Säästev areng Verena Vaagen Definitsioon Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. Säästva arengu loomislugu Maailma globaalprobleemide määratlemiseks ja lahendusteede leidmiseks moodustati 1983.aastal ÜRO poolt sõltumatu Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon. Maailma jätkusuutlikkuse programm Agenda 21 sisaldab tegevusi globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil, avaldati Rio de Janero konverentsil 1992. aastal, 179 riigivalitsust kiitsid selle heaks. Säästva arengu seadus võeti vastu 1995.aastal. Jätkusuutlikkus Oluline on olemasolevate varade tulem oskuslikult arengusse investeerida. Areng on jätkusuutlik, kui kogurikkus aja jooksul ei kahane. Jätkusuutlikkus on arengutee, mis
loovad säästva arengu kolm universaalset tegurit (rahvastiku teadlikkus, tehnoloogiate tase ja tarbimise maht) ning nende omavahelised seosed. [3] Mitmed säästva arengu kontekstis teed rajavad otsused tehti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) inimkeskkonna konverentsil Stockholmis 1972. aastal. Maailma globaalprobleemide määratlemiseks ning neile lahendusteede leidmiseks moodustati 1983. aastal ÜRO Peaassamblee otsusega sõltumatu Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon. Komisjoni tööd juhtis Gro Harlem Brundtland ning komisjoni 1987. aastal valminud tegevusraportis "Meie ühine tulevik" 1, "Meie ühine tulevik" 2 sõnastati esmakordselt säästva arengu põhimõte: tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. Ülemaailmsed sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidusa arendamise eesmärgid määratleti 1992 aastal Rio de Janeiros
eesmärk. Selleks, et seda juhtivat põhimõtet praktikas järgida, on vajalik rakendada vastutustundlikku ressursside kasutamist ning samal ajal ennetada keskkonna saastamist ning sotsiaalset ebaõiglust, on vaja uut suunda praeguses globaalses majandus- ja sotsiaalpoliitikas. Maailma globaalprobleemide määratlemiseks ning neile lahendusteede leidmiseks moodustati 1983. aastal ÜRO peaassamble otsusega sõltumatu Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon. Maailma jätkusuutlikuse programm on Agenda 21, mille algatas ÜRO ning seal on kirjas tegevused mis peaksid toimuma nii globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil.Agenda 21 täielik sisu avaldati ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi (UNCED) poolt 14.juunil 1992 Rio de Janero konverentsil, kus programmi kiitsid heaks 179 riigi valitsused. Eesti on samuti ühinenud Agenda 21. (Number ,,21" tähistab programmis 21 sajandit.) Agenda 21 järgi
ÖKOLOOGIA Keskkonnakaitse tähtsad sündmused: *1968 Rooma Autoökoloogia üksikorganismide suhteid ümbritseva klubi *1970 Euroopa looduskaitse aasta *1972 ÜRO keskk. Demökoloogia populatsioone, muutusi ja keskkonnakonverents Stockholmis *1983 ÜRO seoseid nendes. Sünökoloogia uurib kooslusi. Peaassamblee poolt moodust Keskkonna ja Arengu Geoökologia - maastikke koos neid asustava elustikuga. Maailmakomisjon *1987- Brundtlandi Komisjoni raport, Globaalökoloogia biosfäär uurimisobjektiks. I katse formul säästva arengu printsiip *1992 ÜRO Üldökoloogia eluslooduse ja keskk vast suhted. Keskkonna ja Arengu konverents Rio de Janeiros, Ökoloogia eesmärgid ja ülesanded: Agenda 21 ülemaailmne tegevusprogramm 1. Üldine looduskasutuse teooria väljatöötamine saavutamaks 21. sajandiks säästvam areng
