ratuur on 23-33 kraadi. Ei soovita minna detsembrist- märtsini, sel ajal on vihmaperiood, siis on õhutemperatuur 5-15 kraadi. 3. kauaks ma reisiks Ma reisiks Madagaskarile 30 päevaks, siis ma saaks tuttavaks sealsete kombetega saaksin tutvuda kõiksugu vaatamisväär- sustega. Saaksin näha ka rohkem loodust ja seda tundma õppida. 4. lend madagask Lend Madagaskarile toimub arile vahepeatusega Eesti-Rooma- Madagaskar kõik see läheb kokku ühe inimese peale 1224,34 eurot 5. ööbimine madagaskar Ma ööbiksin hotellis nimega Cartlon Madagascar. Hotell ilAntananarivo on 5 tärniline, see asub linnaosas, 30 päeva seal maksaks 5618€ 6. FAKTID MADAGASK 1.Seal on oma raha ariary. 2.Madagaskaril elab ligikaudu 1400 ARISTloomaliiki. 3.Madagaskaril on vaja viisat. 4.Enne Madagaskarile minekut on soovitatav teha vaktsiinid. 5.Seal on maailma suurim
Madagaskar · Piirkonna iseloomustus : Madagaskar on suuruselt neljas saar maailmas, selle pindala on ligikaudu 590 000 km². Põhjast lõunasse ulatub saar umbes 1600 km ulatuses. Saare laius ulatub 580 kilomeetrini. Rannajoon on umbes 5000 km pikkune.[12] Madagaskar jaguneb ida-lääne suunas kolmeks vööndiks- keskosas on kõrgplatoo, idaosas on alluviaalne rannikumadalik, lääneosas on madalike, tasandike ja madalate platoode piirkond.[2] -Kliima Madagaskar asub troopilises (lõunaosa) ja lähisekvatoriaalses (põhjaosa) kliimavöötmes. Madagaskari kliima on troopiline ja väga niiske, ning rannikul on tavaliselt kuumem kui sisemaal. Temperatuur on aasta läbi põhjaosas 25o-27oC, lõunaosas 22o-24oC. Niiskete ida- ja
Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Second level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Asukoht maailmakaardil: India ookeanis asuv Madagaskar on maailma suuruselt neljas saar. Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Third level Second level Fourth level Third level
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Soboleva 011MT MADAGASKAR Referaat Juhendaja : Ülle Toots Tallinn 2011 Kristina Soboleva Madagaskar Sisukord Sissejuhatus / üldandmed.......................................................................3 Riigi geograafiline asend .....................................
Madagaskar Elisabeth Kangro 8a Tallinna Reaalkool õpetaja Aile Poll 2015 Asend Kliima Veestik, taimestik, loomastik Madagaskar on riik Aafrika idarannikul India ookeanis. Ta asetseb 12. ja 25. lõunalaiuse ning 43. ja 50. idapikkuse vahel. Madagaskari pindala on 592 800 km² ning suuruselt maailma 47. riik ja neljas saar.
Tõrva Gümnaasium Sandra Karu 8a klass Madagaskar Referaat Tõrva 2008 Saare asukohast ja kliimast Madagaskar on suuruselt maailma neljas saar ning asub India ookeanis, Aafrika ranniku lähedal. Ta on kontrastide ja üllatuste maa. Madagaskari idarannikul kasvab troopiline vihmamets, lõunaosas on aga kuum ja kuiv. Saare keskosa mägedes on kliima jahedam. Ainulaadsed loomad Madagaskaril on palju loomi ja taimi, kes elavad ainult sellel saarel, näiteks siili meenutavad tenrekid ja ahvisarnased leemurid. 2
Meie töö eesmärgiks on uurida Madagaskari üldandmeid, koostada põnev reispakett ning tutvustada oma tööga teistele seda riiki. Meie reisipakett on mõeldud eelkõige looduse- ja puhkusenautijatele. Kuna Madagaskar on veel väheavastatud maa, siis väga palju informatsiooni oli inglise keeles või oli üldse raske leida. 1.1 Üldosa Madagaskar on riik Aafrika idarannikul India ookeanis. Suuruselt on maailma 4. saar. Juba 88 miljonit aastat on Madagaskar olnud muust maast eraldatud, mille tulemusena on säilinud seal paljud loomad - linnud ja taimestik, mida mujal maailmas näha ei ole. Paljud metsad on muudetud rahvusparkideks ja reservaatideks. Madagaskaril elavad leemurid, mille paljud liigid on UNESCO kaitse all. Rahvaarv: 21 281 844 inimest (Juuli 2010) Pindala: 587 041 km2 Rahvastiku tihedus: 33 in/km² Pealinn: Antananarivo Rahaühik: ariary (MGA) 1 MGA=0,0003 EUR Liiklus: parempoolne Riigikeel: malagassi
Leemur ESITLUS TALLINNA REAALKOOL KAAREL TAMURI 7C 2015/16 Leemurid Elavad Madagaskaril Madagaskari tunnusloomad Valdavalt elavad puude otsas Üldjuhul taimetoitlased Katta Pikkus kuni 45 cm Saba pikkus kuni 60 cm 2,5-3,5 kg Eluiga looduses kuni 16–19 aastat, vangistuses kuni 27 aastat. Kõigesööjad Juhtiv meel haistmine Aktiivsed päeval Elavad peamiselt maapinnal Pilte kattadest Ühistkondlik struktuur Elavad gruppides Ühes grupis 5-20 liiget Emased juhivad neid gruppe ega lahku sealt Isased liiguvad gruppide vahelt Leemurite poegimine Tiinus kestab 4-5 kuud 1-2 poega Sünnikaal 70-80 g Leemurite väljasuremine 23 liiki on äärmiselt ohustatud 52 liiki on eriti ohustatud 19 liiki on ohualtid Metsade raiumine ja leemurite jahtimine Huvitavaid fakte Sõna „leemur“ tuleneb ladina keelest ja tähendab „va
...................................................... 8 Kokkuvõte ........................................................................................................................... ...........................9 Kasutatud allikad ............................ ........................................................................................................10 2 Sissejuhatus Aafrika idarannikul India ookeanis asub saar Madagaskar, mis on Eestist kümme korda suurem. Madagaskar on tuntud oma võimsate vihmametsade ja ainulaadse looduse poolest. Oma looduse lopsakuse, viljakuse ja metsikusega pakub ta peavarju ka malagassidele, kes on Madagaskari põlisrahvas. Tuntud on Madgaskari ja malagasside pealinn Antananarivo, mis meenutab oma olemuselt tavalist Aafrika suurlinna, mis on täis kära, müra ja omajagu mustust. [1] Malagassi rahvas on kujunenud Aafrika ja Indoneesia päritolu inimeste liitumisel. Malagasse
Tuttsifaka Tuttsifaka (Propithecus verreauxi coronatus) on päevase eluviisiga ja seltsiv loom. Zooloogide kinnitusel on neil loomadel välja kujunenud suhtlemisviis, mis seisneb üksteise karvade puhastamises. Madagaskaril elavad (peale inimeste) ainult strepsiriinsed primaadid, kellel seal puudub konkurents. Neid elutseb veel Kagu-Aasias ja Lõuna-Aasias ja Aafrika mandril. Viis sugukonda elab Madagaskaril, kaks mujal. Tänapäeval viib World Wide Found for Nature (WWF) läbi haridus- ja uurimisprogramme. Kuna Madagaskar sai erilise tähelepanu osaliseks, organiseerivad Maailmapank ja WWF raha arenguprogrammide tarvis, mis aitavad päästa haruldase looduse jäänuseid sel saarel.
1 MGA = 0,006395 EEK (27.01.2009) 7.Religioon (kaks pilti) kohalikud usundid 52%, kristlasi 40%, muhameedlasi 6%, luterlasi 1% ja hinduismi 1% 8.Regioon (pilt) Madakasgar jaguneb 6 provintsiks mis on omakorda jaotatud 22 regiooniks. 1. Antananarivo provints 2. Antsiranana provints 3. Fianarantsoa provints 4. Mahajanga provints 5. Toamasina provints 6. Toliara provints 9.Riigi kujunemine/ ajalooline omapära (pilt) Arheoloogilised tõendid näitavad, et Madagaskar oli veel asustamata, kuni umbes 1500 või 2000 aastat tagasi, enne kui esimenesed indo-Malaialastest asukad saabusid purjekatega mis seilasid üle India ookeani. Nad tõid endaga kaasa traditsioonina riisi kasvatamise astangulistel põldudel, Kadu-Aasia toidud ja keelejuured mis viitavad poolsaartele. Asustamine kiirenes 9. sajandil, kui võimas Hindu-Sumatra impeerium Srivijaya omas palju võimu merekaubanduse üle India ookeanis. Eurooplaste saabumine ja kolonoseerimine (pilt)
MADAGASKAR LITOSFÄÄR: Aafrika laam on laam, millel paikneb Aafrika manner, Madagaskar ja mitu väiksemat saart koos ookeanilise maakoorega mandri ja ümbritsevate ookeani keskahelike vahel. Aafrika laam külgneb Euraasia, Araabia, India-Austraalia, Antarktika, Lõuna- ja Põhja-Ameerika laamaga. Madagascar asub 1.Afrika laama ja Antarktika laama äärealal ja 2.Aafrika laama ja Antarktika laama äärealal. Mõlemal juhul laamad lahknevad ja tekib ookeani keskahelikes vulkaanilise tegevuse läbi pidevalt juurde uut ookeanilist maakoort
MADAGASKAR LITOSFÄÄR: Aafrika laam on laam, millel paikneb Aafrika manner, Madagaskar ja mitu väiksemat saart koos ookeanilise maakoorega mandri ja ümbritsevate ookeani keskahelike vahel. Aafrika laam külgneb Euraasia, Araabia, India-Austraalia, Antarktika, Lõuna- ja Põhja-Ameerika laamaga. Madagascar asub 1.Afrika laama ja Antarktika laama äärealal ja 2.Aafrika laama ja Antarktika laama äärealal. Mõlemal juhul laamad lahknevad ja tekib ookeani keskahelikes vulkaanilise tegevuse läbi pidevalt juurde uut ookeanilist maakoort
AAFRIKA. Aafrika manner on suuruselt Euraasia järel teisel kohal maailmas. Euraasiast eraldavad Aafrikat Vahemeri ja Punane meri. Suurim saar on Madagaskari saar. Arvatakse, et see oli kunagi Aafrika mandri osa. Väga kauges minevikus oli Aafrika loomastik sarnane Madagaskari praegustele loomadele. Mürkmadusid, ahve, suuri kiskjaid ja sõralisi siin ei leidu. Iseloomulikud on leemurid ja kameeleonid. Veel mõned sajandid tagasi elasid Madagaskaril neljameetrised lennuvõimetud hiidlinnud Aafrika põhjaosas asub Atlase mäestik. Siin on kõrged vulkaanidega kiltmaad ja sügavad lõhed. Ida-Aafrikas asub kiltmaa, milles paikneb vulkaaniahelikke. Lõuna-Aafrikas asuvad Draakonimäed. Savannid asuvad Aafrika keskosas. Savannis vahelduvad vihma- ja kuivaperioodid. Savanni röövloomad on gepard ja lõvi. Siin elavad ka lennuvõimetud jaanalinnud, pikkade
pidanud - tema juurde on toodud ohverdusi esivanemate vaimudele ja viidud läbi riitusi. Kõrrelised Purpur-hiidkirss e. elevandirohi Harilik sõrmrohi. võib kasvada kuni 5 m kõrguseks. Loomastik Arvukalt rohusööjaid. Toituvad erinevatest taimedest, eri aegadel. Elavad karjades. Kuivaks perioodiks rändavad niiskematele aladele. Rohusööjatest toituvad kiskjad. Rohusööjad Leemurid Elevandid Ninasarvikud Kaelkirjak Sebrad Antiloop Kiskjad Leopardid Lõvid Fossad Linnud Marabu d Jaanalinnud Flamingod Inimtegevus Istandused Loomakasvatus Põlluharimine Turism (rahvusparkides ,erilubadega jahipidamine). Toiduainete töötlemine ja eksport. Keskkonnaprobleemid MAA KURNATAKSE VÄLJA RAHVAARVU KASV
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
