aastani, töötades vahepeal, kui raha otsa lõppes, Tartus ,,Postimehe" toimetuses. Jaan Tõnissoni kutsel toimetas ta aastatel 1904-1905 ajakirja ,,Linda" ja 1906. aastal mõnda aega ajalehte ,,Isamaa" Riias tutvus Enno kirjandusega, milles segunesid india budistlik filosoofia ja läänemaised müstilised õpetused. Tema tõekspidamiste kujunemisele oli sel oluline mõju ning samalaadset filosoofilist kirjandust harrastas luuletaja elu lõpuni. Peale õpingute kuulus suur osa Enno ajast maailmavaatelistele otsingutele, millesse ta suhtus täie tõsidusega. Tema tol perioodil enamloetud autoritest võiks nimetada V.Korolenkot, P. Roseggeri, K. Tetmajerit, R. M. Rilket, M. Maeterlincki. Enno trükiristsed olid ära olnud juba tema reaalkooli ajal ajalehes ,,Olevik" 1896. Tõeliselt avanes ta aga luuletajana ,,Lindas", kus ta avaldas ka artikleid ja retsensioone. Tal oli kindel maitse ja laialdane lugemus. Tema luule sel ajal oli uudne ja moodne: ta oli vabavärsi esimene
ja korraldati kasvatusteemalisi kursusi lapsevanematele. Lasteaednike ülesandeks pidas Fröbel pedagoogilist inimesekasvatust. Fröbel leidis, et hea lasteaia kasvataja valdab spetsiifilisi meetodeid laste kasvatamiseks, tunneb lapse mängu, on sõbralik ja positiivse maailmavaatega (http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1138/Oppematerjal.pdf ). Alljärgnev referaat pühendub Friedrich Fröbeli pedagoogika põhimõtetele ja nende maailmavaatelistele eeldustele. 3 1. FRÖBELI PEDAGOOGILISI VAATEID Fröbel on üks euroopalise kultuuriajastu tähtsamaid pedagoogika esindajaid. Lasteaia pedagoogikas on Fröbel leidnud algusest peale arusaamist ja püsivat tunnustust, kuid ka siin on ta leidnud viimaseil kümnendeil teravat kriitikat. Kipume Fröbeli pedagoogikat liialt sageli kõrvutama Maria Montessori pedagoogika konkreetsete saavutustega. Fröbelil ei olnud
aastani, töötades vahepeal, kui raha otsa lõppes, Tartus ,,Postimehe" toimetuses. Jaan Tõnissoni kutsel toimetas ta aastatel 1904-1905 ajakirja ,,Linda" ja 1906. aastal mõnda aega ajalehte ,,Isamaa" Riias tutvus Enno kirjandusega, milles segunesid india budistlik filosoofia ja läänemaised müstilised õpetused. Tema tõekspidamiste kujunemisele oli sel oluline mõju ning samalaadset filosoofilist kirjandust harrastas luuletaja elu lõpuni. Peale õpingute kuulus suur osa Enno ajast maailmavaatelistele otsingutele, millesse ta suhtus täie tõsidusega. Tema tol perioodil enamloetud autoritest võiks nimetada V.Korolenkot, P. Roseggeri, K. Tetmajerit, R. M. Rilket, M. Maeterlincki. Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi
(tegutses aastatel 19952006) juured on Eesti Muinsuskaitse Seltsis ja Eesti Kongressis, Keskerakond (asutatud 1991) ja Sotsiaaldemokraatlik erakond (asutatud 1990) koondasid endasse Rahvarinde aktiivsemad liikmed. Peale nende kahe olid tekkinud erakonnad ja poliitilised rühmitused väikesearvulise liikmeskonna ja tagasihoidliku mõjuga ning tuginesid pigem liikmete isiklikele suhetele kui selgelt formuleeritud maailmavaatelistele programmidele. (Toots 2006) 1990. aastate keskel algas erakondade suurem ühinemine -- sai selgeks, et väikesed erakonnad ei suuda valimistel kaasa rääkida ning see soodustas lähedalseisvate erakondade grupeerumist. 1995. a Riigikogu valimiste eel või järel kujunesid ühinemiste 8 teel näiteks tänased parlamendierakonnad, Reformierakond ning Isamaaliit (tegutses 19952006, praegu Isamaa ja Res Publica Liit). (Toots 2006)
filosoofi ül oli selgitada piibli ja teiste pühade tekstide mõtteid, keskaja filosoofia eksekees, filosoofi - eksekeediks(seletaja) kolm eraldi tasandit 1) semantiline või etümoloogiline analüüs annab võimaluse moraliseerida 2) kontsuptuaalne analüüs pole tähtis teksti analüüs vaid autoriteedi mõtete kommenteerimine 3) konstruktiivne analüüs autoriteetne tekst või fragment saab siin vaid aiendiks edasisele mõttearendusele Milliste maailmavaatelistele põhimõtetele keskajafilosoofia põhines? 1. Teotsentrism jumala kesksus, igasuguse olemise hüve ja kauniduse allikaks on jumal. 2. Kreatsonism maailm on loodud jumala poolt mittemillestki 3. Provedentsialism ette nägemine, jumal valitseb loodud maailma ajaloo ja sammuti ka iga inimese üle. Kõigil sündmustel maailmas on oma mõte 4. Revelatsionism ilmutus, kõige kindlam ja usaldusväärsete tähtsate tõdede teadasaamise
majandusellu. Kristlik-demokraatlikud erakonnad. Sotsiaalsete ja majanduslike reformide läbiviimine. Liberaalsed erakonnad Pooldavad kiriku mõju ühiskonnale ning kaitsevad rikkamate huve, peavad vajalikuks riigi sekkumist majandusellu. Sotsialistlikud ja sotsiaaldemokraatlikud erakonnad Kaitsevad töötava elanikkonna huve, toetavad segamajandust. Kommunistlikud erakonnad Ideeparteid Ühine ideoloogia või maailmavaade. Klassikalised konservatiivsed, liberaalsed sotsiaalsed . maailmavaatelistele seisukohtadele ja põhimõtetele on ehitatud ideepartei programm, millest lähtudes partei tegutseb ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamiseks. Huviparteid Tekivad inimeste ühiste sotsiaalsete ja majanduslike huvide kaitsmise eesmärgil. Tavaliselt on neil ka oma ideoloogia. Idee- ja huviparteisid saab eristada liikmeskonna ja valijaskonna poolest. Ideepartei valijaskond on tavaliselt sotsiaalselt heterogeenne, ühelgi sots grupil ei ole selles domineerivat seisundit
1883 alustas ajakirjanikuna ,,Virulases", jätkas ,,Postimehe" ning Tallinna ja Riia saksakeelsete ajalehtede juures, olles samal ajal ka ilukirjanikuna väga viljakas. 1890-92 oli ajakirjanikuna Berliinis, kus tutvus lähemalt saksa realistliku ja naturalistliku kirjandusega , jälgis innukalt teatrielu ning osales aktiivselt kultuurilises ja poliitilises elus, rajades seega kindlama aluse oma kirjandusteoreetilistele ja maailmavaatelistele seisukohtadele. 1893-96 taas ,,Postimehes" töötades oli Vildel tihedaid sidemeid radikaalsete üliõpilastega ning nüüd juba kogenud eurooplasena tegeles ta tõsiselt oma kunstikäsitluse uuendamisega. Sel perioodil kirjutas Vilde eesti kriitilise realismi tähtteose - romaani ,,Külmale maale". Järgnenud aastatel elas lühemat aega Moskvas, siis ajakirjanikuna Narvas ja Tallinnas. Vilde oli esimene Eesti kirjanik,kes tundis Euroopa elulaadi ja kultuuri vahetute isiklike kogemuste kaudu.
Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama, kuid nad on seotud. Usundid pakuvad vastuseid maailmavaatelistele küsimustele e filosoofilistele põhiküsimustele. Igal usundil on oma maailmavaade. Usundi juurde kuuluvad spets. toimingud, mille põhjal võib öelda, et tegemist on religiooniga. Mida kujutab endast usund e religioon? Esimene definitsiooni oli roomlase poolt: Religio on kõige selle hoolikas jälgimine, mis kuulub jumalate kultuse juurde. Cultus oli roomlasele religiooni sünonüüm, kuid tänapäeval on üks paljudest religiooni aspektidest.
· Sisaldab kohustuslike käitumisaktide tunnuste kirjeldust- õigusnormi nn materiaalne sisu · Näitab riigi suhtumist vastavasse käitumismudelisse ja kirjutab ette, lubab või keelab kirjeldatud käitumise; · Dispositsioonis fikseeritakse õigussubjektide õigused ja kohustused, sanktsioonis vastavate riiklike organite käitumine õiguserikkujate suhtes. Normide toime: · Aktsioloogiline- normi mõju inimeste veendumustele, maailmavaatelistele orientatsioonidele, tunnetele ja emotsioonidele; · Informatsiooniline- seisneb selles, et näitab kätte tegutsemissuuna, loob baasi õiguspäraseks käitumiseks. 5. Sotsiaalsete normide liigid ja optimaalne proportsioon. Sotsiaalsed normid- oluline on asjaolu, et see hakkab konkreetses ühiskonnas kehtima siis, kui esiteks ühiskonna või grupiliikmed seda järgivad ja teiseks siis, kui norm pälvib
Õigusobjektiks on omand, ese, neid võib vigastada, purustada. Ainult inimene on õigustatud ja kohustatud. Õiguslikud mõisted on kohaldatavd ainult inimesele. Ta on lepinguosaline, võlanõudja, abielupool, kurjategija jne. Rääkides inimese käsitlusest õiguses, tuleb aru saada, kes inimestest kehtib täieliku inimesena õiguses ehk kellele omistatakse õigussubjektsust, kas ka lastele? Inimese pilt õiguses on ajas muutuv, vastavalt filosoofilstele, maailmavaatelistele ja sotsiaalsetele tõekspidamistele. Näiteks ei omistatud õigussubjektiviteeti vanemates õiguskoradades orjadele, lastele ja võõrastele. Või oli see seotud ristimisega. Taska järgi inimene kui a) bioloogiline olend – liigi homo sapiens (nüüdisaegne arukas inimene) esindaja. Ta on sotsiaalne olend ja inimse kooselu vormiks on ühiskond. Sellest kooselust tuleneb sotsiaalsete suhete ja institutsioonide võrgustik. Inimese seisund on erinevas ajas ja ruumis olnud erinev
Kindlasti ei tasu aga pürgida selle poole, et kõik võimalikult täpselt õiguslikult reguleerida. Kodanikuühiskonna areng, et me saaksime oma probleemidega hakkama ilma riigi sekkumiseta. Kas meie ühiskonna areng võimaldaks riigi sekkumiseta hakkama saada. NB! Seondub sotsiaalse kontrolliga. st jäädakse ootama, et las seadused lahendavad probleemi. Normide toime: · Aktsioloogiline- normi mõju inimeste veendumustele, maailmavaatelistele orientatsioonidele, tunnetele ja emotsioonidele; Informatsiooniline- seisneb selles, et näitab kätte tegutsemissuuna, loob baasi õiguspäraseks käitumiseks. 5. Sanktsioonid ja sotsiaalsed normid. Sanktsioonid normide jõustamiseks kasutatavad positiivsed ja negatiivsed reageeringud inimkäitumisele, mis mõjutavad inimest normijärgset käitumist kordama või annavad talle teada normi vastu eksimisest. Mida tähtsam on norm, seda rangemad on sanktsioonid.
annaabi.ee 