2 1. Säästva arengu kujunemine Mitmed säästva arengu kontekstis teed rajavad otsused tehti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) inimkeskkonna konverentsil Stockholmis 1972 aastal. kus ühiselt arutasid keskkonnaprobleeme erinevate riikide esindajad. Seda sündmust peetakse keskkonnaajastu alguseks. Maailma globaalprobleemide määratlemiseks ning neile lahendusteede leidmiseks moodustati 1983. aastal ÜRO Peaassamblee otsusega sõltumatu Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon, kelle ülesandeks sai ülemaailmse säästva arengu strateegia väljatöötamine kuidas parandada inimeste elutaset lühiajalises perspektiivis, kahjustamata seejuures pikaajaliselt kohalikku ja üleilmset keskkonda. Komisjoni eesmärgiks oli: · koostada keskkonnastrateegia, mis tagaks säästva arengu aastani 2000 ja pärast sajandivahetust; · leida tee, kuidas panna erineval majanduslikul tasemel olevad riigid tegema koostööd
Mida vähemaks jääb ressursse, seda suurem on keskkonnareostus. Loodusvarad: 1. Ammendamatud loodusvarad (ei lõpe otsa) 2. Taastuvad loodusvarad (need, mis mõistliku tarbimise korral taastuvad, meie saame neid kasutada ainult juurdekasvu suuruses). 3. Taastumatud loodusvarad. Keskkonnakaitse tähtsad sündmused. 1970 Euroopa looduskaitse aasta 1972 ÜRO keskkonnakonverents Stockholmis 1983 ÜRO Peaassamblee poolt moodustati Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon 1992 ÜRO Keskkonna ja Arengu konverents Rio de Janeros, kus võeti vastu 5 dokumenti: Agenda 21 ülemaailmne tegevusprogramm saavutamaks järgmiseks sajandiks säästvam areng. Kliimamuutuste konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Printsiibid metsade majandamiseks, kaitseks ja säästvaks arenguks Keskkonna ja arengu Rio deklaratsioon. Loodusvarade säästva kasutamise juhis. Kõik loodusvarad on piiratud
keskkonnareostus-ühendatud ühte mudelisse. Järeldus: maailm ei pea vastu rahvaarvu, tööstustootmise ja reostuse kasvule. Ressursid ammenduvad. Vaja leida tasakaal ja arengut aeglustada. · 1982-ÜRO Julgeolekunõukogu "Maailma Looduse Harta" · Nagu "Inimõiguste deklaratsioon" 1948, kus öeldi, et igal inimesel on ühesugused õigused. Siin: inimese vastutus looduse ees, moraalireeglid suhteks loodusega. · 1983-84- keskkonna jaArengu Maailmakomisjon(nn. Brundtlandi komisjon) · selgitada keskkonna ja arengu kriitilised punktid ning pakkuda uusi konkreetseid ja realistlikke lahendusi. · Tugevdada rahvusvahelist koostööd selles vallas. · Suurendada rahvaste ja organisatsioonide arusaamist ja osalemist nendes küsimustes. o Aruanne "Meie ühine tulevik" 1987 o Kasv vajalik, kuid selle kvaliteet peab olema teine-see aitab kaasa ka loodushoius.
keskkonnareostus-ühendatud ühte mudelisse. Järeldus: maailm ei pea vastu rahvaarvu, tööstustootmise ja reostuse kasvule. Ressursid ammenduvad. Vaja leida tasakaal ja arengut aeglustada. · 1982-ÜRO Julgeolekunõukogu "Maailma Looduse Harta" · Nagu "Inimõiguste deklaratsioon" 1948, kus öeldi, et igal inimesel on ühesugused õigused. Siin: inimese vastutus looduse ees, moraalireeglid suhteks loodusega. · 1983-84- keskkonna jaArengu Maailmakomisjon(nn. Brundtlandi komisjon) · selgitada keskkonna ja arengu kriitilised punktid ning pakkuda uusi konkreetseid ja realistlikke lahendusi. · Tugevdada rahvusvahelist koostööd selles vallas. · Suurendada rahvaste ja organisatsioonide arusaamist ja osalemist nendes küsimustes. o Aruanne "Meie ühine tulevik" 1987 o Kasv vajalik, kuid selle kvaliteet peab olema teine-see aitab kaasa ka loodushoius.
