Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"maaribal" - 11 õppematerjali

Eesti – Läti piiriprobleemid 1919-1920
2
pdf

Eesti – Läti piiriprobleemid 1919-1920

vastuvõetavad ja lätlased otsustasid veebruari lõpul piirikomisjoni töö lõpetada. Ähvardati ka sõja alustamisega. 12. märtsil saatis kindral J. Laidoner diviisiülematele telegrammi, milles olid järgmised juhtnöörid: 1. Jääda rahulikuks 2. Meie ei karda sõda, aga meie ei taha sõda 3. Oleme seisukohal, et piiriküsimus tuleb lahendada rahulikul teel 4. Meie ajutine tollipiir on sisseseatud meie rahvusvahelisel piiril ja kohati vaidluse all oleval maaribal ja sellele liinile jäävad meie sõjaväed kuni piir Eesti ja Läti Vabariigi vahel saab lõplikult kindlaks määratud Tegelikult ei olnud Läti valitsus ja sõjavägede ülemjuhatus nii sõjakalt meelestatud kui välja lasti paista. Lõpuks lepiti pärast läbirääkimisi kokku, et piirijoone määrab kindlaks erikomisjon, mille eesotsas seisab erapooletu Briti alam. Et piiriküsimuse otsustamine läks inglaste kätte, siis käisid nii Eesti kui Läti diplomaatilised esindajad 1920

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
Erik Punane-ajalugu-VIIKING
1
odt

Erik Punane (ajalugu) VIIKING

varandust, mille nad olid ise oma eluajal maa sisse peitnud. Gröönlaste saaga järgi kutsus Eiríkrit kaasa hoopis Leifr, kes läks otsima Bjarni Herjólfssoni poolt nähtud maid, kuid Eiríkr keeldus, pidades hobuselt kukkumist endale halvaks märgiks. Eiríkr suri järgmisel talvel. Arvatava Eiríkri talu (Eiríksstair) väljakaevamised Haukadaluris näitasid, et 50 m2 suuruses hoones oli elatud lühikest aega 10. sajandi lõpus. Talukoht asus kitsal maaribal kahe varasema talu vahel, mispärast on tõenäoline, et selle talu asukatel tekkisid naabritega arusaamatused maakasutuse pärast. Väljakaevamised Brattahlíis näitasid, et jóhildri kirik püstitati üheaegselt esimese elumajaga. Kiriku ümbert leiti 155 inimese hauad, võimalik, et nende seas on ka Eiríkri oma. Nii Eiríksstairis kui Brattahlíis Gröönimaal on püstitatud Eiríkri eluasemete rekonstruktsioonid.

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
Astronoomia mõisted
2
docx

Astronoomia mõisted

2. Pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66o 33´ nurga all oleva telje perioodiga 81 164 sekundiga ehk 0,99 ööpäeva. 3. Telje pretsessori orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25 725 aastat. Päikesevarjutus ­ kui Kuu katab oma liikumisel Päikese, näeme päikesevarjutust. Täisvarju piirkonnast on nähtav täielik, poolvarju piirkonnast osaline päikesevarjutus. Täielik päikesevarjutus on nähtav 250km laiusel maaribal, selle kestus ei ületa 7minutit ja 40 sekundit. Üldse võib aastas esineda 2-5 päikesevarjutust. Samas maakohas 200-300 aasta järel. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike nähtav musta kettana, mille ümber särab punane kroon. Varjutuse piirkonnas läheb nii hämaraks, et nähtavale tulevad tähed, horisondil võib märgata koidupuna. Kuuvarjutus ­ Kuu sattumisel Maa varjukoonusesse tekib kuuvarjutus. Kuuvarjutused on nähtavad tervel Maa varjupoolsel küljel kuni 3 korda aastas

Astronoomia → Astronoomia
56 allalaadimist
Kuu ja päikesevarjutused
5
docx

Kuu ja päikesevarjutused

päikesevalgus või osa sellest. Samas võib juhtuda ka nii,et Maalt vaadates paistab Kuu Päikesest väiksemana ja ei suuda kogu Päikest varjata. Olemas on kolme sorti päikesevarjutust: täielik, osaline ja rõngakujuline päikesevarjutus. Täielik päikesevarjutus Esineb juhul, Kuu varjukoonuse ots ulatub Maa pinnani, tekitades sel viisil täieliku päikesevarjutuse. Selline varjutus on nähtav suhteliselt väikesel alal ja ajal, paarisaja km laiusel maaribal mõne minuti vältel. Maalt vaadatuna on näha, kuidas kuuketas on Päikese täielikult ära varjanud. Tavaliselt ei kesta see üle seitsme minuti, kuid seda tüüpi varjutusele eelnev ja järgnev osalise varjutuse faas kestab märksa kauem. Osaline päikesevarjutus Sel puhul võib tunduda nagu Päikesest oleks tükk puudu. Selline varjutus annab võimaluse näha, kuidas Kuu varju mõjul muutub taeva värv ning kuidas värvid erinevad suundades, kust vari tuleb ja kuhu edasi liigub.

Füüsika → Füüsika
26 allalaadimist
Tšiili-uurimistöö
40
doc

Tšiili, uurimistöö

Antarktikat.Tsiili asend on soodne kalapüügiks ja laevatranspordiks. Looduslikud iseärasused: üksikud maavärinad, aktiiksed vulkaanid, tsumaanid. Läänepoolseim äärmuspunkt: 46°ll 75°lp Idapoolseim äärmuspunkt: 22°ll 68°lp Põhjapoolseim äärmuspunkt: 18°ll 69°lp Lõunapoolseim äärmuspunkt: 56°ll 69°lp Lühike ülevaade looduslikest tingimustest. pinnamood Tsiili pinnamood on mägine, loomulikult näeb sellel 4300 kilomeetrit pikal maaribal eripalgelisi maastikke.Eristuab kolm põhja-lõuna sihilist piirkonda: Ranniku-Kordiljeerid, idapiiril Andide Peaahelik ning nende vahel asuv Tsiili pikiorg. Ranniku-Kordiljeerid, mille kõrgus on põhjosas kuni 3200 m, madalduvad vähehaaval lõuna suunas. Lõunaosas madaldub ka Andide Peaahelik. Tsiili pikioru põhjaosa on 900-1200 m kõrgune ja 30-60 km laiune Pampa del Tamarugali kõrbetasandik, sellest lõunas paikneb Atacama kõrb. Keskosas läbivad pikiorgu mitu

Geograafia → Geograafia
108 allalaadimist
Sooteadus
5
doc

Sooteadus

Kraavkuivenduse eelistest on kõige mõõduandvam asjaolu, et kraavid juhivad hästi ära pinnavee. Pinnavee liikuvaks muutmine ongi metsakuivenduse üks põhieesmärke. Põllumajandusmaadel segavad kraavid põllumajandusmasinateliikumist, kraavide ja pervede alla läheb kaduma (sõltuvalt kraavide vahekaugusest) 10...20 % tootmispinnast, väljakaevatud künnialune mineraalpinnas vähendab põllupinnale laialiaetuna mullaviljakust kraaviäärsel maaribal, kraaviperved on umbrohtude leviku koldeks jne. Metsamaadel ei ole need asjaolud mingiks puuduseks. Kraavide suuri vahekaugusi arvestades on metsapinna kadusuhteliselt väike. Kraavkuivenduse suhteline odavus ja madal kuivendusintensiivsus on kooskõlas metsamaa ekstensiivsema kasutusega võrreldes põllumajandusmaaga. Drenaazi ehitamine metsamaale pole vastuvõetav mitte ainult majanduslikult, vaid ka tehniliselt. Arvestada tuleb torustiku ummistumise ohtu puujuurtega

Loodus → Keskkonna kaitse
16 allalaadimist
Vaarao tutanhamon
8
wps

Vaarao tutanhamon

Maailma ajaloo küllap liigutavaim lillekimp oli Tutanhamoni hauakambris. See oli väike kimbuke lilli, mille oli noppinud viieteistkümneaastane vaaraolesk Anches-en- Amon Niiluse kaldailt ja mis oli mõeldud viimaseks tervituseks tema armastatule. Surnukeha ise oli kaunistatud paljude erinevate taimedega Kõige sagedamini on Egiptuse vaaraohaudadest leitud rukkilille. See pole ka ime, sest rukis vohas vanasti rikkalikult Niiluse ja kõrbe vahele jäänud kitsal maaribal. Pole muidugi tarvis mainidagi, et lootoslill ja papüürusepuhmas olid riigisümbolina kasutusel ka sarga- ja hauakaunistusena. Ehnatoni ja Tutanhamoni koljumõõtudest järgneva tabeli ning kindlaks teinud mõlema mehe hämmastava sarnasuse. 2.1 Troonipärija-küsimus Tutanhamoni ootamatu surm jättis ta noore lese Anhesenamoni väga keerulisse olukorda. Tõenäoliselt piirasid leske temast palju vanemad auahned mehed, nii et ta

Keeled → Prantsuse keel
7 allalaadimist
Tutanhamon
16
txt

Tutanhamon

algusest peale samal ajal, kui preestrid laususid manasnu. Teise muumiasarga rinnal lebas lillevanik ja kolmanda sarga pealt leiti lilledest krae. Taimed olid silinud erinevalt. Mned pudenesid tolmuks esimesel puudutusel, teised olid silitanud isegi vrvi ja neid vis pikemata mrata. Kige sagedamini on Egiptuse vaaraohaudadest leitud rukkilille. See pole ka ime, sest rukis vohas vanasti rikkalikult Niiluse ja krbe vahele jnud kitsal maaribal. Pole muidugi tarvis mainidagi, et lootoslill ja paprusepuhmas olid riigismbolina kasutusel ka sarga- ja hauakaunistusena. Kokkuvte Oma ts rkisin lhemalt kahest mehest, Howard Carterist ja lord Carnarvonist, kes on arheoloogia valdkonnas teinud suuri edusamme. Tnu neile saime me teada, et juba 18. dnastia ajal leidus Egiptuses rauda. Samuti saime teada, missugune neb vlja ks vaaraohaud ties koosseisus, sest Tutanhamoni hauakamber on ainuke, mida hauarvlid pole rstanud.

Kategooriata → Vabaaeg
7 allalaadimist
Ajaloo eksami punktid
20
doc

Ajaloo eksami punktid

vaimulikeks, kes kõigi eest palvetasid, sõjameesteks, kes kõikki kaitsesid ja töötegijateks, kes kõiki oma tootva tööga ülal pidasid. Kolmas seisus jagunes pärisorjadeks, poolvabadeks talupoegadeks ja vabadeks talupoegadeks. PILET 7 1.Foiniikia Asend ja looduslikud olud ning nende mõju elatusaladele. Linnriigid. Kartaago ja Puunia sõjad. Tähestiku kujunemine ja mõju teistele tähestikele. Asus Vahemere idarannikul, suhteliselt kitsal ja mägisel kuid samas viljakal maaribal Vahemere ja Araabia kõrbe vahel. Maa- ja mereteede ristumiskohas maailma kahe vanima tsivilisatsioonipiirkonna (Egiptuse ja Mesopotaamia vahel) vahel võimaldas varakult luua laialdasi kaubandus- ja kultuurikontakte. Piisava vihma tõttu oli loodus põlluharimiseks soodus ja sellest kujunes üks varajasemaid põlluharimispiirkondi maailmas. Kuna seal kasvasid seedrid, hakati neist laevu ehitama ja foiniiklastest said osavad meresõitjad. Tähestik

Ajalugu → Ajalugu
36 allalaadimist
Tehnika ajalugu
19
doc

Tehnika ajalugu

1585 võttis ta esimesena kasutusele kümnendmurrud. Stevini mõju teaduse käigule võinuks olla aga palju suurem, kuid sügavtõsise isamaalasena ei tunnistanud ta peale hollandi keele ühtki teist ja laiem teadusavalikkus sai tema esimesed tõlked ladina ja prantsuse keelde. Muutused majanduses Juba 12. sajandil tootis mõni linn raha eest turul müüdavaid kaupu. Majandamise vormina muutus see valdavaks siiski alles 15. aastasajal kitsal maaribal Itaaliast läbi Lõuna-Saksamaa ja Reinimaa Hollandini. Veneetsias, Genua, Firenze ja Milaano saavutasid poliitilise ja majandusliku sõltumatuse ning ehitasid üles renessansi tsivilisatsiooni sädeleva kunsti- ja vaimueluga. Kirikust ei olnud tarvis lahku lüüa, paavsti troon sai annetusest kopsakat tulu. Saksamaal kutsus see aga esile Lutheri reformatsiooni. Kihama lõid Ungari ja Hispaania. Prantsusmaal, Hollandis ja Inglismaal omandas reformatsioon veelgi radikaalsema kalvinismi

Tehnika → Tehnikalugu
94 allalaadimist
Sooteadus
37
pdf

Sooteadus

Kraavkuivenduse eelistest on kõige mõõduandvam asjaolu, et kraavid juhivad hästi ära pinnavee. Pinnavee liikuvaks muutmine ongi metsakuivenduse üks põhieesmärke. Põllumajandusmaadel segavad kraavid põllumajandusmasinate liikumist, kraavide ja pervede alla läheb kaduma (sõltuvalt kraavide vahekaugusest) 10...20 % tootmispinnast, väljakaevatud künnialune mineraalpinnas vähendab põllupinnale laialiaetuna mullaviljakust kraaviäärsel maaribal, kraaviperved on umbrohtude leviku koldeks jne. Metsamaadel ei ole need asjaolud mingiks puuduseks. Kraavide suuri vahekaugusi arvestades on metsapinna kadu suhteliselt väike. Kraavkuivenduse suhteline odavus ja madal kuivendusintensiivsus on kooskõlas metsamaa ekstensiivsema kasutusega võrreldes põllumajandusmaaga. Drenaazi ehitamine metsamaale pole vastuvõetav mitte ainult majanduslikult, vaid ka tehniliselt. Arvestada tuleb torustiku ummistumise ohtu puujuurtega

Geograafia → Geoloogia
98 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun