Ajaloo kontrolltöö kordamine 1. Mõisted: pärisorjus- talupoja täielik sõltuvus feodaalist. sunnismaisus- talupoja kinnistumine maa küöge ning neil puudus liikumisvabadus elukoha valikul. kasumajandus- kujunes välja vaba turg, mille ülesanne oli tuua sisse suuremat tulu. maatarahvas- niimoodi hakati nimetama inimesi, kellel polnud piisavalt raha maa-ala ostmiseks. teorent- feodaalile maksti maa eest füüsilise tööga. vakuraha- maks, millet tulu läks mõisate ülalpidamiseks. pearaha- 19. sajandil Venemaal kehtestatud riigimaks meestele, kellel oli kohusutus maksta regulaarselt maksu, kuna nad olid mehed. kirikumaks- maks, mida talurahvas oli kohustatud tasuma, et tagada kirikuorganisatsiooni ülalpidamine.
tööstuskeskus(Kreenholmi Manufaktuur), masinaja metallitööstus, paberitootmine c) transpordi areng Balti raudtee, kiirem transport, laevaja paadikaubandus, sisekaubanduse areng d) linnastumine linlasi tuli juurde, alevid kasvasid, linnavolikogu valitses linna, Vene linnaseadus 1877. a, tööstuse kasv, sotsiaalne kihistumine 1850. aastatel talude päriseksmüümine Väikepõllumees iseseisev ja ettevõtlik peremees Maatarahvas maata, teenisid mõisates, taludes, vabrikutes, juhutöödel, käsitöö alal ja kaubanduses arenes laevandus ja paadikaubandus tihe laevaliiklus ja kauplemine Läti, Soome, Venemaa, Rootsiga salakaubandus asutati merekoole 1864. a rajati merekool Heinastesse Vaimuelu Tartu ülikool taasavati 1802. aastal, hakati mõtlema uute ülikoolide rajamisele, taheti tõkestada
· Edenemise aluseks viljatootmine · peamiseks viinaköökides valmistatud viin · väljaminekud hakkasid suurenema paremad toidud, mõisahäärberid jne · oluliseks tooraineks sai kartul · Talude päriseksmüümine algas 1850ndatel aastatel Lõuna-Eestis ja raha saadi selleks linakasvatusest. · Talude ostmine aitas kaasa mõisamajanduse lammutamisele ja väikepõllumeeste väljakujunemisele Eesti külas. · Maatarahvas teenis elatist palgatöölistena mõisates, vabrikutes jms. Talupoegade jõukuse kasvuga kaasnesid muudatused nende elulaadis. · Pastla asendati saabastega · seljas vabrikuriidest ülikond · valguseks petrooleumlamp Viljakasvatuse asemel sai olulisemaks piimakarjakasvatus. LAEVANDUS 19. saj hakkas kiiresti arenema laevandus ning paadikaubandus. · Peamised keskused Häädemeeste ja Eesti põhjarannik · kaubandus arenes · tegeleti salakaubandusega
Hakati sillutama teed kasumajandusele, kus määravaks said juba turusuhted, pakkumise ja nõudmise vahekord ning raha olemasolu. Talude päriseksmüümine algas 1850ndal lõuna-eestis. Talupojad said raha talu ostmiseks eelkõige linakasvatusest. Pärisomanikeks saadi mõisnikule võlga makstes. Talude päriseksmüümine aitas oluliselt kaasa teoorjusliku mõisamajanduse lammutamisele ja pani aluse iseseisvatele ja ettevõtlike peremeeste väljakujunemisele eesti külas. Külla jäi alles maatarahvas, kes teenis elitist palgatöölistena mõisates, taludes, vabrikutes, juhutöödel ning käsitöö või kaubanduse tegeledes. Laevandus ja meresõit 19.saj. arenes eestis kiriesti laevandus ning paadikaubandus. Purjelaevu kasutati enamasti rannasõitudeks, kaupu transporditi Riiga, peterburi ja teistessegi sihtkohtadesse. Tihe oli laevaliiklus ka Soome ja Rootsi vahel. Põhja-Eesti randlased tegelesid aktiivselt tulutoova salakaubandusega. Olulise tõuke andis Krimmi soda, mil
agraarümberkorraldused. 3) Talurahvaseadused jagasid maa selgelt kaheks: talu- ja mõisamaaks. Talumaad võis müüa või rendile anda. 1850. aastatel alganud talude päriseksmüümine. 4) aitas kaasa teoorjusliku mõisamajanduse lammutamisele ja pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste (väikepõllumeeste) väljakujunemisele Eesti külas. Siiski kõik talupojad ei saanud maaomanikeks. Eesti külla jäi alles ka maatarahvas, kes teenis elatist palgatöölistena mõisates. Kaasnesid muudatused talupoja elulaadis. 5) Taluperemehel ei sobinud enam käia pasteldes või viiskudes, jalga tõmmati hoopis saapad ning selga vabrikuriidest ülikond. 6)Õhtuti ei istutud enam peeru ega rasvaküünla valgusel, vaid talutaret valgustas linnast toodud petrooleumilamp. Tööstus ja linnastumine 19. sajandil. 19. saj II pool. Eeldus: aurumasinate kasutuselevõtt.
Põllumajanduses tõusis esikohale piimakarjakasvatus, kahjuks ei jõudnud kõik endaale talu osta ja nad pidid töötama kas mõisas, sulasena, vabrikus jne. Talude päriseksostmine talupoegadele ja mujalttulnutele--> enamusel võlaga, mõisamaj-e lammutamine, ettevõtlike peremeeste väljakuj-e. Põllumaj. tähtsus suurenes, piimakarjakasvatus popul-ks. jõukad ja mitte talupojad (maatarahvas: palgatöölised, ka käsitöö- ja kaubandusega teg- des). Poliitiline elu 20. sajandi alguses: mida taotlesid "Postimehe", "Teataja" ja "Uudiste" ringkonnad, nende vaadete erinevused ja sarnasused.(Õpik, II osa, lk 7-9) Jaan Tõnisson ja Konstatin Päts ja Sotsiaaldemokraatia ja ''Postimehe'' ringkond ''Teataja'' ringkond ''Uudiste'' ringkond
1860.-1870, Saaremaal 20.saj algul. Mis andis esimestele taluostjatele raha ostu sooritamiseks? Linakasvatamine Enamasti saadi pärisomanikuks aastakümnete jooksul mõisnikule võlgu makstes. Mis juhtus taluga, mille järelmaksu peremees õigel ajal tasuda ei suutnud? Talu pandi võlgade katteks oksjonile ja müüdi maha. Talude päriseksmüümine aitas oluliselt kaasa teoorjusliku mõisamajanduse lammutamisele ja pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste väljakujunemisele. Maatarahvas, kes teenis elatist palgatöölistena mõisates, taludes, vabrikutes, juhutöödel, käsitöö või kaubandusega tegeledes. Talupoegade jõukuse kasvuga muutused elulaadis: jalga saapad, selga ülikond, petrooleumilamp. Piimakarjakasvatus. Põllumajandusalaste teadmiste levikule aitasid kaasa põllumajandusseltsid ja rahvavalgustuslik tegevus. Milliseid raha teenimise võimalusi pakkus randlastele meri? Laevanduses arenes kiirest paadikaubandus
rendile anda ja müüa. Mõisamaad võisid mõisnikud ise pidada, müüa või rentida. Sillutati teed kasumajandusele, kus määravaks said turusuhted, pakkumise ja nõudmise vahekord ning raha. Talude päriseksostmine algas 1850.ndatel Lõuna-Eestis. Mõisnike käest oli päriseks ostetud 4/5 taludest. Talupojad said raha talude ostmiseks linakasvatusest. Talude päriseksmüümine pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste (väikepõllumeeste) väljakujunemisele. Eesti külla jäi ka maatarahvas, kes teenis elatist palgatöölistena mõisates jne. Talupoja jõukuse kasvuga kaasnesid muudatused nende elulaadis. Ei sobinud enam käia pasteldes või viiskudes, vaid saabaste ja ülikonnaga. Rasvaküünla valgus asendati petrooleumilambiga. Teraviljakasvatuse asemel hakkasid esile kerkima piimakarja- ja loomakasvatus. (põhjuseks viljahinna langus ja võimalus piimatooteid tänu raudteele turustada). Uute maade kasutuselevõtt, sordi-ja karjaaretus
enamasti saadi pärisomanikuks aastakümnete jooksul, mõisale võlga makstes (tihti pandi panti talu võlgade katteks oksjonile ja müüdi maha) Põhja- Eestis algas talude massiline päriseks müümine 1860-1870 aastatel, saaremal alles 20.saj algul. Talude päriseksmüümine aitas oluliselt kaasa teoorjusliku mõisamajanduse lammutamisele ja pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste(ehk väikepõllumeeste) väljakujunemisele Eesti külas. Kõik talupojad ei saanud maaomanikeks. Maatarahvas teenis elatist palgatöölistena mõisates, taludes, vabrikutes, juhutöödel ning ka käsitöö või kaubanusega tegeledes. Talupoegade jõukuse kasvuga 19.sajandi teisel poolel kaasnesid muudatused nende elulaadis. (pastlad saapad, rasvaküünal petrooleumilamp). 19sajandi teisel poolel kujunes peamiseks põllumajandusharuks piimakarjakasvatus( seni oli olnud peamine viljakasvatus).Tähelepanu hakati pöörama põllumajanduse intensiivistamisele.(põllumajandus seltsid ja nende
Mõisamaad võisid mõisnikud ise pidada, müüa või rentida. Sillutati teed kasumajandusele, kus määravaks said turusuhted, pakkumise ja nõudmise vahekord ning raha. Talude päriseksostmine algas 1850.ndatel Lõuna-Eestis. Mõisnike käest oli päriseks ostetud 4/5 taludest. Talupojad said raha talude ostmiseks linakasvatusest. Talude päriseksmüümine pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste (väikepõllumeeste) väljakujunemisele. Eesti külla jäi ka maatarahvas, kes teenis elatist palgatöölistena mõisates jne. Talupoja jõukuse kasvuga kaasnesid muudatused nende elulaadis. Ei sobinud enam käia pasteldes või viiskudes, vaid saabaste ja ülikonnaga. Rasvaküünla valgus asendati petrooleumilambiga. Teraviljakasvatuse asemel hakkasid esile kerkima piimakarja- ja loomakasvatus. (põhjuseks viljahinna langus ja võimalus piimatooteid tänu raudteele turustada). Uute maade kasutuselevõtt, sordi-ja karjaaretus
olemasolu, pakkumise ja nõudmise vahekord. Hakati talusid ka päriseks müüma, 1850-ndatel Lõuna-Eestis, 60-70-ndatel Põhja-Eestis ja 20. sajandi alguses Saaremaal. Talupojad said raha talu pärisostmiseks linakasvatusest. Talude päriseksmüümine aitas kaasa teoorjusliku mõisamajanduse kaotamisele, samas pani aluse ka väikepõllumeeste väljakujunemisele. Kõik talupojad aga maaomanikeks ei saanud, need olid siis maatarahvas, kes teenis raha palgatöölisena mõisates, taludes, juhutöödel jne. 19. sajandi teisel poolel kujunes peamiseks põllumajandusharuks piimakarjakasvatus. 19. sajandi l arenes kiiresti ka paadikaubandus ja laevandus, mis sai eestlaste jaoks tähtsaks majandusharuks. Olulised laevaehituskeskused olid Häädemeeste rannik ja Eesti põhjarannik, Lahemaa. Peamiselt kaupade viimiseks, Riia, Peterburi, Soome Rootsi. Eestlased tegelesid ka salakaubandusega, mis oli üsnagi tulutoov.
annaabi.ee 
