varem, asusid esimesena ka kiire majanduskasvu ning laienemise teele. 1970.aastatest on rahvastikuteadlased fikseerinud lääne rahvastiku uue arengufaasi, mida iseloomustab: · Kasvav eluiga · Süvenev individualiseerumine · Soorollide jätkuv võrdsustamine · Perevormide mitmekesistumine · Sündimuse langus alla taastetaset Domineerima on hakanud mentaliteet, mille kohaselt isik saab ja peab tegema eluvalikud, lähtudes iseendast, sest elada on ainult üksainus elu. Maailmastumine on protsess, mille arengu jälgimiseks tuleb vaadelda rahvastikuprotsesse, eelkõige migratsiooni ning analüüsida majandussuundumusi eeskätt väliskaubanduse ja välisinvesteeringute arengut, mille kaudu on võimalik iseloomustada majanduse avatust ning tehnoloogilisi muutusi. Globaliseerumine on vähemalt teataval määral juhitav protsess. Asjakohane on käsitleda ka globaliseerumisest huvitatud institutsioonide tegevust.Oluline on analüüsida nii positiivseid kui
varem, asusid esimesena ka kiire majanduskasvu ning laienemise teele. 1970.aastatest on rahvastikuteadlased fikseerinud lääne rahvastiku uue arengufaasi, mida iseloomustab: · Kasvav eluiga · Süvenev individualiseerumine · Soorollide jätkuv võrdsustamine · Perevormide mitmekesistumine · Sündimuse langus alla taastetaset Domineerima on hakanud mentaliteet, mille kohaselt isik saab ja peab tegema eluvalikud, lähtudes iseendast, sest elada on ainult üksainus elu. Maailmastumine on protsess, mille arengu jälgimiseks tuleb vaadelda rahvastikuprotsesse, eelkõige migratsiooni ning analüüsida majandussuundumusi eeskätt väliskaubanduse ja välisinvesteeringute arengut, mille kaudu on võimalik iseloomustada majanduse avatust ning tehnoloogilisi muutusi. Globaliseerumine on vähemalt teataval määral juhitav protsess. Asjakohane on käsitleda ka globaliseerumisest huvitatud institutsioonide tegevust.Oluline on analüüsida nii positiivseid kui
suurmonopolide võimalus riikide majandust ja poliitikat mõjutada, suureneb. Globaliseerumine majanduses · kiiresti kasvab rahvusvaheline kaubandus · Rahvusvaheliste ettevõtete järjest suurenev osatähtsus maailma majanduses · kapitalivood liiguvad üle maailma · rahvusvaheliste organisatsioonide nagu WTO ja OPEC teke · rahvusvaheliste finantsorganistsioonide, näiteks IMF (Rahvusvaheline Valuutafond) ja Maailmapank) loomine Maailmastumine kultuuris · kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus · kultuuride segunemine, samut parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu läänestumine · kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism · kasvanud immigratsioon · rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik · Haridus- ja teadusalase koostöö tihenemine Lisaks... · Poliitikas riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine - EL
oma huvides ära kasutab. Sovinism – mingi inimgrupi üleolekut pooldab mõtteviis. Oma rahvuse, riigi, rassi, sugupoole või muu grupi pidamine teistest paremaks või tähtsamaks. Antisemitism – juudivaen. Dominioon – Briti impeeriumisse kuulunud suveräänne (iseseisev, sõltumatu) riik, Suurbritannia endine koloniaalvaldus). Urbaniseerumine – ehk linnastumine, inimeste massiline linnadesse üleminek. Autonoomia – osaline iseseisvus. Globaliseerumine – maailmastumine, sotsiaalsete ja majanduslike suhete ülemaailmseks muutumine.
