aastatel toimunud Läänemere ristisõdade osa, mis toimus Eestimaa territooriumil ja mida dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Kuna puudus ühtne riik, siis üheks põhjuseks, miks vabadust seekord ei saavutatud, oli see, et eraldi seisvatel maakondadel oli raskusi üksi kaitsta oma maad. Igal maakonnal oli oma juht, kes tahtis ise hakkama saada, isegi ilma naabermaakonna abita. Selline uhkus ja enesekindlus viis aga la hingutes kaotusteni. Meie ühiskond oli väga lõhestunud, feodaalidel oli suur võim. Miks võidelda nende heaolu
aastatel toimunud Läänemere ristisõdade osa, mis toimus Eestimaa territooriumil ja mida dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Kuna puudus ühtne riik, siis üheks põhjuseks, miks vabadust seekord ei saavutatud, oli see, et eraldi seisvatel maakondadel oli raskusi üksi kaitsta oma maad. Igal maakonnal oli oma juht, kes tahtis ise hakkama saada, isegi ilma naabermaakonna abita. Selline uhkus ja enesekindlus viis aga la hingutes kaotusteni. Meie ühiskond oli väga lõhestunud, feodaalidel oli suur võim. Miks võidelda nende heaolu
vastupanu veelgi raskemaks. Eestlaste sõjamehi oli piiratud arv ning liiga vähe selleks, et vastu panna kõikidele riikidele. Mehed ei olnud väljaõppinud ja neil puudusid ka sõjapidamise kogemused. Kasutati vibusid ja odasid. Esialgu puudusid ka moodsamad relvad, millede käsitsemine ja ehitamine hiljem vaenlaste käest selgeks õpiti. Kuna puudus ühtne riik, siis üheks põhjuseks, miks vabadust seekord ei saavutatud, oli see, et eraldi seisvatel maakondadel oli raskusi üksi kaitsta oma maad. Igal maakonnal oli oma juht, kes tahtis ise hakkama saada, isegi ilma naabermaakonna abita. Selline uhkus ja enesekindlus viis aga lahingutes kaotusteni. Meie ühiskond oli väga lõhestunud, feodaalidel oli suur võim. Miks võidelda nende heaolu eest? Kõik ei uskunud ka vabaduse võimalikkusesse. Eesti maakondadel puudusid ka ühised eesmärgid, mille eest võidelda. Toimus küll ühiseid rünnaku üritusi nagu 1215
ülemised ja alumised piirid. Recalc arvutas, kui palju mingisse klassi objekte jääb. Valisin sobivad värvid (Stylesnupu alt). Suurem väärtus jäi tumedam ja väiksem heledam. Valisin kõige kõrgema väärtuse (tumedam värv) ja kõige madalama väärtuse (heledam värv). Vahepealsed väärtused interpoleeris programm ise. Äärejooned oli vaja kõigile klassidele ükshaaval valida. Äärejoon pidi olema jäemdam kui maakondadel. Äärejoone pidi valima sama värvi, mis maakondadel. Vajadusel pidi muutma maakondade äärejoone värvi, et äärejoon sobiks kaardi värvidega, oleks ilus ja lubaks selgesti eristada nii regioonide kui ka maakondade piire. Kuid kahjuks minu programmis ei saanud lisada ääre joont, ega muuta selle paksust ega ka värvi. Omistasin kaardile vajaliku suuruse, milleks oli 1:1500 000, selleks vajutasin kaardile parema hiireklikiga ning valisin Change View. Regioonide kaardile vajutasin Regioonide järel olevat nuppu Automatic Labels: On
d)Ringvall linnused (Valjala). Linnuseid ehitati peamiselt puust, alusmüür võis olla ka kivist. Muistse vabadusvõitluse põhjused: 1)Sakslased soovisid turvalist kaubateed Venemaaga. 2)Katolik kirik soovis ristiusustada Eesti ja Liivimaa. 3)Saksa feodaalid(ristirüütlid) thatsid koguda rikkusi ja laiendada oma valdusi Eestlaste allajäämise põhjused: 1)Relvastus oli viletsam, kui sakslastel 2)Orduvennad olid elukutselised, eestlased mitte 3)Ühiskondlik organiseerimatus 4)Eesti maakondadel oli vilets koostöö. 5)Katolik kirik toetas sakslasi ja taanlasi Tagajärjed: Positiivne: Euroopaliku kultuurivälja mõju tugevnes. Negatiivne:Eestlaste pealikud tapeti ära, palju inimesi sai surma
Ühiskondlik olukord: Feodaalsuhted arenesid aeglasemalt ja riikide teke hilines, põhjus, põhjamaise põllumajanduse madal arengutase. Skandinaavias puudus hilise Rooma orjandusliku korra mõjutused ja Suur rahvasterändamine ei paisanud ühiskonnakorraldust segi. Siiki varanduslik diferentseerumine. Olid väljakujunenud maakonnad alajaotustega ja moodustanud hõimude ühendused. Rootsis- svealased ja götalased. Kummagil oma kuningas, nii maakondadel kui ka jaotustel. Usund: Loodusesemete austamine. Ohverdati allikatesse. Austati esivanemate hingi. Hingede rändamine- kehaline eedasiliikumine (hingemajad). Päiksesekultus Jumalad- austamine toimus kodus. Viikingiajal hakkas skandinaavias ristiusu levitamine. 829 saadeti rootsi munk Ansgar. Kultuur: ruunikiri. 3-4 saj. Lähtub ladina tähestikust. 1) tähestik ei alga a ja b- ga. 2)tähed on paigutatud kolme 8- tähelissse rühma. 3)vanemad- paremalt vasakule read. Hiljemad- mõlemas suunas
Üheks allajäämise põhjuseks võib kindlasti tuua selle ,et Eestlastel puudus ühtne riik ja sõjaväe juhtimine. Seni ei näinud eestlased vajadust ühtsele riigile. Maakonnad said küll omavahel hästi läbi aga nende sidemed oleksid võinud olla paremad. Naabermaakonnad aitasid mõnikord üksteist väiksemate vaenlaste alistamisel. Kuid sidemed polnud siiski piisavalt tugevad ning kõik maakonnad alistati ükshaaval ristisõdijate poolt. Tänu sellele ei olnud Eesti maakondadel enam mingit ühendust ning eraldi oli väga raske vaenlastele vastu hakata. Ka eestlaste suhted naabritega ei olnud väga head. Toimusid vastastikused röövretked eestlaste, liivlaste ning latgalite vahel. Seega olid lõunanaabrid kohe valmis ordurüütlitele abiväge pakkuma. Ka idanaabritega ehk venelastega ei olnud eestlaste suhted head. Pidev sõjaline kokkupuude nõrgestas eestlasi ja kuna ordurüütleid abistasid endised paganad siis eestlaste alistamine oli veelgi lihtsam.
Rooma soov levitada katoliku usku Taani ja rootsi soovisid oma valdusi suurema. 13. Võrrelge eestlaste ja sakslaste sõjalist taset, põhimõtteid, arusaamu sõjast ning tooge välja peamised erinevused! (3p.) Eestlased soovisid oma ala vabastada, sakslased soovisid oma alasid laiendada. Eestlased kaotasid, kuna neid oli vähem, neil oli sakslastest halvem relvastus, toetati ristisõdijaid, polnud oma riiki ega maakondadel tugevaid sidemeid. 14. Nimetage 2 Teie arvates pöördelise tähtsusega sündmust muistse vabadusvõitluse käigust ning selgitage oma valikut! (4p.) 1.Ümera lahing, kuna see oli eestlaste väike, kuid kindel võit 15. Millised olid eestlaste allajäämise peamised põhjused?(3p.) Vastlasel oli sõeväe üle kaal Maakondade omavaheline koostöö oli nõrk 16. Millised oli muistse vabadusvõitluse positiivsed ja millised negatiivsed taga- järjed?(4p.)
Kuid 1227.aastal toimus pöördepunkt- suur sakslaste vägi liikus üle jää Eesti saartele. Muhu linnus hävitati ja vallutati ning puutumata ei jäänud ka Saaremaa. Vastupanu näis lootusetu ning saarlased otsustasid alistada ja ristida lasta. Kaotuse üheks põhjuseks võib lugeda ka seda, et sel ajal puudus ühtne riik. Sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad. Maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. Eesti maakondadel puudusid ka ühised eesmärgid, mille eest võidelda. Saksamaal oli aga feodaalühiskond, kus olid kindlad ühiskonnaklassid ja ühtne riik, mille juhtija suunas kogu maa majandus- ja sõjategevust. See andis neile tohutu eelise. Kindla võimu puudumisel Eestis oli ka teine pool. Nimelt muutis see liitlaste leidmise hulga raskemaks, kuna ebaühtse barbarite riigiga, millel pole vastu midagi pakkuda, pole üldiselt kasulik liitlane olla. Eestlastel
Eestlaste muistne vabadusvõistlus 1. Eestlased soovisid oma ala vabastada, sakslased soovisid oma alasid laiendada. Eestlased kaotasid, kuna neid oli vähem, neil oli sakslastest halvem relvastus, toetati ristisõdijaid, polnud oma riiki ega maakondadel tugevaid sidemeid. 2. Tõesti, Madisepäeva lahing võinuks lõppeda ka teisiti, selline kujutluspilt ei ole põrmugi utoopiline ega naiivne. Ristirüütlid võisid kaotada lahinguid. Nad võisid kaotada isegi hävitavalt ja nad võisid kaotada mitterüütlitele, kaasa arvatud nõndanimetatud paganad. Ent millisel määral oleks Madisepäeva lahingu teistsugune tulemus muutnud ajaloo kulgu, seda me siiski ei tea. 3
Taanlased, Ida-Eur. Nim. neid varjaagideks. · Eri kihtide esidajad: talupojad, elukutselised, kuningad kes olid alla jäänud maa pooliitilise yhendamisega seotud võitlustes. · Tähtsad kaubalinnad: Jüüti ps. Hedeby, Rootsis Birka ja Helgön, hiljem Sigtuna. · Enne viikingiaega oli Skandin. Välja kujun. maakonnad oma alajaotustega ja moodustunud hõimude yhendused. Rootsi jagunes svealaste ja götalaste vahel. Kummalgi oma kunn. Ka nende maakondadel ja osalt nende jaotistelgi. · Sisevõitlustest annavad tunnistust linnused Laevad ja retked · Retkede laevad lahtised merepaadid. Lainete eest katisesid parraste kõrgenduseks pandud ümmargused kilbid. · Mast nelinurkse purjega. Sai ka sõudes 40-60 meest. · Orienteeruti taevakehade järgi, kasutades ilmakaari, tuntud oli ka kristall mis näitas päikse asukoha pilvedes. · Juht kandis kunni või pealiku tiitlit ja oli tüürimees.
Lapsi tapeti sündides sõltumata soost ja tervislikest põhjustest, jättes nad inimtühjadesse paikadesse maha. Peamiselt majanduslikel põhjustel. Viikingiaeg - ühiskond TAANI riik ühendati esimesena arvatavasti ca 800 . a. oli kogu tänapäeva Taanil ja Rootsi lõunaosal sama valitseja. NORRA liideti 9. sajandi lõpus. ROOTSI ühendati lõplikult 12. saj. Viikingiaeg - ühiskond Viikingiajal on tuntud mõiste kuningas, kuid tema tähendus on ebaselge. Maakondadel olid oma kuningad ja pealikud lisaks kesksele kuningale, kelle tähtsus vähenes keskse kuningavõimu tõusuga. Põhjus ühinenud riikide tekkeks oli tähtsamate isikute soov hoida rahu ja stabiilsust ning koguda jõukust, mida võis kindlustada allumine kesksele kuningale. Viikingiaeg - ühiskond Keskne kuningas asutas ja hoidis korras kaubakohti, kaitses kaupmehi ja rannikut ning sõlmis kasulikke kokkuleppeid, mida maakonnajuht ei suutnud.
(Aasmäe 1999:184). Maksu alla käivate hoonete pealt võeti maksu alljärgnevalt: 1) Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaal 10 penni iga puhtkasurubla pealt; 2) Tartu-, Võru-, Viljandi-, Pärnu- ja Valgamaal 10 penni iga puhtkasurubla pealt; 3) Saaremaal ja Petserimaal olid vabrikud ja töökojad kuni hindamiseni maksuvabad. Maakonna- ja vallavolikogudele anti õigus kehtestada oma kulude katteks lisamaks: 1) Maakondadel kuni 200% maalt ja hoonetelt ning kuni 100% vabrikutelt ja töökodadelt võetavast maksust; 2) Valdadel kuni 100% maalt ja hoonetelt riigile võetavast maksust (Aasmäe 1999:184). Edasi järgnes maksuvaidluste lahendamise ja maksmise kord. Nagu seaduse pealkirjaski öeldu, kehtis see ainult ühe aasta. Vabariigi Valitsus võttis 1920. a 19. Jaanuaril vastu seaduse liikumata varanduste maksu kohta maal (RT 1920, 18/19, 82). Seaduse teksti oli eelmisega
võitluses. Kuigi polnud feodaalkord veel välja kujunenud, oli varanduslik deiferentseerumine viikingiretkede tulemusel juba toimunud. Sellest annavad tunnistust arheoloogilised materjalid - Enne viikingiaega olid Skandinaavias välja kujunenud maakonnad oma alajaotusega ja moodustunud hõimude ühendused. Nii jagunes Rootsi svealaste ja götalaste vahel. Kummalgi hõimuliidul oma kuningas, samuti kõikidel maakondadel ja osalt nende jaotistelgi. - Toimunud sisevõitlustest annavad tunnistust linnused, mille ehitamise algus ulatub 5.-6. sajandisse. Säilinud on ka kindlustatud asulaid. LAEVAD JA RETKED - Retkedeks kasutatud viikingilaevad kujutasid endast tegelikult lahtisi merepaate. Lainete eest kaitsesid parraste kõrgenduseks pandud ümmargused kilbid. Laeval oli mast nelinurkse purjega, kuid 40-60- liikmeline meeskond võis laeva edasi viia sõudeski.
Ka jääks väikevald pärast ühendamist liiga kaugele uue valla keskusest. Nii jääb ühendamise otstarbekus kohalikul rahval tihti mõistmata. Ning ühendatud valladki oleksid enamasti liiga väikesed ja elujõuetud. Meie Põhjala naabrite kogemus näitab, et elujõuline omavalitsusüksus peaks omama vähemalt paarkümmendtuhat elanikku. Olemasolevate valdade liitmisel me selle suuruseni ei jõua. Küll on nõutav elanike arv olemas peaaegu kõigil maakondadel. Sellest lähtudes oleks otstarbekam muuta Eesti põhiliseks omavalitsusüksuseks maakonnad. Muidugi on selleks tarvis muuta põhiseadust - anda rahva poolt valitavatele maavolikogudele ja nende ees vastutavatele maavalitsustele üle tähtsamate ja nõudlikumate omavalitsusülesannete täitmine, jättes valdadele vaid üsna arvukad, kuid lihtsad, vähekulukad, rangelt kohaliku tähtsusega ülesanded, mille täitmisel on tähtis hästi tunda kohalikke olusid ja inimesi
annaabi.ee 
