Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"maasikas" - 310 õppematerjali

Maasikas

Kasutaja: Maasikas

Faile: 0
thumbnail
16
doc

Maasikas

10 5. Paljundamine............................................................13 6. Maasika istandiku hooldus.............................................14 7. Kokkuvõte................................................................15 8. Kasutatud kirjandus......................................................16 3 Sissejuhatus Maasikas on üks väärtuslikumaid ja hinnatavamaid marjakultuure. Maasikas on väga vormirikas perekond, käesoleva ajani on kirjeldatud üle 50 liigi. Peamiseks maasikaliikide levikualaks on põhjaparasvööde. Mõned liigid on asustatud ka troopikasse ja arktilistelealadele. Oma dekoratiivsete õite, aromaatsete viljade ja nende raviomaduste tõttu pälvis maasikas tähelepanu antiikajal - Kreekas ja Roomas. Vilju korjati metsalagendikel ja nõlvakuil looduslikult kasvavatelt liikidelt. Maasika ümberistutamine looduslikest tingimustest aeda algas juba 14...

Aiandus
94 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Maasikas

Maasikas Koostaja: Maria-Eva Maasik Väetamine Ei vaja palju Vältida rohket lämmastikku(marjade asemel kasvatab lopsakaid lehti) Heinamaale /väheviljakale maale antakse põhiväetist 3 liitrit/10 m² kohta Järgmistel aastatel väetatakse maasikat kevadel 1 l/10 m² kohta Pärast saagikoristust väetatakse maasikapeenart sügisväetisega, et tekiks rohkesti õiealgmeid Maasikas maheviljeluses Külvikord Kultuurid, millel sügav juurestik, mulda jääb palju org. ainet( nt ristiku-kõrreline rohumaa) Hästi sobivad külvikorda suvi- ja taliteraviljad, kaunviljad ning üheaastased heintaimed Lutsern ja kartul eelkultuuridena võivad põhjustada probleeme närbumistõvega. Ei soovitada rajada varasema puuviljaaia kohale Muld Ebasobivad on rasked savimullad ja turvasmullad Tähtis on mulla ühtlane niiskus,mineraalainete piisavus (eriti boor) ja õige happesus (pH eelistatult 6,5). Sobivad on avarad, päikesepaistelised...

Loodus õpetus
46 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Referaat: maasikas ja vaarikas

Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Laura Freivald VAARIKAS JA MAASIKAS Referaat Tallinn 2014 Laura Freivald SISUKORD Laura Freivald Töö eesmärk on õppida referaadi õiget vormistamist, mida kasutada lõputöö koostamisel. Samuti arendada oma oskuseid WordOffice'i kasutuses. 1 Vaarikas Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta...

Arvuti töövahendina
27 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Metsmaasika süstemaatiline jaotus.

Metsmaasikas Eluslooduse süstemaatika Jt. LIIK Metsmaasikas (Fragaria vesca) Metsmaasikas on 6...20 cm kõrgune pikkade sõlmedest juurduvate võsunditega mitmeaastane rohttaim. Metsmaasikas on levinud Euroopas ja KeskAasias. Kasvab meil peaaegu kõikjal: kuivadel puisniitudel, loodudel, raiesmikel, teeservadel, põllupeenardel, metsades. Õied valged, väheseõielises õisikus. Õieraod siidiläikeliselt karvased. Õitseb mai lõpul ja juunis. Metsmaasikal on koguviljad, mis on kirgaspunased, munajad kuni peaaegu kerajad, pinnal asetsevate seemnistega, aromaatsed. Valmivad juunis. Kasutatud allikad http://bio.edu.ee/taimed/general/systeem.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Roosilaadsed http://et.wikipedia.org/wiki/Metsmaasikas ...

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Maasika-mascarpone korvikesed

12 tk Tainas: 125 g võid 2 dl tuhksuhkrut 2 munakollast 1 dl mandlijahu 2,5 dl nisujahu Korvikeste määrimiseks: 100 g sokolaadi Täidis: 250 g maasikaid 250 g mascarponet (või maitsestamata toorjuustu) 12 dl vahukoort 1 dl suhkrut 1 sl laimimahla riivitud laimivõi sidrunikoort Taina valmistamiseks vahusta toasoe või tuhksuhkruga, lisa munakollased ja jahud ning paki valmis taigen toidukilesse ja aseta vähemalt 30 minutiks külmkappi. Rulli tainas u.0,3 mm paksuseks ja lõika klaasi või vormiga muffinipanni aukudest veidi suuremad ringid. Vajuta taignakettad muffinipanni süvenditesse ja aseta keskele fooliumitükid ning midagi raskuseks (herned, oad, riis vms). Niimoodi toimides ei vaju korvikeste ääred küpsemise ajal alla. Küpseta 200 kraadises ahjus 8 minutit, eemalda fooliu...