Mõiste kasutusel ennekõike pärast II maailma- sõda. Kriis 70.-test ja uus tõus 90.-test Algatajad sotsiaalsete eelistustega jõud, ent oma osa nii konservatiividel kui sotsiaalliberaalidel Bismarcki reformid Saksamaal 19. saj lõpul, Beveridge'i plaan Inglismaal II maailmasõja järel Erinevad heaolumudelid Esping-Andersenil: (a) Põhjala, (b) Kesk-Euroopa, (c) katoliku e Lõuna- Euroopa, (d) angloameerika e liberaalne 1 Kuidas võiks maailmastumine mõjutada valitsuse tegevust? Mida tähendab governance? Governance on valitsetud.Valitsemine, st antud poliitilise koosluse jaoks siduvate ja tõhusate kollektiivsete otsuste tegemine, on üha vähem riigi ja tema ametkondade monopol ning üha enam riigitoimijate poolt otsustamise ja elluviimise sobitamine ühiskondlike huvidega, kasutades nii formaalseid kui mitteformaalseid kanaleid (läbirääkimised sotsiaalsete partneritega)
® Bismarcki reformid Saksamaal 19. saj lõpul, Beveridge'i plaan Inglismaal II maailmasõja järel ® Erinevad heaolumudelid Esping-Andersenil: (a) Põhjala, (b) Kesk- Euroopa, (c) katoliku e Lõuna-Euroopa, (d) angloameerika e liberaalne Valitsuse hindamise alused Vaatamata erinevatele väärtustele, keskendutakse valdavalt järgmisele: ® Stabiilsus ja kord ® Aineline heaolu ® Kodanikuõigused ® Demokraatlikkus Maailmastumine: riigi haihtumine? n Kui palju saavad valitsused kujundada poliitikat ajal, mil neid piiravad vastastikused kohustused rahvusvaheliste ühenduste (WTO, Euroopa Liit jne) kaudu ning suuremad hargmaised ettevõtted on rahanduslikult 20. riigi tasemel? n Majanduslik maailmastumine valitsuste ja riikide tegevusruumi piiravate mõjude põimumisena (Held 1995): siseriikliku poliitika piiride hägustumine, riigi poliitika institutsionaalse ja
jõuga ähvardamast. Riigid ühendavad jõu rahvusv rahu ja julgeoleku säilitamiseks. Relvajõudu rakendatakse vaid üldistes huvides ÜRO julgeolekunõukogu loal v agressiooni tõrjumiseks. ÜRO edendab kõigi rahvaste majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Muutused riikidevahelises poliitikas Sõjaliste otsuste ümbermõtestamine-tavasõdade ähvarduse vähenemine ning madala intensiivsusega konfliktide ja riskide esiletõus. Majanduslik maailmastumine- majandustegurite töhtsuse kasv sõjaliste ja poliitiliste arvel. Rahvusvaheliste ettevõtete mõju tõus. Ülemaailmsete probleemide teadvustamine ja vastavate lepingud nt keskkond. Hargimaiste sotsiaalsete liikumiste areng. MAAILMASTUMISE UUED VASTASSEISUD Üliriik Ameerika Ühendriigid Tugevad riigid(Saksa, Jaapan) Stabiilsed riigid(Šveits, Eesti) Paariariigid ja kokkuvarisenud riigid
Korporatiivne demokraatia - esindamine institutsioonide kaudu Totalitarism on poliitiline süsteem, kus režiim või riik püüab kontrollida kogu isiklikku, majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist elu. Totalitaarsele ühiskonnale on omane üheparteisüsteem, kus lihtinimese eeskujuks on juht, kes toetub ainsale valitsevale parteile, ja julgeoleku- ning salateenistustele, mis tagavad võimu ja suruvad maha igasugune vastupanu kehtivale režiimile. d) globaliseerumine (maailmastumine) ja riigiüleste ühenduste vormid Globaliseerumine ehk üleilmastumine on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda. On olemas poliitiline, majanduslik ja kultuuriline globaliseerumine.
1. Defineeri mõiste: Mikroökonoomika- majandusharu, mis uurib üksikute ja etevõtete majanduslikku käitumist Makroökonoomika- majandusharu, mis analüüsib majandussuhteid riigi tasandil Kapital- väärtus, mis loob uusi väärtusi Kvootidega kehtestatakse teatud kaupade sisse- ja väljaveole kindel koguseline piirang Embargod- teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld Globaliseerumine- maailmastumine 2. Mis on globaliseerumise eeldusteks? Koloniaalsüsteemi lagunemine Majanduskoostöö Uued side- ja infotehnoloogiad Transpordi areng Spetsialiseerumine Riigi kohanemisvõime Veo- ja sidekulude odavnemine 3. Mis on globaliseerumise iseloomulikud jooned? Kiire liikumine (tooraine, inimesed, info) Tööstusriigid Inforiigid 4
hästi. Massikultuur, mis on seotud keskklassi tekkega. Inimestel on televiisorid, saavad maailma sündmustest rohkem teada. Teadmusühiskond ehk infoühskond 20- sajandi lõpp ja 21. sajand. Peamine hõive teenindavas sektoris. Tähtsustus grupitöö, info kiire hankimine ja töötlemine, peamiseks töövahendiks saab infotehnoloogia ja arvuti. Toimub rahvastiku vähenemine. Suhtlus on tihedam ja globaliseerunud. Reisitakse ja kolitakse mujale. Globaliseerumine ehk maailmastumine. Infotehnoloogia ehk kõik infoga seonduv. Heaoluühiskond Heaoluühiskond on ühiskond, mis pakub sotsiaalseid tugesid ja abi, vähendab sotsiaalseid lõhesid ja muud. Heaühiskonnal on kaks eeldust. Esiteks sotsio-majanduslikud eeldused. Kõige olulisem on see, et kunagi kujunes industriaalühiskond on linnastumine, muutunud töösuhted ja korraldus, riigi roll muutustes. Teine oluline muutuste grupp on poliitilised eeldused. Need põhinevad suurest sotsio-majanduslikel eeldustel
(b) Kesk-Euroopa e konservatiiv-korporatiivne: riigi sekkumine mõõdukas; soosib (palga)töötajaid (c) katoliku e Lõuna-Euroopa (konservatiiv-korporatiivse mudeli alamudel): vaeste ja viletsate eest peab hoolt kandma eelkõige "kogukond" (pere, kirik...) (d) angloameerika e liberaalne üksikisiku vastutus oma heaolu eest; riigi sekkumine minimaalne (kõrge tööhõive tagamine); madalad maksud. 105. Kuidas võiks maailmastumine mõjutada valitsuse tegevust? Mida tähendab governance? Majanduslik maailmastumine valitsuste ja riikide tegevusruumi piiravate mõjude põimumisena: siseriikliku poliitika piiride hägustumine, riigi poliitika institutsionaalse ja organisatsioonilise konteksti muutus, õigusliku raamistiku ja valitsuste halduspraktikate muutus, vastutuse ja aruandluse viiside hägustumine riikides Samas mitte tingimata riigi kadu: õiguslike loovutustega võib juurde võita sisulist tegevusruumi,
Maailma mastaabis kasvas hüppeliselt just Aasia riikide, eelkõige Jaapani majandus, SKT kasv oli kuni 8%/a. Eristusid ka riigid Lääne-Aasias, mis said rikkaks naftatööstuse olulisuse tõusu tõttu: AÜE, Saudi Araabia, Kuveit, Omaan, Iraan, Iraak jne. Aeglaseks jäi majanduskasv Hiinas, kuid üldiselt vähenesid maailma riikide SKT’de vahed eelkõige arenguriikide jõukamaks muutumise tõttu. 35.Demograafilise ülemineku maailmastumine. Pärast II ms jõuti arusaamale, et demograafiline üleminek muutub globaalseks nähtuseks, jõudes lõpuks igasse regiooni, mitte ei kirjelda ainult lääne ühiskonda. Ladina-Ameerikas ning osas Aasias ja Aafrikas toimus järgnevatel kümnenditel rahvastikuplahvatus, mis tingis maailma rahvaarvu hüppelise suurenemise (ca 1,9%/a). Samuti kasvas lääneriikide rahvaarv, seda eelkõige konfliktide ja katastroofide puudumise tõttu. Rahvaarvu kasv arengumaades tekitas omajagu muret arenenud
13 SISSEJUHATUS Maailmas toimub iga päev hulgaliselt ettearvamatuid olukordi, mis toovad kaasa õnnetusi. Meie kõigi kohus on anda endale aru, et igal ajastul on omad kriisid ja see esitab ühiskonnale üha uusi väljakutseid. Need väljakutsed on seda teravamad ja eripärasemad, mida tihedam on asustatus, arenenum infrastruktuur ja kõrgem elatustase (maailmastumine). Üheks uuemaks väljakutseks, millele kriisireguleerijad peavad vastu astuma, võib pidada terrorismi, sh küberterrorismi. Riigi kohus on võtta kasutusele meetmed tagamaks kodanike elu, tervise ja vara kaitse võimaliku kriisi puhul. Sellest tulenevalt on kriisireguleerimise teema tänapäeval kogu maailmas väga aktuaalne. Paljud riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid teevad suuri jõupingutusi, et luua paindlikum ja tugevam ühiskond, mis suudaks vastu seista hädaolukordadele.
annaabi.ee 
