8. · Maaisand: omas maavaldusi, kohtuvõimu, maa andis talupoegadele rendile, pidi talupoegi kaitsma · Talupoeg: töötas maa eest, pidid kandma koormisi, teokohustus, naturaalandamid, maksud 9. Nt: kündmine, äästamine, vilja koristamine, väetamine jne. 10. · Vabad talupojad: Isiklik vabadus olemas, maa kuulus neile, sõltumatud maaisanda suhtes, koormistest vabastatud · Sõltuvad talupojad: isiklik vabadus olemas aga sõltusid maaisandast, rentisid maad maaomanikult, sõltusid isandast, täitsid koormisis, sunnismaisus · Pärisorised talupojad: vabadust ei olnud, maad ei omanud vaid töötasid mõisa heaks, maaisand võis neid müüa/vahetada, sunnismaisus 11. Talupoja elu kulges põllutööde rütmis. Tuli põldu künda ja vilja külvata, heina niita, vilja koristada, reht peksta, metsa langetada, loomi karjatada. Tegeleti ka käsitööga (punuti korve, valmistati ja parandati tööriistu). 12
Vastuolud maaisanda ja linna vahel Linn vabanes maaisanda alt -Vabaks ostes -Sõjalisel teel -Maaisand andis linna vabaks Linnaõigus Linna juhtimisel põhimõtted, seadused Võeti teistelt linnadelt -> sõsarlinn Linn piiritleti müüriga Väljaspool vaestelinnaosa-agul karistus- ja hukkamispaigad Linnad jagunesid: Linnriigid-omaette üksus,sise ja välispoliitika Vabalinnad- Sõltumatu võimuga linn riigis Riigilinnad- Oma linnavõim,kõrgeim kohtuvõim maahärra Maaisandast sõltuv linn, kodanikud ei olnud vabad Raad Linnanõukogu Raehärrad kaupmeeste ühingu gildi liikmete seest! Bürgermeistrid Rae juhtkond Sündik seadusetundja Rae ülesanded: Soodustada kaubandust,käsitööd, linna huvide kaitse Seaduseandja,julgeolek kohtumõistja Vaeste hoolekanne, vaestemaja ülevalpidamine Erialane jagunemine tsunftidesse -Käsitööliste tsunftid Tsunftigildi juhtis meister ehk oldermann elu ja tootmist korraldas põhikiri ehk skraa
mingi osa nädalast mõisa jaoks tööd tegema. Nii tasus ta enda all kasutuses oleva talumaa eest. loonusandam- Talupoja poolt maaisandale tasutav naturaalrent. Talupoeg andis ära kindla osa oma saagist, mis tavaliselt tasuti teraviljaga. Sunnismaisus- Üks pärisorjuse põhitunnuseid, kus talupoeg oli aheldatud maa külge ning tal puudus elukohavalik. Mõisnikud vahetasid või müüsid omavahel sunnismaiseid talupoegi maast lahus. Pärisorjus- Talupoegade maaisandast ja kohustustest täielikult sõltuv aste. Talupoegi võis müüa maast ja perekonnast lahus. Kehtis ka surnud käe õigus. Linnaõigus- Õigusnormide kogumik.Valitseja või maahärra poolt linnakogukonnale antud eesõigused ja normid. Määratleti linna omavalitsus, territoriaalne ulatus, kaitserajatiste ehitamise õigus, patronaadiõigus kirikute üle. Esimesene sai õiguse Tallinn ehk Lübecki linnaõiguse 1248. a.