Retseptid
23 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Maasika, tomati ja sibullillede väetamine

Looduslik P2O5 1% kord nädalas kasutamist väetis K2O 5% Puhkeajal raputa tugevasti (oktoober - pudelit mõne veebruar) kord minuti jooksul kuus MAASIKAS Väetise nimi Elementide Kasutamise aeg Kasutuskordade Kasutamise Tootja Märkused sisaldus arv viis nimi SUBSTRAL® N 12% märtsist- 2 kuni 3 korda Segage väetis Substral Soodustab Aia P2O5 5% septembrini vegetatsiooni- mulda ja optimaalset üldväetis K2O 12% perioodi jooksul kastke...

Väetusõpetus
16 allalaadimist
thumbnail
3
odt

MAHLAD

Kool õppesuund rühm nimi Mahl Referaat Juhendaja: Kuressaare 2012 Mida mahl sisaldab? Marjad ja puuviljad, millest mahla valmistatakse, sisaldavad ca 70­90% vett, seega on ka mahla peamine koostisaine vesi. Mahla energiahulga annavad temas leiduvad süsivesikud.Keskmiselt on see 100 g kohta 45 kcal. Kõige energiarikkamad on smuutid, kus 100 g energeetiline väärtus on 60 kcal. Köögiviljamahlade energiahulk on keskmiselt 25 kcal. Kõige süsivesikuterikkamad ja enam energiat andvad mahlad on viinamarja-, pirni- ja õunamahl. Mahlad, eriti aga smuutid, on arvestatav kiudainete allikas. Kiudained omakorda on vajalikud seedetegevuse korrashoidmiseks, seedetrakti rakkude toitmiseks, samuti suurendavad need toitkördi hulka, kiirendavad selle edasiliikumist ja viivad välja organismist mittesoovitatavaid jääke. Puuviljades ja marjades on võrdlemisi palju pektiinaineid, millel on ka ravitoime. Ne...

Joogiõpetus
17 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ortograafia - väike ja suur algustäht

10. Taimesordid Taimede sordinimed kirjutatakse mitteerialases tarvituses (ilukirjandus, ajalehed jm) jutumärkides esisuurtähega: kartul ,,Jõgeva piklik", kaer ,,Agu", õunasort ,,Liivi kuldrenett", ,,Eesti pirn", punane sõstar ,,Hollandi punane", ,,Baccara" roosid. Erialakokkuleppe kohaselt kasutatakse erialakirjanduses jutumärkide asemel ülakomasid: 'Valge klaarõun', kirsisort 'Viljandi kollane', maasikas 'Mall', 'Non plus ultra' redisesort, porgand 'Nantes 4', 'Krameri seemik nr 15', 'Lutsu võipirn'. Teistest keeltest võetud sordinimede algustäheortograafiat ei muudeta: siniliilia 'Spring Beauty', roosid 'Super Star' ja 'Brennende Liebe', 'Warley White' krookus, 'Lange Rote' porgand, paprika 'California Wonder', kartul 'Priekulu agrie' (ladina tähestikuga keeltest); aprikoosisort 'Samõi severnõi', söögipeedid 'Ranneje tsudo' ja 'Krasnõi sar' (muu tähestikuga keelest transkribeeritud)...

Eesti keel
283 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Grammatika edasijõudnule

õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ai...

Vene keel
206 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sammaltaimed, sõnajalgtaimed jne

*keemiatööst toora *rohtt,põõsad,puud roosõielised: *kasvuturvas kaheiduleh: *marjataimed- kivisöe teke: *seemnes 2 idul maasikas ,vaarikas, *vanaaegkonnas *enamsti sammasj murakas *soostunud sõnajalgt *-||- rööprood või *roosid- metsadvees, kaarrood *niidutaimed-ojamõõl...

Bioloogia
45 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Salumetsad

Tavalisemad põõsad on sarapuu ja toomingas. Põõsarinne on väga liigirohke. Alustaimestusse kuuluvad sinilill, ülased, kopsurohi, kevadine seahernes, maikelluke. Niiskemates metsades on külluslikult sõnajalgu. · saluilmelised segametsad, Taimed : tamm, vaher, jalakas, saar, pärn, haab, kuusk, imekannike, jänesekapsas, kevadine kurelääts, laanelill, leseleht, lillakas, longus helmikas, maasikas , mitmeaastane seljarohi, naat, soo-koeratubakas, ussilakk, võsaülane, · salu-okasmetsad Küllaltki palju leidub meil ka salu-okasmetsi (umbes 10 000 ha), peamiselt salukuusikuid. Salumännikuid Eesti mandriosas peaaegu pole. Salukuusikuid on ohtrasti Vooremaa, Alutaguse ja Sakala viljakatel muldadel. Salukuusik : Puuliigid: kuusk, kask, haab, vaher, jalakas, pärn, raagremmelgas, pihlakas Põõsaliigid: sarapuu, magesõstar, kuslapuu, toomingas, näsiniin...

Loodusõpetus
104 allalaadimist
thumbnail
63
doc

Lõputööde vormistamine

EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Viljo Viljasoo, Triinu Nõu, Mariko Pedaja ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND The Guide for Composing and Presentation of Undergraduate Works Tartu 2008 ABSTRACT Viljo Viljasoo, Triinu Nõu, Mariko Pedaja. The Guide for Composing and Presentation of Undergraduate Works. Tartu, 2008. Methodology Guide. 29 pages, with Appendices 51 pages, 4 figures. Format A4. In Estonian language. UNDERGRADUATE WORK, DRAWING UP, GUIDE, PRESENTATION The Guide deals with the presentation requirements of undergraduate's technical research papers and bachelor papers. Separate chapters are about the presentation of tables and drawings, general structure and ordering of the report and contents. There are also some guidelines concerning equations and bibliographic...

Riskianalüüs
275 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kaalium

KAALIUM (kalium-potassium) SÖÖMISES Toit kui ilu saladus Parimad söögid piisava kaaliumi koguse saamiseks on värsked töötlemata toidud, sealhulgas liha, kala, köögiviljad (eriti kartulid), puuviljad (avokaadod, kuivatatud aprikoosid ja banaanid), tsitrusmahlad (näiteks apelsini mahl), meieri-ja täisteraviljatooted. Suurema osa kaaliumist, mida vajame, saame kätte süües mitmekesist toitu koos piisava piima, liha, teravil...

Keemia
32 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Organismide paljunemine, paljunemisviisid

Paljunemisviisid: 1)mittesuguline paljunemine 2)suguline paljunemine Mittesugulin-kõige lihtsam, taime ja alamatel loomadel Uus organism pärineb ainult ühest vanemast,seega on järglased vavema sarneased. Näiteks:maasikas, sibul, mugulategu, pungumine, pooldumine +: Vajab ainult ükte vanemorganismi. Lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond. Järglased on vanematega sarnased. -: Ühesugused järglased on keskkonnatingimuste muutumisel rohkem ohustatud ja võivad kõik hukkuda. Suguline paljunemine: Õistaimedel ja enamikel loomadel. Sugurakkude tuumade ühinemisel (viljastumine). Areneb uus isand. Kehaväline viljastumine: · Kalad ja kahepaiksed · Küpseb palju sugurakke · Viljastumine on juhuslik · Hukkub palju ebasoodsate tingimuse tõttu Kehasis...

Bioloogia
47 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Põhivara 7. klass

Traktorite arv 2 3 Päevade arv 6 x 26=3x 12 = 3x x=4 Graafikute lugemine: Kui sõltuvus on esitatud graafikuna, siis graafikult saab välja lugeda palju huvitavat infot. Graafik esitatakse põhiliselt kahel teljel: horisontaal- ja vertikaalteljel. Funktsioon: eeskiri, mis seab sõltumatu muutuja igale väärtusele vastavasse sõltuva muutuja ning ühe kindla väärtuse. JRK. NIMI HINNE 1. Mari Maasikas ... Järjekorra number ja nimi on sõltumatud muutused, hinne on sõltuv muutus. Võrdeline sõltuvus: Kaht suurust, mille vastavate väärtuste suhe on jääv nimetatakse võrdeliseks suuruseks. Seda jäävat suhet nim. nende suuruste võrdeteguriks. y = ax Võrdelise suuruse graafik: Kahe muutuja vahelist võrdelist seosest saame hea ülevaate, kui kirjutame selle seose graafiliselt. Võrdelise seose y = ax graafik on sirge, mis läbib kordinaatide alguspunkti....

