jäägid valgumolekuliks. Polüpeptiid valgu sünteesi esmane tulemus. Globulaarnevalk kerakujule sarnanev valk. Firbillaarnevalk niitjas valk. Denaturatsioon olukord, kui valgu kõrgstruktuur laguneb lihtsamaks struktuuriks. Renaturatsioon kui valk võtab kõrgemat järku struktuuri. Ensüüm valk, mis reguleerib biokeemiliste reakts. kiirust. AIDS Viirushaigus inimesel, omandatud immuunpuuduslikkuse sündroom. HIV viiruse tüüp, aidsi tekitav viirus. Vitamiin madalamolekulaarne aine, aktiviseerib ensüümi. Transportvalk valk, mis kannab edasi teisi mol. Retseptorvalk valk, mis annab inf. raku sisse. Kontaktsioonvalk valk, mis võimaldab liikumisi. Antikeha kaitsevalk, mis moodustatakse võõrvalkude vastu. Tertsionaalne nähtus, kui kõrgemat järku struktuurid võtavadprimaarstruktuuri kuju. Komplementaarsus keemiliste mol. Vastastikune sobivus. Kehtib ainult nukleiinhapete puhul. Replikatsioon DNA mol. kahekordistumine. Seda viib läbi ensüüm
vastastikune sobivus. Kehtib ainult nukleiinhapete puhul. 40. KOLESTEROOL - inim- ja loomorganismi ainevahetuses tekkiv kudede koostisosa. 41. LIPIID - orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid). 42. MIKROELEMENDID - keemilised elemendid, mida organismid vajavad väga väikestes kogustes. 43. MAKROELEMENDID Põhibioelemendid : C , H , N , O , P , S 44. MONOSAHHARIID madalamolekulaarne orgaaniline ühend, mille süsiniku arv on 3st-6ni. 45. OLIGOSAHHARIID madalamolekulaarne orgaaniline ühend, koosneb 2-10 monosahhariidist. 46. POLÜSAHHARIID kõrgemolekulaarne orgaaniline aine, mis koosneb paljudest monosahhariididest.
Rasvhapped- üle 10 süsinikuga karboksüülhapped Polümeerid- ühendid milleahelas on üle 100elementaarlüli ja molaarmass on alla 1000 Elementaarlüli-polümeeri molekulis korduv struktuuriühik Monomeer- polümeeri lähteaine Polümerisatsiooniaste-elementaarlülide arv polümeeri ahelas Liitumispolümerisatsioon-polümerisatsiooni alaliik ,mis toimub kordsete sidemete arvel Polükondensatsioon-polümerisatsiooni alaliik ,mille käigus eraldub mingi madalamolekulaarne aine (vesi) Detergendid- pindaktiivsed ained, mis lahustuvad teatavad määral vees ja mida kasutatakse pesemisvahendina Seebid moodustavad veega kolloidlahuse
Mool on ainehulga ühik, milles on 6,02x10²³ osakest Lihtaine on aine, mis koosneb ühe aine molekulidest. Liitaine on aine, mis koosneb kahe või enama aine molekulidest Hüdrogeenimine on reaktsioon, kus toimub H liitmine. Hape on aine, mis annab lahusesse vesinikioone Alus on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Tugev elektrolüüt on aine, mis esineb vesilahuses ainult ioonidena Nõrk elektrolüüt on aine, mis esineb vesilahuses ioonide ja molekulidena Redutseerimine on protsess, milles liidetakse elektrone Oksüdeerumine on protses, milles loovutatakse elektrone Valgud on polüpeptiidid Rasvad on triglütseriinid/ester Seep on rasvhappe sool Bensiin on süsivesinike segu Sahhariidid on polühüdroksükarbonüülühendid Keemilistes sidemete tekkel energia eraldub Pöörduva reaktsiooni tasakaal nihkub lähteainete lisamisel saaduste suunas Reaktsiooni kiirus lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel kasvab Tahke joodi (I) aurustumisel katkeb mol...
SALVESTAJA JA ÜHENDAJA BIOKEEMILISTES REAKTSIOONIDES(ATP, GTP, TTP). NADP-MAKROENERGILINE ÜHEND, MIS OSALEB FOTOSÜNTEESIS VESINIKU AATOMITE SIDUJANA. PIMEDUSSTAADIUM-KLOROPLASTI VEDELIKUGA TÄIDETUD VAHERUUMIS KOHE PÄRAST VALGUSSTAADIUMIT TOIMUV FOTOSÜNTEESI TEINE ETAPP. STROOMA-KLOROPLASTI SISEMUST TÄITEV VALGULISE KOOSTISEGA VESILAHUS. VALGUSSTAADIUM-KLOROPLASTI SISEMEMBRAANIDES TOIMUV FOTOSÜNTEESI ESIMENE ETAPP, MILLES ON VAJALIK NÄHTAVA VALGUSE OLEMASOLU. *MAKROENERGILINE ÜHEND- MADALAMOLEKULAARNE ORGAANILINE ÜHEND, MIS OSALEB KEEMILISE ENERGIA SALVESTAJA JA ÜLEKANDJA BIOKEEMILISTES REAKTSIOONIDES.PEAMINE NEIST ON ATP. *FOTOSÜNTEES ON KLOROFÜLLI SISALDAVATES TAIMERAKKUDES TOIMUV PROTSESS, MILLE KÄIGUS SAADAKSE PÄIKSEENERGIA ABIL LIHTSATEST ORGAANILISTEST ÜHENDITEST GLÜKOOSI (KÕRVALPRODUKT O2) MIDA INTENSIIVSEMALT FOTOSÜNTEES TAIMEDES TOIMUB, SEDA ROHKEM ORGAANILIST AINET TAIM TOODAB JA EDA KIIREMINI TA KASVAB. *KLOROPLASTID ON TAIMERAKU ORGANELL, MILLES TOIMUB FOTOSÜNTEES
hamba augud. vesi omadused kõrge aurustumis soojus, suur soojus mahutavus, suur pindpinevus, ülesanded osalemine keemilistes reaktsioonides (fotosüntees), säilitab püsivat temp. (suur soojus mahutavus), kindlustab ringelundkondade töö (lümf), lahusti org ja anorg ainetele, ainete transpost rakus ja rakku, elukeskkond paljudele organismidele. sahhariidid (energia saamine) monosahhariid lihtsuhkur, madalamolekulaarne, süsinike arv ei ületa kümmet, glükoos, fruktoos, riboos, oligosahhariid liitsuhkur, madalamolekulaarne, tekivad monosahhariidide liitumisel,sahharoos, maltoos, laktoos, polüsahhariid liitsuhkur, kõrgmolekulaarne, tekivad paljude monosahhariidide liitumisel, tärklis, glükogeen, tselluloos, ülesanded energeetiline energia allikas organismis, glükoos,fruktoos, ehituslik tselluloos (taimerakukesta moodustamine), kitiin (putukate koorikkesta moodustamine),
lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on etanool. Glükolüüs- kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine. Heterotroof- org, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduvate orgaanilise aine oksüdatsioonil. Hingamisahel- mitokondrisisemembraani harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H 2O molekulideks. Makroenergiline ühend-madalamolekulaarne org. ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. N: ATP; GTP; CTP; UTP; TTP; NADP; NAD. Metapolism- org. kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine-ja energiavahetuse. Jaot. assi- ja dissimilatsiooniks. Pimedusstaadium- fotosünteesi II etapp, mille tulemusena moodustub glükoos. Protsessi käigus seotakse CO 2 ning kasutatakse valgusstaadiumis moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini protsessi
CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH 2 ja ATP molekule Etanoolkäärimine pärmseentes ja mõnedes teistes bakterites hapniku puudusel toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõppproduktiks on etanool Hingamisahel mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H2O molekulideks Makroergiline ühend madalamolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Näiteks mitmed nukleotiidid: ATP, GTP, CTP, UTP, TTP, NADP, NAD jt. Metabolism organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks Piimhape C3H6O3. Tekib lihaste tööl ilma hapniku juurdepääsuta
Taimede kasvu ja arengu regulaatorid (hormoonid) Millised omadused peavad ühendil olema, et olla hormoon? toime väga madalates kontsentratsioonides (10-6 – 10-9M); sünteesitakse taime ühes piirkonnas, aga toimet avaldab teises piirkonnas pole ainevahetuse vaheprodukt vaid spetsiaalselt sünteesitav ühend enamasti madalamolekulaarne tajutakse spetsiifilise retseptori vahendusel viib signaali ülekande ahelate vahendusel mitmesuguste effektideni Tagavad taime erinevate piirkondade omavahelise seose, samuti väliskeskkonna ja taime seose. Sellistele nõuetele vastavaid ühendeid leitakse pidevalt juurde, kuid peamiselt eristatakse viis nn klassikaliste kasvuainete rühma: auksiinid, tsütokiniinid, giberelliinid, abstsiishape ja etüleen. Auksiinid C
sobivus. Kehtib ainult nukleiinhapete puhul. 7. KOLESTEROOL - inim- ja loomorganismi ainevahetuses tekkiv kudede koostisosa. 8. LIPIID - orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid). 9. MIKROELEMENDID - keemilised elemendid, mida organismid vajavad väga väikestes kogustes. 10. MAKROELEMENDID Põhibioelemendid : C , H , N , O , P , S 11. MONOSAHHARIID madalamolekulaarne orgaaniline ühend, mille süsiniku arv on 3st-6ni. 12. OLIGOSAHHARIID madalamolekulaarne orgaaniline ühend, koosneb 2-10 monosahhariidist. 13. POLÜSAHHARIID kõrgemolekulaarne orgaaniline aine, mis koosneb paljudest monosahhariididest. 14. GAMEET-sugurakk 15. KROMOSOON-eukarüootse organismi rakutuuma strukuurselt individuaalne elemnt,niitjas nukleoproteiidne organell,mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks.
polaarne kaksikside mittepolaarne kaksikside - küllastumata ühend - ühendid, kus süsiniku aatomite vahel esineb kahekordne side ehk kaksikside või kolmekordne side ehk kolmikside küllastunud ühend süsivesink, mis ei sisalda kordseid sidemeid polümeer ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuurühikustest elementaarlülidest. polümerisatsiooniaste arv, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri molekulis monomeer madalamolekulaarne ühend, mis võib osaleda polümerisatsiooniprotsessis liitumispolümerisatsioon - seisneb monomeeride järjestikus liitumises polükondensatsioon kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine, mis kulgeb mitmefunktsionaalsete ühendite omavahelisel reageerimisel vee eraldumisega polümeeri elementaarlüli - homopolümeer polümeer, mis koosneb ühesugustest elementaarlülidest kopolümeer polümeer, mis koosneb erisugustest elementaarlülidest lineaarse struktuuriga polümeer -
Sel teel valmib näiteks PVC (polüvinüülkloriid). See ei saa toimuda küllastunud ainetega ehk peavad olema vabad sidemed. Polükondensatsioon on polümeeride saamine monomeeridest, mis sisaldavad funktsionaalseid rühmi (-COOH, -OH, -NH2). Tuntuimad on: polüestrid, polüamiidid, polüpeptiidid ja looduslikud polüsahhariidid. Elementaarlüli, mis hakkab korduma, tekib funktsionaalsete rühmade omavahelisel reageerimisel. Peale polümeeri tekib veel mingi madalamolekulaarne aine (nt. H20). Homopolümeerid- -A-A-A- e elementaarlülideks on ühesugused aatomirühmad. Kopolümeerid- -A-B-A-B või - A-A-B-A-A-B-. Lineaarahelaga e. termoplastilised polümeerid. Need on termiliselt pööratavad klaasjast olekust tagasi voolavasse (elastsesse) olekusse. · Termoplastid ( thermoplastics) - Lineaarsed ja vähehargnenud poluümeerid - kuumutamisel pehmenevad ja veelduvad ning jahtumisel tahkestuvad ( korduvalt ) - lahustuvad mingis
mõõdukal kuumutamisel üle vedelasse olekusse, jahtudes taastavad tahke oleku. Kleeplintide, plaastrite jms puhul jääb liim pikaks ajaks poolvedelaks, sest lahustina kasutatakse mineraalõlisid. Pöördumatute liimide puhul toimuvad keemilised reaktsioonid, mis muudavad polümeeri struktuuri. Niitjad molekulid seotakse põikisidemete abil võrkjaks struktuuriks. Sellistel liimidel on vähemalt 2 komponenti: põhipolümeer (niitja struktuuriga termoplast) ja kõvendi (madalamolekulaarne aine). Kõvendi molekuli mõlemas otsas on aktiivsed funktsionaalsed rühmad /nt -NH 2, -COOH), mis on võimelised seostuma põhipolümeeri vastavate rühmadega. Kõvendi toimel põhipolümeeri molekulide vahele tekkivad põiksidemed lahustites enam ei lahustu. Pöördumatute liimide kõvenemisel nende ruumala ei muutu (erinevalt pöörduvatest liimidest). Liimi nn "kuivamine" sõltub nüüd põiksidemete tekke kiirusest. Nt EPO liimil on see paar tundi
VEREHÜÜBIMISE VASTASED RAVIMID ANTIKOAGULANDID pärsivad fibriini moodustamist Hepariinid, varfariin, uued antikoagulandid 1. Fraktsioneerimata hepariin- võimendab antitrombiini inhibeerivat toimet hüübimisfaktoritele 2. Madalamolekulaarne hepariin- seob antitrombiini hüübimisfaktoriga a. Enkosapariin b. Daltepariin c. Bemipariin d. Nadropariin 3. Sünteetilised pentasahhariidid : Fondapariinüks- kiirendab antitrombiini inhibeerivat toimet 4. Varfariin – vitamiin K antagonist, hüübimisfaktorite inhibiitor 5. Uued antikoagulandid – otsene toime inhibeeriv toime trombiinile ja hüübimisfaktoritele a
ja protsesse. 15. Komplementaarsusprintsiip kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. 16. Kontraktsioonivalk liikumisfunktsiooni täitev valk. 17. Lipiid rasvad, õlid, vahad, steroidid. 18. Lämmastikalus tümiin, adeniin. 19. Makroelemendid organismis kõige enam esinevad keemilised elemendid: O, C, H, N, P. 20. Mikroelemendid organismi elutegevuseks vajalikud keemilised elemendid: Cu, Zn, Ni. 21. Monosahhariid madalamolekulaarne orgaaniline ühend, mille süsiniku arv on 3st-6ni. Glükoos, fruktoos, riboos, desoksüriboos. 22. mRNA informatsiooni-RNA. 23. Oligosahhariid madalamolekulaarne orgaaniline ühend, koosneb 2-10 monosahhariidist. Sahharoos, maltoos, laktoos. 24. Peptiidside valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohapetejääkide vaheline side. 25. Polüsahhariid kõrgemolekulaarne orgaaniline aine, mis koosneb paljudest monosahhariididest. Tärklis, tselluloos, glükogeen. 26
Ühendite rühm, vees mittelahustuvad. 18.) lämmastikalus nukleiinhappe monomeeride koostisesse kuuluv tsükliline orgaaniline ühend. 19.) makroelemendid kõige enam esinevad keemilised elemendid, organismides ( O, C, H, N, P, ja S ) 20.) mikroelemendid üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid, organismides. 21.) monosahhariid - lihtsuhkur 22.) mRNA informatsiooni kuulutaja. 23.) nukleotiid nukleiinhappe monomeer. 24.) oligosahhariid madalamolekulaarne orgaaniline ühend, moodustunud 2-3 monosahhariidi ühinemisel. 25.) peptiidside kovalentne side aminohappejääkide vahel. 26.) polüsahhariid orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. 27.) renaturatsioon valgu teise, kolmanda ja neljanda järgu taastamine denaturatsiooni pöördprotsess. 28.) retseptorvalk rakumembraani koostises esinev valgu molekul. 29.) ribonukleiinhape on biopolümeer, monomeerideks on ribonukleotiidid. 30
glükoosi lagudamine, mille üheks lõpp-produktiks on etanool Glükolüüs - kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine Heterotroof - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H2O molekulideks Makroenergiline ühend - madalamolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Näiteks mitmed nukleotiidid: ATP, GTP CTP, UTP, TTP, NADP, NAD jt Metabolism - organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümnritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilitatsiooniks ja sissimillitatsiooniks Piimhape - Anaeroobsel glükolüüsil lihastes tekkinud produkt, samuti piimhappebakterite poolt eralduv produkt.
seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu, vaid kandub koos rakujagunemisega uutesse tütarrakkudesse Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesugulised makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi Lüütiline tsükkel - viiruste paljunemisprotsess, millega kaasneb viiruseosakeste moodustumine ja peremeesraku hukkumine Makroenergiline ühend - madalamolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Näiteks mitmed nukleotiidid: ATP, GTP CTP, UTP, TTP, NADP, NAD jt Meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel Mendeli I seadus - homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel saadakse
seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu, vaid kandub koos rakujagunemisega uutesse tütarrakkudesse Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesugulised makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi Lüütiline tsükkel - viiruste paljunemisprotsess, millega kaasneb viiruseosakeste moodustumine ja peremeesraku hukkumine Makroenergiline ühend - madalamolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Näiteks mitmed nukleotiidid: ATP, GTP CTP, UTP, TTP, NADP, NAD jt Meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel Mendeli I seadus - homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel saadakse esimeses
vabaneb. DNA ahel suletakse ensüümide abil. RNA on valmis 13. Mis on promootor, mis on enhaaser? Promootor on DNA nukleotiidijärjestus, millega seonduvad transkriptsioonifaktorid ja RNA polümeraas, et alustada transkriptsiooni. Enhaaser on eukarüootne (päristuumne) DNA järjestus, mis võimendab transkriptsiooni ühel või mõnel geenil, isegi kui ta asetseb transkribeeritavatest geenidest kaugel 14. tRNA-de struktuur ja funktsioon. tRNA on madalamolekulaarne RNA, tavaliselt 76 – 90 nukleotiidi pikk. RNA struktuuri saab lagudada primaar-, sekundaar- ja tertsiaalstruktuuriks. Sekundaarstrultuur on nö ristikheina kujuga. Peamine ülesanne on aminohapete transport ribosoomi. 15. Aminohapete lõhiiseloomustus. Aminohape on orgaaniline ühend, mis sisaldab amino- NH3 ja karboksüülrühma COOH ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat. Aminohappeid on võimalik mitmeti klassifitseerida. Struktuuri alusel jaotatakse
Virusoid viirus mis paljuneb ainult koos mõne Vakuool peamiselt taimerakule iseloomulik teise viirusega. Võib nimetada ka viirusparasiidiks. organell, mis koosneb membraaniga ümbritsetud Vitamiin bioaktiivse toimega põiekesest. Esineb ka mõnedes teistes rakkudes, madalamolekulaarne orgaaniline aine. Vitamiinid bakterites sisaldab gaasi (gaasivakuool). on vajalikud näiteks ensüümide aktiveerimiseks. Valgusstaadium fotosünteesi esimene etapp, Ökoloogia bioloogiateadus, mis uurib mille käigus ergastunud klorofülli energia arvel ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi.
saavutamiseks viiakse nõutavaid toimeaineid sisaldavas söötmes munarakk kokku mõnekümne tuhande spermiga; erijuhtudel viiakse mikrosüstla abil üks sperm otse munaraku tsütoplasmasse. Viroid - taimehaigusi põhjustav RNA rõngasmolekul, mis sarnaneb kapsiidi ja ümbriseta RNA-viirusega. Virusoid - viirus mis paljuneb ainult koos mõne teise viirusega. Võib nimetada ka viirusparasiidiks. Vitamiin - bioaktiivse toimega madalamolekulaarne orgaaniline aine. on vajalikud näiteks ensüümide aktiveerimiseks. Vöötlihaskude - kiududena asetunud paljutuumalistest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab skeletilihased ja mille kontraktsioon allub tahtele.
termoplastset polümeeri lahustita ja liimitakse kuumalt. Pöörduvate liimide kahjuks on ruumala kahanemine kõvastumisel, kui lahusti ära aurub. Pöördumatutes liimides kulgevad kõvenemisel keemilised reaktsioonid, mis muudavad põhipolümeeri struktuuri. Lineaarsed molekulid seotakse põiksidemete tekkimise abil võrgutaoliseks struktuuriks. Koosnevad alati kahest komponendist põhipolümeer(lühikeste lineaarsete molekulidega, ning poolvedel termoplast) ja kõvend(madalamolekulaarne aine, mille mõlemas ostas aktiivsed funkt rühmad). Põhipolümeeri ahelas rühmad reageerivad kõvendi funkt rühmadega ja moodustavad põiksidemied, mis ei lahustu lahustites. Näiteks EPO-liimil on kõvenemisaeg paar tunud, nii et saab valida valides kõvendeid, et kui kaua aega liim tahkub. Kõvend segatakse liimile juurde vahetult enne kasutamist. Mõnedele liimidele ei pea kõvendeid juurde lisama, vaid põiksidemed tekivad kuumutades või õhuniiskuse toimel. Võrreldes pöörduvate
annaabi.ee 
