· Seetõttu tunduvad maalidel kujutatud jumalad sageli idealiseerituna · Püüti võimalikult täpselt loodust matkida · Säilinud on paljude kreeka maalikunstnike nimed · 5. saj eKr maalikunstnikest oli tähtsaim Apollodoros Ateenast · Tema olevat esimesena hakanud kasutama varju ja valgust · Talle on omistatud ka perspektiivi kasutusele võtmine · 4. saj eKr ilmus ka kreeka maalikunsti jõuline, ülidramaatiline maalisuund, mida skulptuuris esindas Skopas · Selle suuna esindaja oli Nikias · Kõige kuulsam maalikunstnik oli Apelles · Apelles oli Aleksander Suure kaaskondlane ja on teinud ka tema portreesid, kuid need on hävinud · Tema kuulsaim töö oli ,,Aphrodite sünd", mis oli esimene aktimaal · See töö on hävinud · ,,Aphrodite sünnist" tõusis suur skandaal, kuna Apelles pani töö välja Ateena kesklinna
Itaalias valmisid Mägi võluvaimad maalid. Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid. Enamasti kauni välimusega naisemodellid kajastavad juugendlikku iluideaali: Holsti (1916). Hilistes portreedes väljendub 1920. aastatel tõsinenud meeleolu: "Madonna" (19231924). Esimene teadaolev portree on norra tütarlapsest. OP-KUNST Opkunst, ka optiline kunst (inglise 'optical art') on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund. Kasutas tajupsühholoogiast tuntud optilisi efekte: · ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid; · ruumilisi illusioone; · joonte erilise paigutusega saavutatud silmapetteid; · täiendvärvilisi järelkujundeid; · lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra nihestamist jmt. Opkunsti tähtsaim esindaja ja n-ö kunstisuuna isa on Victor Vasarely. Teised tuntud esindajad on näiteks J. Le Parci, Bridget Riley ja J. R. Soto.
tehnikaajastu pulsist ja kiiruse kujutamisest. Liikumist, kiirust, lärmi, müra ja teisi uue elulaadi programmilisi kategooriaid püüti maalida divisionistlikult auto killustati tükkideks, mille rütmiline asetamine maali pinnal pidi dünaamilise efekti andma. Nendes piltides on multiplikatsiooni-efekt - selleks, et koer joonisfilmis usutavalt liiguks, tuleb eelnevalt kaadriteks lahti joonistada suur hulk koera jalgade veidi erinevaid asendeid. Nii jõuabki futuristlik maalisuund, kus esialgu maalitakse koera liikumise kujutamiseks talle lihtsalt palju jalgu alla, abstraktsete vormide kaudu liikumist kui sellist kujutavate lõuenditeni. Itaalia futuristid tundsid sümpaatiat fasismi, vene futuristid bolsevismi vastu. Futurism loomemeetodina jäi nii Itaalia kui ka Venemaa juhtivate futuristide loomingus kestma, ent hääbus Itaalias 1930-ndate keskel. 3 FUTURISTIDE MANIFEST
Tema põnevaim hoone on ,,Guggenheim", mis meenutab vedru, on New Yorgis asuv muuseumihoone ja valmis 1959. aastal. Mõisted! 1. Funktsionalism - on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier. Euroopas oli selle stiiliga seotud rühmitus ,,Bauhaus". 2. Opkunst - on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund. Opkunsti viljeleti 1960. aastatel peamiselt USA-s ja Lääne-Euroopas. Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. 3. Tegevusmaal abstraktse ekspressionismi tähtsaim töötamise viis. Püüeldi automaatset eneseväljendust ja juhuste kasutamist. Värvi pritsiti või tilgutati lõuendile. Maalimis protsess muutus vaatemänguks
· Peter Blake · Edouardo Paolozzi · Peter Phillips · Ronald B. Kitaj · David Hockney · Allen Jones USA popkunstnikud · Jim Dine · Andy Warhol · Roy Lichtenstein · Tom Wesselmann · James Rosenquist · Claes Oldenburg · Richard Lindner · Mel Ramos · Marisol Escobar · Edward Kienholz · George Segal · Robert Indiana OPKUNST (1950ndate lõpp 1960ndad) Opkunst, ka optiline kunst on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund. Opkunsti viljeleti 1960. aastatel peamiselt USAs ja LääneEuroopas. Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. Opkunst on tugevalt mõjutanud tänapäeva moe, tarbe ja eriti reklaamikunsti. Kunstnikud · Victor Vasarely · J. Le Parci · Bridget Riley · J. R. Soto KINEETILINE KUNST (1960ndad)
assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. OP- kunst - Opkunst, ka optiline kunst (inglise 'optical art') on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund. Opkunsti viljeleti 1960. aastatel peamiselt USA-s ja Lääne-Euroopas. Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. Opkunsti tähtsaim esindaja ja n-ö kunstisuuna isa on Victor Vasarely. Teised tuntud esindajad on näiteks J. Le Parci, Bridget Riley ja J. R. Soto. Opkunst on tugevalt mõjutanud tänapäeva moe-, tarbe- ja eriti reklaamikunsti.
· kasutab kõige argisemaid ja tühisemaid esemeid ja nähtusi, mille keskel tavainimene viibib · Esile tõstetakse töid näiteks ülisuurte mõõtmetega või erksate värvidega. · tekkele on mõju avaldanud neodada · Abstraktse ekspressionismi vastand Richard Hamilton Allen Jones Opkunst 1960.aastad · Ka optiline kunst( optical art ing.k.) · Abstraktsest kunstis väljaarenenud maalisuund · 60.aastatel peamiselt USA-s ja Lääne- Euroopas. · Keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele · Lihtsad geomeetrilised kujundid · Värvi- ja valguskontrastid Victor Vasarely Kontseptualism 1960.aastad · Kõige tähtsam on idee, väljanägemine pole oluline · Eesmärgiks laiendada inimese tajusid,tundeelu ja intellekti(paneb inimesi mõtlema) · Ootamatu,leidlik,vaimukas Joseph Kosuth
· Mimesisega käis kaasas siiski ka ilunõue · Seetõttu tunduvad maalidel kujutatud jumalad sageli idealiseerituna · Püüti võimalikult täpselt loodust matkida · Säilinud on paljude kreeka maalikunstnike nimed · 5. saj eKr maalikunstnikest oli tähtsaim Apollodoros Ateenast · Tema olevat esimesena hakanud kasutama varju ja valgust · Talle on omistatud ka perspektiivi kasutusele võtmine · 4. saj eKr ilmus ka kreeka maalikunsti jõuline, ülidramaatiline maalisuund, mida skulptuuris esindas Skopas · Selle suuna esindaja oli Nikias · Kõige kuulsam maalikunstnik oli Apelles · Apelles oli Aleksander Suure kaaskondlane ja on teinud ka tema portreesid, kuid need on hävinud · Tema kuulsaim töö oli ,,Aphrodite sünd", mis oli esimene aktimaal · See töö on hävinud · ,,Aphrodite sünnist" tõusis suur skandaal, kuna Apelles pani töö välja Ateena kesklinna
· Mimesisega käis kaasas siiski ka ilunõue · Seetõttu tunduvad maalidel kujutatud jumalad sageli idealiseerituna · Püüti võimalikult täpselt loodust matkida · Säilinud on paljude kreeka maalikunstnike nimed · 5. saj eKr maalikunstnikest oli tähtsaim Apollodoros Ateenast · Tema olevat esimesena hakanud kasutama varju ja valgust · Talle on omistatud ka perspektiivi kasutusele võtmine · 4. saj eKr ilmus ka kreeka maalikunsti jõuline, ülidramaatiline maalisuund, mida skulptuuris esindas Skopas · Selle suuna esindaja oli Nikias · Kõige kuulsam maalikunstnik oli Apelles · Apelles oli Aleksander Suure kaaskondlane ja on teinud ka tema portreesid, kuid need on hävinud · Tema kuulsaim töö oli ,,Aphrodite sünd", mis oli esimene aktimaal · See töö on hävinud · ,,Aphrodite sünnist" tõusis suur skandaal, kuna Apelles pani töö välja Ateena kesklinna
Optika-alases uurimises käsitles valgust materiaalse elemendina, vastupidiselt skolastikutele, kellele valgus tähendas jumalikku elementi. Isaac Newton (1642-1727) - “Optika” ilmus 1704 - Avastas, et värv on matemaatiliselt defineeritav nähtus - Valgest valgusekiirest saab prisma abil luua värvispektri Seurat. Pühapäeva la Grande Jatte’il. 1884-86 (neoimpressionism) *Opkunst ka optiline kunst on 60ndatel aastatel abstraktsest kunstis välja arenenud maalisuund. Viljeleti peamiselt USA-s ja Lääne- Euroopas. Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. Opkusst on tugevalt mõjutanud tänapäeva moe-, tarbe- ja eriti