Matemaatika
277 allalaadimist
thumbnail
7
doc

II Maailmasõda

Loo Keskkool II Maailmasõda Referaat Mari Maasikas 9. klass 2008 Sissejuhatus II maailmasõda oli kõige suurtemate purustustega sõda. I maailmasõda polnud isegi niipaljude ohvritega. II maailmasõja alustaja riikideks on Saksamaa eesotsas Hitler ja NSV Liit eesotsas Staliniga. Maailmasõda on ta sellepärast, et ta haaras kogu maailma. Sõja staatust ei otsustatud mitte ainult Euroopas, vaid ka Põhja ­ Aafrikas ning vaiksel ja atlandi ookeanil....

Ajalugu
82 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ma suudan hüpata üle lompide

Alanile see Teine Poiss ei meeldinud, sest sealt väljendus ta nõrk külg. Alani rõõme rikkusid täiskasvanud, kes arvasid et ta ei suuda midagi. Sinikad ning kriimustused teda oluliselt ei heidutanud. Igal õhtul ta ravis neid kuna neid oli tal kogu aeg ning ta oli nendega harjunud. Raamat lõpeb sellega et Alan kolib koos perega Melbournei kus ta tahab hakata raamatuid kirjutama. Mari Maasikas 8. klass...

Kirjandus
126 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Nafta

Diislikütused koosnevad samuti süsivesinikest nagu bensiinidki. Erinevus seisneb selles, et diislikütus peab olema sobivalt süttiv ja ühtlaselt põlev. Neid omadusi iseloomustab tsetaaniarv. Parimatel diislikütustel on tsetaaniarv keskmise väärtusega 40...50. Alternatiivkütused on bensiini- ja diiselkütuse asendajad: Looduslik gaas ja vedelgaas Alkoholid Taimeõlid Mari Maasikas 11.klass...

Keemia
73 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Taimefüsioloogia seminari ettekanne - Flavonoolid

Mida rohelisem on taim, seda suurem on flavonoolide sisaldus. Kvertsetiini on eriti palju sibulas (284-486 mg/kg) ja lehtkapsas, kvertsetiinglükosiini (rohkem kui 50 mg/kg) pohlas, jõhvikas, aroonias, pihlakas. Müritsetiinglükosiini leidub kõige rohkem jõhvikas, mustsõstras, pohlas ja mustikas, kemferoolglükosiidi aga marjadest ainult karusmarjas ja maasikas . 1 Olulisemaks funktsiooniks on õitele ja viljadele värvi andmine, mis on tähtis putukate ja lindude ligimeelitamiseks, risttolmlemiseks ja seemnete levitamiseks. Flavonoolid annavad värvuse nt. hariliku hobukastani õitele. Mõningaid flavonoidglükosiide tuntakse aga P-vitamiinina kui kapillaaride mebmbraanide läbilaskvusfaktoreid. Flavonoididid funktsioneerivad taimes kaitsemehhanismina. Nad kaitsevad...

Füsioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Leht, vili, õis ja seeme

LEHT Lehe siseehitus sõltub küllalt tugevasti konkreetsetest ökoloogilistest tingimustest, eeskätt vee ja valguse kättesaadavusest. Kui uurida lehtede ehitust ühe taimeliigi isenditel, kes on kasvanud erineva tugevusega valguses, selgub mitmeid olulisi anatoomilisi iseärasusi. Taolisi muutusi nimetatakse kohanemisteks, sest need on mittepärilikud, pöörduvad muutused. Keskendume järgnevalt aga kohastumuslike, evolutsiooniliste muutuste vaatlemisele. Veenõudluse alusel liigitatakse soontaimed neljaks: 1) mesofüüdid, taimed, kes on kohastunud kasvama humiidsetel aladel, kus temperatuur on mõõdukas ja mullaniiskus piisav, aga mitte liiga suur. Enamik Eesti taimeliike on mesofüüdid; 2) kserofüüdid ehk kuivustaimed, kelle ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Neil on kujunenud mitmesuguseid kohastumusi veevarude säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3) hügrofüüdid ehk niiskustai...

Bioloogia
43 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun