Kunstiretsensioon Maarja Pannel 10c Käisin 11. mail Kuressaare Raegaleriis vaatamas Aet Maasiku mälestusnäitust. Näitus on koostatud Maasiku tütre Anna-Liisa Pärdi poolt ja koosneb Aet Maasiku poolt aastatel 1962- 2012 valminud eskiisidest ning akvarellidest. Tööde esmakordne esitlus oli Tallinnas Mustpeade Majas 2014. aasta veebruaris. Raegaleriis saab näitust vaatamas käia 9. mai-11. Juuni. Aet Maasik sündis 8. juulil 1941. aastal Tallinnas ning suri 20. augustil 2013. aastal. Kunstnik oli eesti sisearhitekt. Ta lõpetas aastal 1959 Tallinna 22. Keskkooli ja aastal 1965 sisearhitektina. Ta
ja Koeral 35 eurot. Vatti kulub Puhhile, Maasikule, Lillele ja Koerale vastavalt 4, 2, 4 ja 6 kuupmeetrit. Kokku on vatti olemas 320 kuupmeetrit. Riiet kulub Puhhile, Maasikulee, Lillele ja Koerale vastavalt 5, 3, 3 ja 4 ruutmeetrit. Kokku on riiet kasutada 450 ruutmeetrit. Niiti kulub Puhhilee, Maasikule, Lillele ja Koerale vastavalt 3, 4, 5ja 3 rulli. Kokku on niidirulle 150. Ühe Puhhi, Maasiku, Lille ja Koera valmistamine võtab aega vastavalt: 2, 1, 2, ja 2h. Aega mänguasjade valmistamiseks on 150h Selliste kitsenduste ja materjalikuludega on optimaalne toota 58,75 Maasikut, 0 Puhhi, 0 Lille ja 0 Koera. Sellisel juhul oleks kasum 3818,75 eurot ja 32,5töötundi jääks kasutamata. jandusprobleem mistatakse nelja erinevat mänguasja: Puhh, Maasik, Lill, Koera. Puhhi tarbeks kulub 4 m3 vatti, 2 riiet , 3 rulli niiti ja 2h kulub valmistamiseks
Filmist: Kaljo Kiisa vana hea ,,Nipernaadi" film Tõnu Kargiga peaosas. ,,Nipernaadi"on üks osa eesti filmiklassikast, mida paljud meist uuesti tagasi pöörduvad. Kaljo Kiisk oli teinud juba kümmekond filmi, enne kui 1983.aastal ,,Nipernaadini" jõudis. August Gailiti romaani novellides ,,Toomas Nipernaadi" oli ta lugenud korduvalt ja ikka tihedamini veel üle lugenud, leides sealt iga kord midagi uut. Filmi stsenaariumi kirjutas Juhan Viiding, kelle idee oli kasutada filmis Anne Maasiku ,,Rändaja õhtulaulu". Tänaseks on ,,Rändaja õhtulaulust" saanud Nipernaadi laul, nii nagu Tõnu Kargist vaieldamatult ehe Nipernaadi, ehkki ta väliselt Gailiti rändajaga sugugi ei sarnane. Esialgu proovitigi Nipernaadi osasse hoopis teisi, Kark oli viimane valik. Minu jaoks ongi filmi ja raamatu ühisosaks Tõnu Kark. Ei kujutaks teisiti Nipernaadit ettegi kui peategelane ei oleks Tõnu Kark. Nipernaadi oli Nukitsamehe kõrval teine filmi ja
Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid 1) Millist ehitist võib pidada gooti arhitektuuri esikteoseks? Saint-Denis` kloostri kiriku ümberehitust 2) nimeta gooti stiilis ehitiste kaks kõige olulisemat tunnnust? Teravkaar ja roidvõlvid 3) Milliseid muutusi kirikuehituses võimaldas roidvõlvi kasutuselevõtt? Võimaldas võlvida laiu lööve, õhemaid seinu 4) - 5) Nimeta kolm kuulsaimat gooti katedraali Prantsusmaal. Pariisi Jumalaema katedraal, Chartres’i katedraal ja Reimsi katedraal. 6) – 7) – 8) Millistel ehitusosadel oli gooti katedraalis konstruktiivses mõttes esmajärguline tähtsus? Kirikute konstruktsioonis olid esmajärgulised roided ja piilarid ehk neljakandilise ristlõikega sambad. Gooti arhitektuur Inglismaal, Itaalias ja mujal 1) Millist gooti stiili kirikut tead Londonis? Millised tähtsad sündmused seal toimuvad? Westminiter Abbey - on Inglise kuningate kroonimiskirik ning samuti kuningate ja suurmeeste matmispaik. 2) Va...
Ajastut ja portreteeritavaid iseloomustab ilmekalt maal Kunstiteoste arutelu ENSV Kunstnike Liidus (1947, EKM). 1950. aastail sai meeliszanriks portree (Professor H. Riikoja, 1952,; A. Rebase perekond, 1955, TMK; autoportreed, 1956, EKM ja TKM),rohkeist lapsepiltidest on tuntuim Noor viiuldaja (1956, EKM). Reisimuljete põhjal valmis elamuslikke, värskeid loodusvaateid: Maastik eesliga (1947, erakogu, Tartu), Kemi kärestik (1955 - 1956, Tretjakovi galerii, Moskva). Maasiku- ja linnapiltides elavnes pintslikäsitsus ning suurenesid värvi varjundirikkus ja valguse osa: Ninase rand (1956, EKM), Vaade Toomemäelt (1958, EKM), Valgemetsa (1958, Tartu O. Lutsu nimeline raamatukogu), Kevad (1961, EKM). Aastast 1958 ilmnes vormiuuendustaotlusi, sealhulgas sürrealismi (Mõtted mustast seast, TKM ) ja kubistlikku vormimängu (Akvarell roosas, TKM, G. Suitsu ,,Luuletuste" illustratsioonid; kõik 1958). Eesti kunstis uudsena hakkas 1960
valdkonda kuuluvate probleemidega ja ei valda üldist pilti, kuid suudaks siiski tuua tudengini ka selle eriala raskema poole. Mitte et juhtimine kerge oleks, sugugi mitte. Lihtsalt tõenäosus, et bakalaureuse lõpetanud tudeng läheb edasi magistrisse juhtimist õppima ei ole just 50/50. Positiivne oli see, et need juhtivad inimesed ei tulnud kõik õppeasutustest. Oli privileeg näha enda ees inimesi Eesti telekommunikatsiooni maasiku tipust. Kõige enam meeldisid mulle loengud Janno Viidingu, Lauri Luhasalu ja Agu Leinfeldi poolt. Nende poolt just selle pärast, et neid oli väga huvitav kuulata ja nad suhtlesid väga palju ka kuulajatega. Janno Viidingu puhul sain ma võib-olla rohkem teadmisi välismaal õppimise kohta, kui tema eriala kohta TTÜ IT spetsialistina. Kirsid tordi peal minu jaoks olid aga Lauri Luhasalu ja Agu Leinfeld. Nad mitte ei pannud meid
· Tugikaar gooti basiilikate kesklöövi välisseina ja tugipiilarite vahele laotud kaared, mille eesmärgiks oli ehitise tugevdamine · Tugipiilar gooti arh., piilaritaoline seinatugi võlvide külgsurve tasakaalustamiseks, paigutati väljaspoole vastu hoone seina · Tähtvõlv võlv, mille roided moodustavad tähe kujutise · Vaarao VanaEgiptuse valitseja · Valgmik basiilika kesklöövi ülemine, akendega varustatud ruumiosa · Veduut täpselt edasiantud maasiku või lnnavaade(maal, joonistus Itaalias) · Voluut spiraalselt kokkurullitud kaunistus, kuulub alati joonia stiilis sambakapiteeli juurde · Võlv kumer kividest laotud lagi, mille tegemisel pole kasutatud ei laetalasid ega lage toetavaid sambaid · Ümarkaar poolringikujuline kaar
Kujundades avalikud pargi, kuhu inimesed saaksid vajadusel lõõgastuma minna. (Viide 11. http://www.fredericklawolmsted.com/philos.html ) Olmsted uskus, et ideaalne vastumürk stressile on jalutada pastoraalses pargis. Ta tahtis luua keskkonda, mis aitaks tunda vaikust. Tema nägemus oli, et rahu tunne pärineks pargist. Ta rakendas oma põhimõtteid järjekindlamalt kui ükski teine maastikuarhitekt tema ajastul. Hoolikalt ehitati jalutuskäike ja radasid, mis voolasid läbi maasiku kui õrn klaas, lihtsad kõverad, mis ei tõmmanud palju tähelepanu. (Viide 12. http://www.fredericklawolmsted.com/philos.html ) Olmsted tahtis pakkuda kohta, mis on maaelu sarnane, maaliline maastik, kus pole ebatervilikke tingimusi ja ülerahvastatud linnakeskkonda. Ta püüdis maastiku tuua linnaelanikele nii lähedale, kui võimalik, et kõik saaksid sellest kasu saada. (Viide 13. http://www.fredericklawolmsted.com/philos.html ) Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia
hilisbaroksetega. Uksepinda kaunistavad nn. rippuvad rätikud, hammaslõige ja vertikaalsed vaokesed.Varaklassitsistlikel ustel on enamasti baroksed sepised, nii ka praegune rekonstrueeritud käepide ja lukukilp. 1961-1974. aastatel sai Kuressaare raekojale osaks kõikehõlmav kapitaalremont (restaureerimine), mille käigus uuendati kogu sisemus. Aet Maasiku projekti on hinnatud asjatundlikuks ning pieteedikaks, mille ehedaks näiteks on fuajee uus kujundus ning barokne sisetrepp. Arhitekt Aet Maasik on rõhutanud, et restaureerimise käigus püüti Kuressaare raekoja hoonele anda võimalikult algne plaanilahendus. Aegade jooksul oli raekojas tehtud mitmeid ümberehitusi, ustest ehitati aknaid ja vastupidi. Sondaazide ning uuringute abil tehti kindlaks endisaegsete uste ja akende asukohad ning taastati kindlaksmääratud ajaloolises kujus (17.-18
viljastamiseks, pärast seda surevad, astlata. o Töölised suguvõimetud emased, kelle muneti on muutunud mürgiastlaks, teevad tarutöid. · Tarus on tööjaotus: o Ühed töömesilased eritavad vaha ja ehitavad kärgi, o teised toidavad ema ja tema munetud munadest arenenud järglasi, o kolmandad puhastavad ja valvavad, soojendavad ja jahutavad pesa ning tihendavad seda taruvaiguga. · Arvatavasti orienteeruvad maasiku järgi (eristavad kollast ja sinist ning esemete kuju). · Suhtlevad teineteisega eriliste liigutuste, nn tantsu abil. · Mesi on tegelikult õienektari ja mesilase sülje segu. · Mett süüakse kui korjele minek pole võimalik. · Järglasi toidavad suiraga mee, sülje ja õietolmu segu. · Mesilasema vaklu ja tööliste vaklu toidetakse mesilaspiimaga. · Kevadel - hakatakse nektarit koguma, mesilasema hakkab munema.
Vabadussõja ajal (ja kindlasti ka hiljem) lõid need mehed hindamatu informatsiooniallika. Osa neist tulid hiljem üle, tuues kaasa oma väeosa. Üks teadaolevaid Laidoneri poolt loodud luurevõrgu mehi oli kapten Aleksander Schultz, kes tõusis Petrogradi theka vahipolgu pataljoniülemaks ja mängis 1919. aasta sügisel selle üksuse meie kätte. Ka punadiviisi ülema Ritt'i ületulek koos brigaadiülema Aintsiga, staabiülema Maasiku ning kahe eestlastest punaväe rooduga oli ilmselt seotud Laidoneri luurevõrgu tegevusega. Sõjavägede ülemjuhataja Peale Saksamaa sõjalist kokkuvarisemist alustas taas tegevust Ajutine Valitsus ja Maapäev. Hakati taas looma Eesti sõjaväge, kuna oli selge, et Venemaa ei lepi Batikumi kaotamisega. 22. novembril 1918 püüdis Punaarmee vallutada Narvat, kuid löödi sakslaste poolt tagasi. 28. novembril toimus Narvale uus rünnak ja
kunstipärased. Naistevihkaja. Lähtus sõnamaagiast sõnakunstnik. Kuna Oks elas survevõimu ajal, pärinevad tema tegelased ,,vaevademaalt" ja ,,rõhutud ringidest", kus võim omavolitses vaimu üle. Tema looming oli üksainus leekiv veenmine elu puudulikkuses. Kujundid räiged ja toon ajuti tige, kuid mitte inimesi mõnitav. Lootus. Otsija-kuju, kes igatseb südames toetaja häält kuulda. Salaihalev lootus silmitsi lootusetusega. Lihtsad külapildid, argiaskeldused madalmaalise maasiku ja taluelu foonil.Tema detailid ei püsi ranges jadas ja arenduses ega suju sageli omavahel semantiliseltki; tema kujundid pole püüdliku sõnaotsingu vili, nad on pigem alateadvusest välja tulistatud ja tihenevad sümboleiks, mis ergastavad kummastavalt värvikaid kujutluspilte. Naturalistlik realist. Temaatiliselt teofüüsiliste ja sotsiaalsete probleemide esitaja. Teda huvitab teiste inimeste traagika, mitte nende elu. Sündmustikud põhiliselt minevikus
Gooti kujurite lemmikteemad olid Kristuse kannatuslugu ja Neitsi Maarja Jeesuslapsega. 8.Mis on vitraaz? Kus asuvad kauneimad vitraazid? Vitraaz on klaasimaal. Kauneimad vitraazid asuvad Prantsusmaal Chartes'i katedraalis ja Pariisi kuninglikus kabelis Sainte-Chapelle'is. 9.Kellest maalis Giotto oma suurimad freskoseeriad? Oma suurima freskoseeriad maalis Giotto Assisi Püha Franciscusest. 10.Mid uut tõid vennad Limbourg'id miniatuurmaali? Vennad Limbourg'id hakkasid kujutama olustikustseene, maasiku ja arhitektuurikujutisi. Valguse-varju abil omandasid figuurid ümarust. Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis 1.Millal ja milliste ajaloosündmustega seoses liitus Eesti Lääne-Euroopa kultuuriringiga? 13. sajandil seoses Muistse vabadusvõitlusega ühines Eesti Lääne-Euroopa kultuuriringiga. 2.Milline oli esimene Lääne-Euroopa arhitektuuristiil Eestis? Esimene Lääne-Euroopa kunstistiil Eestis oli romaani stiil. 3.Milline oli põhiline Eestis kasutatud kunstistiil keskajal?
annaabi.ee 