suurenes. Võeti kasutusele ka ratastega hõlmader. Käsitöö muutus keerukamaks ning eraldus põlluharimisest. Käsitöölised asusid elama sinna, kus neil oli parem hankida toorainet. Linnad tekkisid vande Rooma-aegsete linnade asupaikadele, kaubateede ristumiskohtadele (maateed, veeteed), linnuste ümbrusesse. Linn tekkis alati mingi feodaali maale ning feodaal, kelle maale linn tekkis, oli maaisand. Algul sõltus linn maaisandast. Linnad üritasid ennast maaisanda võimu alt vabastada - osadel õnnestus, osadel mitte. Iga linna puhul oli tähtsaimaks linnaõigus, mille alusel toimus linnaelu korraldamine linnas. Linnaõiguse annetas linnale maaisand. Nt. Tallinnale annetas Taani kuningas Lübecki linna õiguse. Hamburg - Riia - Tartu. Kõik linna kodanikud olid vabad feodaalkoormistest. Linna enda liikmete seast valitud inimesed juhtisid linna - omavalitsus. Linn mõistis ise kohut oma elanike üle. Linna
kohustusi oma piiskopkonnas, olulisim oli vaimulike kontrollimine. Kristlaste hingehoiutööd tegi preester. Preestritel oli õigus pühitseda armulauda ja jagada teisi sakramente, pidada jutlust, sooritada muid kiriklikke toiminguid. Vaimulikke peeti ülal nende piiskopkonnast või koguduse territooriumilt saadud maksudest ja annetustest. Tähtsaim makse oli kümnis. Kirikul oli ka muid sissetulekuid, eriti maavaldustelt. Varakeskajal muutus kirik sõltuvaks kohalikust maaisandast, kellele kuulus nii pühakoda kui ka vaimulikkonna ülalpidamiseks vajalik maa. Maaisandal oli õigus määrata kohale preester. Kogudusepreestri määras küll piiskop, aga tavaliselt ei läinud too maaisandaga tülli. Katoliku kiriku õpetus Katoliku kiriku õpetus põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu ning see rajaneb Piiblil. Piibli esimene osa on Vana testament, mis on
Ta sattus sakslaste kätte vangi, keda algul piinati ja hiljem üles poodi (1344). Eestimaa müümine Saksa ordule (1346) – Taani müüs Eestimaa hertsogkonna Saksa ordule (Liivi ordu). Harju-Viru läks Liivi ordumeistri võimu alla (1347). 8. Maarahvas 14.-16. saj. Talupoegade olukord peale jüriöö ülestõusu halvenes. Neile kehtestati igasugused seadused (koormised), ning talupojad muudeti sunnismaisteks ja pärisorjadeks. Pärisorjus – talupoegade sõltuvus maaisandast, neid tohtis müüa ja vahetada. Neil oli teokoormis ja neid ei tohtinud tappa. Pärisorjus oli orjusest leebem variant, sest orje tohtis omanik ka tappa. Sunnimaisus – talupoeg ei tohtinud oma elukohta vahetada ilma oma isanda loata. Adrakohtunikud – Inimesed, kelle ülesandeks oli kadunud talupoegade tuvastamine, ülesleidmine ja tagasitoomine. Adratalupojad – nimetus tuleneb adramaade järgi arvestamisest.Adramaa suurus oli 8-12 ha. Pidid maksa koormist, valdavalt teokoormist.
ning jagati vaimulikele korraldus) ja visitatsioone (piiskopi ülevaatus käik kirikutes ja kloostrites). Kristlaste hingehoiutööd tegi preester. Iga vaimulik (nt iga munk) ei olnud preester. Vaimulikke peeti üleval maksudest ja annetustest. Maal oli tähtsaim makse kümnis, mis moodustas algselt 1/10 saagist. Kirikul oli ka muid sissetulekuid, eriti maavalduselt. Varakeskajal muutis see kiriku sõltuvaks maaisandast, kellel oli oma kirikus ka patronaadiõigus õigus määrata kohale preester. Katoliku kiriku õpetus Katoliku kiriku aluseks on Piibel, mis koosneb Vanast Testamendist (judaismi püha raamat, mis sisaldab juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutusi, psalme (laule) jms) ning Uuest Testamendist (4 evangeeliumi, mis jutustavad Kristuse elust, surmast, ülestõusmisest, apostlite tegudest ja apostlite kirjadest esimestele kristlikele kogudustele) Piibli ülesehitus pandi paika juba 2.saj
slaavlaste riiklus. 862 rajas Rjurik Vene riigi. Tema järglane Oleg vallutas 882 Kiievi ning allutas suurema osa slaavlaste terr-st. Skandinaavia ülikkond venestus. Feodaalkorra kujunemine-Feodalism kui termin tuleneb läänikorraldusest, kus senjöör annab vasallile lääni. Feodaalkord sai alguse Karl Martelli ajast, kujunes 11. – 12. saj-l. Läänikorra juurde kuulus talupoegade sõltuvus feodaalidest. Ühelt poolt on feodalism talupoegade sõltuvus maaisandast ning teiselt poolt maaisandate läänisuhe. Talupoegade sõltuvus hakkas kujunema hilises Rooma keisririigis (kolonnaat). Peale Rooma allakäiku paranes talurahva õiguslik olukord. Seoses Frangi riigi tõusuga laostunud talupojad andsid end isandate kaitse alla. Talumehest sai maaisanda rentnik ning osteti end vabaks sõjaväekohustuseks. Talumeestega sulasid ühte ka orjad. Talupoegkond allutati 9. saj-ks (rendi- ja teoorjus). Nominaalselt olid inimesed vabad v sunnismaised rentnikud
mitmekesisem, abielluti hiljem ja lapsi vähem, inimesed avatumad uutele ideedele, kultuuri ja haridus keskus, inimesed liikuvamad. -) 1) Linn kui kultuuri- ja hariduskeskus; 2) Iive abielud, halvad tingimused, uus elanikkond; 3) Raha, rikkus ja vaesus linn kui majanduskeskus; 4) Kirevam linnaelu, paiksem maaelu. Avatus linnas, konservatiivsus maal; 5) Linn ja linnaelanikud olid iseseisvamad, talupojadsõltusid oma maaisandast vabadus linnas. * 1. sajand tekkis ristiusk. Selle võtsid algselt vastu Rooma alamklass. -) Rooma paavst > peapiiskop > piiskop > preester * Seitse sakramenti: armulaud, laulatused, viimne võidmine, ristimine, vaimulike ametisse pühistemine, pihtimine, usukinnitus/leer. * Preestriks õpiti vaadates kiriklike pilte. * Klooster oli ehitiste kompleks. * vaesus, kuulekus, kasinus. * Esimesed koolid kus haridust saadi olid kloostri koolid kloostrites kirjutati ümber ka
madalamate astmete vaimulikud, kes olid kantud linna vaimulikkonna nimekirja kaanonisse), 12 kanoonikut Preester pühitses armulauda, jagas ka teisi sakramente, pidas jutlust, sooritas kiriklikke toiminguid Kirikukümnis maks, mis moodustas algselt ühe kümnendiku saagist, jagunes suurkümniseks (vilja pealt), väikekümniseks (aiasaadused) ja looma- e. verekümniseks Patronaadiõigus maaisanda õigus määrata kohale preester, tal oli see õigus, sest kirik oli sõltuv maaisandast, kellele kuulus pühakoda ja vaimulikkonna ülalpidamiseks vajalik maa, võis seda võõrandada Sakramendid rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia vaid preester ning annavad edasi Jumala armu; neid käsitleva õpetuse arendas välja Petrus Lombardus, sakramente on 7:ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse (vaimulikuks) pühitsemine. 5 esimest hädavajalikud, et saavutada õndsus
regulaarset andamit, kas igal aastal püsiva suurusega hinnust või, sagedamini, igal aastal uuesti määratava suurusega kümnist. Hinnus oli kindlaksmääratud ja tavaliselt väiksem kui kümnis. 16. sajandil Eestis tavaline viljakümnis oli veerand saagist. Võimatu on saada ülevaadet 13.-16. sajandi Liivimaa talupoegade koormistest, sest allikaid on säilinud vähe, peamiselt on teavet 16. sajandi kohta. Eesti talupoegadelt nõutud koormised olid eripalgelised, mis sõltusid piirkonnast, maaisandast, talupoja ühiskondlikust seisundist ja tema majandustegevusest. Kohustused muutusid läbi aja. Vakuraamat - Talupoegade koormiste üle arvepidamiseks. Vanim säilinud vakuraamat pärineb aastast 1330, mida peeti Virumaa külade kohta. Iga küla all on loetletud pered ja nende kohustused, ilma talu suurust märkimata. Alles 16. sajandil on fikseeritud talu suurus adramaades. Viljakümnis - Tähtsaim talupoegade koormis.
annaabi.ee 
