. Paljude traditsiooniliste materjalide asemel on edukalt kasutusele võetud plastid, sest neil on: · madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalm energiakulu; · nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks); · viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus; · hea töödeldavus; · korrosioonikindlus; · hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus); · plastid tagavad ühtlaselt vaikse töö ja müra summutuse; · nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. Plastide puuduseks on: · haprumine madalatel temperatuuridel;
Neile kes edasi õppida ei soovinud, pidi gümnaasium andma edasiseks eluks tarvilikud teadmised. Gümnaasiumi võis vastu võtta seisusele vaatamata kõiki poeglapsi, kes olid lõpetanud kreiskooli või omandanud vastavad teadmised muul viisil, näiteks erapansionis õppides. Mujalt kui kreiskoolist tulnud pidid sooritama sisseastumiskatsed. Erinevalt 1804. Aasta koolistatuudist, mis nägi ette 4-klassilise gümnaasiumi, oli Tartu õpperingkonna gümnaasiumides kolm klassi. Kõige madalm oli tertia sellele järgnesid secunda ja prima. Iga klass jagunes veel kageks osaks: väikeseks ja suureks jaoks. Klassikursused kestisid ühe aasta ja õpiti saksa keeles. 1806. aastal määras kuraator F. M. Klinger kindlaks, mida ja millise nädalatundide arvuga tuleb gümnaasiumiklassides õpetada. Gümnaasiumikursus oli seega tugeva klassikalise kallakuga. Antiikkeeltele, -kirjandusele ja –ajaloole kulus üle kolmandiku kogu õppeajast. Kooli
risoomis), tselluloos( taime vars), glükogeen(maksas ja lihastes). Organismides energeetiline ning ehituslik ülesanne! LIPIIDID: on organismide energia allikaks. On orgaaniliste ühenite klass, kuhu kuuluvad: rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees enamasti mittelahustuvad ühendid. (lah. enamasti aga nt. alkoholis ja eetris). LIITLIPIIDID: lihtlipiidide ühinemisel teiste keem. Ühenditega moodustuvad liitlip. Nt. kuuluvad rakumemembraani koostisesse FOSFOLIPIIDID. STEROIDID- madalm. Tsüklilised üh., mis vees peaaegu ei lahustu. Nt. kolesterool, mitmed hormoonid( nt. suguhormoonid: M- testosteoon; N- östrogeen), D- vitamin (kaltsiferool). HORMOONID- bioaktiivsed ained, mis põhiliselt mood. Loomorganismide sesekretsiooninäärmetes. VALGUD (proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid. : aminohappe üldvalem, ehk: NH2CH2COOH Kõigi aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste om. AMINORÜHM(-NH2) &
huultes) AISTINGUTE PÕHIDIMENSIOON Intesiivsusdimensioon Kvaliteedidimensioon Ajadimensioon ruumidimensioon Intensiivsus aistingu tekkeks peab ärritaja teatud tugevusega. Ärrituse minimaalset toimivat tugevust nim tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks ning maksimaalset toimivat tugevust nim tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks. Läve kõrgus ja tundlikkus on omavahel pöördvõrdelises seos : mida madalm lävi, seda suurem on tundlikkus ja vastupidi. Kahe samalaadse ärritaja vahelist väikseimat erinevust, mida inimene märkab, nim eristusläveks. Kvaliteet aistinguid erinevad üksteisest ja igal aistingul on oma kvaliteet. Aeg- aistingu kujunemiseks kuluv aeg. Aistingud kujunevad suhteliselt kiiresti, nt puuteaisting ~130 millisekundiga. Ruum-eatud aistingud (nägemine, kuulmine ja haistmine) võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta. AISTINGUTE SEADUSPÄRASUS
Pr. Ja Ing. Polnud nõus. Rahvasteliit pidi seadustama võitjatest suurriikidest domineerimise Euroopas. USA ei tahtnud enda kanda võtta sellise maailmakorralduse tagamist. USA hakkas teostama isolatsiooni poliitikat. Washingtoni konverents: 1921-1922. Konverentsi tulemuseks oli mererelvastuste piiramise leping, Vaikse ookeani saarte demilitariseerimise leping ja Jaapani vägede välja viimine Vene kaug-idast. Osa võtsid Pr., Ing., Jaap., Itaal., Hiina, Belg., Portu., Madalm.. Dawesi plaan-1923-1924 Saksamaa reparartsioonimaksete vähendamine, Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamine maa majnaduse taastamiseks. See soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ja võimaldas alustada repartsioonide regulaarset tagasi maksmist. Briandi-Kelloggi pakt-1928. sõjad kuulutati riikliku poliitika ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks.
jäävad keskonda igaveseks. Parim lahendus nendest lahtisaamiseks on ümbertöötlemine. On hakkatud tootma ka orgaanilisest materjalist plastikuid, kuna sellised plastid lagunevad hästi ja ei ole keskonnale kahjulikud, nendest tehake enamasti piknikunõusid ja kilekotte. Paljude traditsiooniliste materjalide asemel on edukalt kasutusele võetud plastid, sest neil on: · madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalm energiakulu; · nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks); · viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus; · hea töödeldavus; · korrosioonikindlus; · hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus); · plastid tagavad ühtlaselt vaikse töö ja müra summutuse; · nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. Plastide puuduseks on: · haprumine madalatel temperatuuridel; · suhteliselt madal lubatav töö-temperatuur;
Alžeeria / Alžiir Saksamaa 8. Pilet Rahvastiku hõivatus, haritus ja selle kulg maailmas? Põhjas on saavutatud rahvastiku üldine ja kõrge haridustase. Hõivatus põllumajanduses on kõikjal väike. Peamiseks hõivealaks kujuneb tulevikus teenindamine ja teabetööstus. Seda protsessi nimetatakse deindustrialiseerimiseks. Lõunas on põllumajandus märksa suurem, kui põhjas. Suur hõivatus see-eest teenuste osutamisel. Lõuna on haridustase palju madalm kui Põhjas. Maakera eri regioonide metsamajandus ja metsatööstus? Euroopa on tähtsal kohal puidutööstuses, paberitööstuses ja maailma puidutoodete eksportimisel. Põhja-Ameerika on suurima töötlemata puidu ja lihtsamate puidutoodete eksportija maailmas. Energiavarade iseloomustus? Taastuv ja taastumatu energiad loodete energiaid – tõus ja mõõn – meretaseme muutumine ööpäeva jooksul. 9. Pilet Linnastumine, selle kulg maailmas. Keskkonnaprobleemid?
uid laiema leviku saavutasid nad pärast II maailmasõda. Kui veel 50 aastat tagasi oli plastide kasutus praktiliselt olematu siis tänapäeval läheneb tarbeplastide (polüetüleen, polüvinüülkloriid, polüpropüleen jt.) kogukasutus metallide omale ning plastide kasutusalad laienevad pidevalt. Põhjuseid, miks plaste kasutatakse on mitmeid: madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalm energiakulu, nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks), viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus, hea töödeldavus, korrosioonikindlus, hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus), plastid tagavad ühtlaselt vaikse töö ja müra summutuse, nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. Plastid on painduvad, lihtsalt töödeldavad ja suurepärased isolatsioonimaterjalid. Enamik polümeere on suurepärased isolaatorid
optiliste omaduste muutmine, - töödeldavuse parandamine. Põhilisteks lisa- ja abiaineteks on täiteained, plastifikaatorid, stabilisaatorid, määrdeained ja värv- ained. Polümeerid kui plastide põhikomponendid on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles makromolekul on ehitatud madalamolekulaarsetest ühenditest monomeeridest, mis on ühendatud keemilise sidemega. Põhjusi, miks plaste kasutatakse on mitmeid: -madalam töötlemistemperatuur kui metal- lidel ja keraamikal, seega madalm energia- kulu, -nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks), -viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus, -hea töödeldavus, -korrosioonikindlus, -hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus) Plastide liigitus ja omadused Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: 1. Termoplastid, 6 2. Termoreaktiivid
Fe-oksiidi kiht on karboneerumise tõttu ebaühtlane + gaaside (hapnik, CO 2, SO2, H2S ja Cl- ioonid saavad armatuurile ligikorrosioon. 118.Plastide omadused: Omadused: väike tihedus, suur korrosioonikindlus, enamikel suur hõõrdetegur, head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavate omadustega, dekoratiivsed, väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus, vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Eelised: madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalm energiakulu. kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks). viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus. hea töödeldavus. Korrosioonikindlus. hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus). plastid tagavad ühtlaselt vaikse töö ja müra summutuse. nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. Puudused: haprumine madalatel temperatuuridel; suhteliselt madal lubatav töötemperatuur; vananemine aja jooksul; madal tulekindlus; suur soojuspaisumine. 119
