Kolm etappi: kuni 7 eluaastani elas kodus 1. 7. aastaselt läks õppima süserääni juurde, temast sai paa, kes pidi saatma patrooni. Õpetati käitumist seltskonnas ja kombeid. 2. 15. aastaselt sai paa kannupoiss. Isiklik relv. 3. 21. aastaselt pidi kannupoiss sooritama katsed, tõestama osavust ja jõudu. Järgida tuli au ja õiglust (rüütlireeglid). Ei tohtinud mitmekesi rünnata ühte ja maaslamajat. Tolleaegset rüütlikirjandust nimetati kurtuaarseks kirjanduseks (ehk õukondlikuks kirjanduseks). Rüütlikirjandus: 1. Esiplaanil on armastusteema (daamikultus). 2. Oli aktiivne rüütelkonna kombestiku ja elunormide kujundaja. Rüütlikirjanduse viljakaim levikuala oli Prantsusmaa. Põhja-Prantsusmaal hakati aadelkonnast pärit laulikuid kutsuma truväärideks ning Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks. Trubaduuride luule
nämmutuste sõnnikuhunnikus, vaid ka tark naer, mis õõnestas totalitaarset ideoloogiat ning kindlustas inimese individuaalsuse esmasuse kollektiivse idiotismi ees. Filosoofide folkloor ja koomiline isetegevus, nii nagu kogu anekdoodieepos näitavad, et totalitarism ei ole mitte ainult inetu ja hirmus, vaid ka naljakas. Naer aga aitas ja aitab halvavast hirmust jagu saada. Mõni võib öelda, et totalitarism on juba minevik, selles on jagu saadud, maaslamajat aga ei lööda. Ei, ta ei lama. Ta roomab. (Lk 1276)11 6 Lk 1263. 7 Lk 1265. 8 Lk 1272. 9 Lk 1273. 10 Lk 1275. 11 Lk 1276.
Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Rüütlit pidi innustama üksnes au ja õiglus, au aga tuli hoida rohkem kui elu. Tuli kuuletuda vanematele rüütlitele ja elada vennalikus sõpruses omasugustega. Ei tohtinud minna mitmekesi ühe vastu ja rünnata maaslamajat, võtta vastu aunimetusi ning tiitleid võõraste riikide valitsejatelt. Rüütel pidi hoiduma igasugusest pettusest ja valest ning mitte panema relva käest, enne kui endale võetud kohustus oli täidetud. Vangilangenuna pidi rüütel tasuma kokkulepitud ajaks lunaraha või tulema tagasi vangipõlve, sest vastasel korral kuulutati ta sõnamurdjaks ja au kaotanuks. Rüütel pidi valdama seitset rüütlivoorust: ratsutamine, ujumine, vehklemine, oda ja vibu
käerandmetele. Võistlus kestis niikaua, kui üks vastastes oli osalemisvõimetu, ehk täiesti läbi pekstud. Ajad läksid mööda ja lisaks tavaliste rusikatega vehklemisele, tuli juurde ka erinevad maadlusvõtteid. Kui oli orjaaeg, siis pandi oma orjad võistlema poksiturniiri ja lisaks tavalistele rusikatele, pandi käte otsa teravad esemed, mis kokkupuutes kehaga tekitavad suuri haavandeid ja veritsemist. See aga Vana-Roomlastele meeldis! Üks reegel tuli ka juurde. Maaslamajat võis lüüa. 6 Tänapäeva poks (Reeglid) Poksis võivad võistlejad kasutada vastase nõrgestamiseks vaid oma käsi. (rusikas käsi, mingilmääral ka oma jalgu). Keelatud on löögid jalgadesse, kubemepiirkonda, nabajoonepiirkonda. Samuti on keelatud ka löögid peaga. Tänapäeval kestavad poksi matsid 12 raundi. Poksijal on võimalik saada võit 3. erineval moel
hoida ja tööle sundida, koondati nad erilistesse asulatesse, reduktsioonidesse. Rüütel: Rüütlite kasvatus 7 a. paaz , 15 a. kannupoiss, u.18 21 löödi rüütliks. PAAZ kõrgemalseisva feodaali juures teeniv poiss (õppis kombeid, käitumist daamidega, sõdimist, relvade käsitsemist, tantsimist, pillimängu jms). KANNUPOISS sai isikliku relva, abistas isandat jahis ja sõjas. Rüütlireeglid : *au oli olulisem kui elu *ei tohtinud minna mitmekesi ühe vastu ega rünnata maaslamajat *kohusetundlik, aus. Mõisted: *majordoomus-kuninga kojaülem *benefiits- pärandamisõiguseta maavaldus *feood- pärandatav maavaldus *domeen feodalismis maahärra poolt majandatav maavalduse osa *rekonista- Pürenee ps. tagasivõitmist muhamedlaste käest *skolastika- keskaja filosoofiliste õpetuste kogum *tsunft- käsitööliste vennaskond *gild- kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas *tsunfti jänes- piraat kauba valmistaja
and then I found you. Sometimes I wish I was a little kid again. Skinned knees are easier to fix than broken hearts. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Ära vöta endale kunagi sellist koormat kanda, mida sa tegelikult kanda ei suuda. Mitte miski siin maailmas ei sünni lihtsalt vöi pöhjuseta. Pöhjus tuleb vaid endale selgeks teha. Igaühel on midagi varjata. Olge oma laste vastu kenad. Nemad valivad teile vanadekodu. Otsustamatus on paindlikkuse vöti. Ära löö maaslamajat, juhul, kui sa pole kindel, et ta üles ei töuse. Naerata ja kogu maailm naeratab koos sinuga. Nuta ja sa nutad üksi. Naerata ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mötled. Et panna inimesi hindama vabadust, on vaja tekitada neile tunne, et neil pol seda, aga mitte seda päriselt vöttes. Elame nii, et eilset ei olnud ja homset ei tule. Elu on teater ja meie näitlejad selles. Pole olnud, et pole olnud. Pole midagi valusamat, kui pettuda armastatud inimeses.
" Geomeetriline inimene " - üks Barbaruse huvitavamaid luulekogusid, mis sisaldab konstruktivistlikke luuletusi. Konstuktivism - on Vene kirjanduses 1920ndatel alguse saanud suund, mis püüab luulet lähendada tehnikale ning kujutab reaalsust geomeetria terminitega. Barbarus suri 1946. aastal.Tema surma asjaolud pole selged. Tegu võis olla enesetapu kui ka poliitilise mõrvaga. Horizontaalne Maaslamaja ei löö, maaslamajat ei lööda, nõnda päev ja öö lähvad mööda. Hällist ei tõuse väeti, lahti kirst ei kaandu, mis kord meripõhja jäeti, enam ei maandu. Kuigi torm armutult lõõtsub, ookeanist undavalt puhub, sygavusist meripind õõtsuv laiba vaid kaldale uhub. Ja kui imesten kysti: kes hukkunu ema, kun isa? Ei karganud korjus enam pysti, sulut hammaste taha jäi kisa. Lapsena roomata neljakil, või on veetlevam surivoodi? kun lamame abitult seljakil kylm keha säet vesiloodi.
RÜÜTLIELU REEGLID 11. ja 12. sajandil rüütlid rikastusid, ehitasid uhkeid losse, oma moraal ja elulaad, käitumiskultuur, uus elutunne, uued ideaalid; lihtsakoelised kangelaslaulud ei vastanud enam nende maitsele Rüütlit pidi innustama üksnes au ja õiglus au aga tuli hoida rohkem kui elu. Tuli kuuletuda vanematele rüütlitele ja elada vennalikus sõpruses omasugustega. Ei tohtinud minna mitmekesi ühe vastu ega rünnata maaslamajat. Ei tohtinud võtta vastu aunimetusi ega tiitleid võõraste riikide valitsejatelt. Pidi hoiduma igasugusest pettusest ja valest ning ei tohtinud panna enne relva käest kui endale võetud kohustus on täidetud. Vangilangenuna pidi tasuma kokkulepitud ajaks lunaraha või tulema tagasi vangipõlve. RÜÜTLIVOORUSED 1) ratsutamine 2) ujumine 3) vehklemine 4) oda ja vibu käsitsemine 5) maadlemine 6) kabemäng
Siit ka nimetus – pugilistid e. rusikavõitlejad. Pugilistide matšid olid vigastusterohked, eriti gladiaatorite turniiride ajal, kui rusikaid tugevdati teravate oradega varustatud “nukkidega” e. cestus´tega. Siit ka nimetus – kasteet, mis on mõeldud tugeva ja ohtliku löögi sooritamiseks. Rahvale sellised vaatemängud, mida Rooma patriitsid korraldasid oma orjade vahel, meeldisid väga. Võitlus kestis niikaua, kuni üks vastastest oli pikali maas. Maaslamajat võis lüüa! Võit saavutati, kui vastane oli uimaselt maas või tõstis alistumise märgiks käe üles. Pilt 2 „Rusikavõistlejapuhkepaigapärastvõistlusi(pronksskulptuur, Isajandil eKr)“ Rooma keiser Theodosius keelas 393.a m.a.j. olümpiamängud kui paganlike uskumuste kandja. Rooma riigi langusajal hääbus rusikavõitlus peaaegu täiesti. Keskajal oli rusikavõitlus juba unustatud. 2. Poksi taassünd
Uudisväärtused. Tõde: objektiivsus, tõendatavus, täpsus, sõltumatus…kitsama ulatuse väärtused on seotud suurematega. Printsiibid – printsiibid on (väärtustest tuletatud) praktilisemad käitumisjuhised. (Mõnikord ka üldisemad kaalutlemisprintsiibid.) Printsiibid: väärtustest tuletatud käitumisjuhised. Nt. “Ära valeta” – ausus; “Kuula ära kõik osapooled” – õiglus/tasakaalustatus/neutraalsus; “Maaslamajat ei lööda” – inimväärikus/tervis/julgus… b) üldised kaalutlemisprintsiibid. Ära tee teisele seda, mida sa endale ei taha. Utilitaristlik kaalutlemine: parimad tagajärjed võimalikult paljudele. Deontoloogiline kaalutlemine: absoluutsetest reeglitest kinnipidamine. Rawls: teadmatuse loor kui moraalse õigustatuse hindamise meetod Väärtused ja neist tulenevad põhimõtted operatsionaliseeritakse printsiipideks:
5. Rüütlite kasvatus 7 a. paaz 15 a. kannupoiss u.18 21 löödi rüütliks PAAZ kõrgemalseisva feodaali juures teeniv poiss (õppis kombeid, käitumist daamidega, sõdimist, relvade käsitsemist, tantsimist, pillimängu jms) KANNUPOISS sai isikliku relva, abistas isandat jahis ja sõjas - Rüütlireeglid au oli olulisem kui elu ei tohtinud minna mitmekesi ühe vastu ega rünnata maaslamajat kohusetundlik, aus - Rüütlitunnus: saabaste küljes kuldsed kannused - 7 rüütlivoorust: ratsutamine ujumine vehklemine oda ja vibu käsitsemine maadlemine kabemäng §20 21 Linnad keskajal 1. Linnade tekkimine X XI saj - 13 saj. suurim linn Pariis (üle 100 000 elaniku) 2. Linnaõiguse järgi 3 liiki linnad: - Linnvabariigid valitsesid valitavad nõukogud (nt. Itaalias)
Teame ju, et see, kes on õpetatud ausaks, hoolivaks ja töökaks, seda peaks saatma elus edu. Samas näeb aga tänapäeva ühiskonnas palju valskust, ärategemist, kahjurõõmu, üleolevust. Ja tundub, et neil inimestel, kellel väärtushinnangud on justkui paigast, läheb igapäevaelus karistamatult ja hoopis paremini kui neil, kes järgivad head õpetust ja autunnet. Sellest johtuvalt on raske omi väärtushinnanguid hoida ja õpetajana edasi anda. Kuidas on võimalik lastele õpetada, et maaslamajat ei lööda ja abivajajat tuleb aidata, kui igapäevaelus selle tarkuse ja aumehelikkusega justkui kaugele ei jõua? Suulistel kokkulepetel pole jõudu ning igal hetkel tuleb jälgida, et keegi sinust üle ei sõida. Kehtib reegel, et võidab see, kellel on surres rohkem asju ja vahet pole, millisel teel need on saadud. Seega tundubki, et õpetajad kes väärtushinnanguid edasi annavad peaksid olema justkui roosade prillidega. Aitaks võibolla see, kui koolidesse ja ka
annaabi.ee 