Pöördvõrdeline stressi tugevusega. Kui flor rase on madal (Fo) pimedas, kui valgustatakse tugeva vilkuva energiaga (Fm), siis kõrge, kuna ei suuda kasut kogu neeldunud energiat. Fv=Fm-Fo; normaaltingimustes on Fv/Fm 0,832 +/- 0,004 Taimede füsioloogilise seisundi kohta annavad infot veel sellised kaugseire meetodid: Taimelehtede ja taimkatte temperatuur stressis taimed sulgevad õhulõhed, transpiratsioon kahaneb ja lehtede temp kasvab; normaalse veevarustuse korral on lehtede temp madalm veidi õhutemp. Ksantofülli tsükkel üleliigse soojuse kõrvaldamiseks stressi korral. Ksantofülli tsükli pigmendid neelavad kiirgust sinises ja sini-rohelises spektri osas. Kui stressi korral suureneb ksantofülli tsükli pigmenteide konts. Siis peegeldusmisspektris toimb nn roheline nihe, mõõdetakse kas detailse spektri või nn fotokeemilise indeksi PRI abil (ei ole tundlik ainult pigmentde muutuste suhtes, vaid ka nt roheliste lehtede katvuse suhtes). 18
optiliste omaduste muutmine, - töödeldavuse parandamine. Põhilisteks lisa- ja abiaineteks on täiteained, plastifikaatorid, stabilisaatorid, määrdeained ja värvained. Polümeerid kui plastide põhikomponendid on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles makromolekul on ehitatud madalamolekulaarsetest ühenditest monomeeridest, mis on ühendatud keemilise sidemega. Põhjusi, miks plaste kasutatakse on mitmeid: - madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalm energiakulu, - nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks), - viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus, - hea töödeldavus, - korrosioonikindlus, - hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus), - plastid tagavad ühtlaselt vaikse töö ja müra summutuse, - nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. Plastide liigitus ja omadused Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: 1. Termoplastid, 2. Termoreaktiivid.
b) füüsikalis-keemilised: - soojus-/ külmakindlus, tulekindlus, - soojusjuhtivus, - soojuspaisumine, - keemiline vastupidavus; c) elektrilised: - vastupanu elektrivälja toimele, - dielektriline läbitavus; d) optilised: - läbipaistvus, - valguse neeldumine/peegeldumine; e) tervisekaitse ja ohutusega seotud omadused. Eelised: Madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalm energiakulu. kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks). viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus. hea töödeldavus. Korrosioonikindlus. hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus). plastid tagavad ühtlaselt vaikse töö ja müra summutuse. nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. Puudused: • haprumine madalatel temperatuuridel; • suhteliselt madal lubatav töötemperatuur; • vananemine aja jooksul;
Oskuste kasutamine tegevuses Toimigud saame jagada 2 rühma. A) algoritmi taoline igal pool see aga ei toimi ka. (laps peab suutma valida, mida teha) oK___ARUSAAMATU SEE A) osa) B) strateegia kui osaoskuste/operatsioondide ,,kimp" (eeldab valikut sõltuvalt situatsioonist). Oskus osaoskus - vilumus Oskus on potensiaal toiming on reaalne ....(operatsioon?) Iga oskust vajab rakendamist muutuvates situdes. Mida madalm intellekt, seda rohkem segab muutuv situ. Muutuv situ. eeldab alati loomingulisust. Suhtlemine - erineb, kus suheldakse (õues, tööl, kodus jne). Kirjutada saab erinevates muutuvates tingimustes (nt kirjutada ärakiri, sünnipäevakutse jne ja oleneb mis pliiatiseid kasutades) Toiminguid tehakse operatsioonide tasandil. Vilumus on automatiseerunud oskus, teadliku kontrolli vajadusel minimaalne. TÖÖ JÕUAKOHASRAMINE VÕIMALUSED 1) kergem materjl
ained. Polümeerid kui plastide põhikomponendid on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles makromolekul on ehitatud madalamolekulaarsetest ühenditest monomeeridest, mis on ühendatud keemilise side- mega. Sele 1.43. Plastide makromolekulaarstruktuur Põhjusi, miks plaste kasutatakse on mitmeid: - madalam töötlemistemperatuur kui metal- lidel ja keraamikal, seega madalm energia- Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse kulu, termoplastid ja termoreaktiivid: - nad on kergemad (mahu ja massi suhe on a) tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polümeermaterjalide kasuks), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), - viimistlemise minimaalne vajadus, toote polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt.
annaabi.ee 