72.aastal Stockholmis toimunud keskkonnakonverents, pärast mida hakati vastu võtma keskkonnaalaseid õigusakte ja iga riigi siseselt keskkonna hoidmist kindlaks valdkonnaks muutma. Keskenduti majanduse muutmisele energiasäästlikumaks. 56.Globaalne etapp: säästva arengu kontseptsioon. Keskkonnakaitse olulisust hakati globaalsel tasandil rõhutama 1980ndatel, pärast osoonikihi õhenemise teadvustamist. 1983.aastal moodustati ÜRO eestvedamisel Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon ning 87.aastal valminud raportis sõnastati säästva arengu põhimõte: tänane heaolu kasv ei tohi toimuda tulevaste põlvede ja keskkonna arvelt, säästev areng üldiselt on selline, mis rahuldab praeguste inimeste, aga ka meie laste ja keskkonna vajadused. Säästva arengu kontseptsioon kujunes seejärel uueks dogmaks keskkonnakaitse ja maailmaarengu korraldamisel, samas on seda ka kritiseeritud: esiteks polevat võimalik järeltulevate põlvede vajadusi ette
arengu kolm universaalset tegurit (rahvastiku teadlikkus, tehnoloogiate tase ja tarbimise maht) ning nende omavahelised seosed. Taust Mitmed säästva arengu kontekstis teed rajavad otsused tehti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) inimkeskkonna konverentsil Stockholmis 1972 aastal. Maailma globaalprobleemide määratlemiseks ning neile lahendusteede leidmiseks moodustati 1983. aastal ÜRO Peaassamblee otsusega sõltumatu Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon. Komisjoni tööd juhtis Gro Harlem Brundtland ning komisjoni 1987. aastal valminud tegevusraportis "Meie ühine tulevik" 1, "Meie ühine tulevik" 2 sõnastati esmakordselt säästva arengu põhimõte: tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. Ülemaailmsed sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidusa arendamise eesmärgid määratleti 1992
"Kasvu piirid" täitis. Kui varasemad Rooma Klubi poolt ilmunud raamatud olid vormiliselt erinevate teadlasrühmade ettekanded klubile, siis 1991 aastal ilmunud ``The First Global Revolution - A Strategy for Surviving the World'' on Rooma Klubi raport maailmale Säästva arengu kontseptsiooni kujunemise üheks alguseks võib pidada ka 1983. aastat, mil ÜRO Peaassamblee otsusega moodustati Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon Norra peaministri Gro Harlem Brundtlandi juhtimisel (nn. Brundtlandi komisjon). Komisjoni eesmärgiks oli: - koostada keskkonnastrateegia, mis tagaks säästva arengu aastani 2000 ja ka pärast sajandivahetust; - leida tee, kuidas panna erineval majanduslikul tasemel olevad riigid tegema koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks keskkonna-probleemide lahendamisel; - kaasata rahvusvahelist üldsust keskkonnaküsimuste lahendamisse;
samal ajal taastamaks ökoloogilist terviklikkust. Globaalne säästev areng nõuab säästvat arengut kohalikul tasandil. See on kohalike säästva arengu kavade (Agenda 21) koostamise protsessi eesmärgiks. Mis on Agenda 21? Mitmed säästva arengu kontekstis teed rajavad otsused tehti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) inimkeskkonna konverentsil Stockholmis 1972 aastal. 1983. a.- ÜRO Peaassamblee otsusega moodustati Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon Norra peaministri Gro Harlem Brundtlandi juhtimisel (nn. Brundtlandi komisjon) Komisjoni töö tulemusena ilmus 1987. aastal raport raamatuna "Meie ühine tulevik" ("Our Common Future"), kus esimese katsena püüti formuleerida säästva arengu kontseptsiooni ja sõnastati põhimõte: tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt 1992
Säästev e. jätkusuuteline areng Säästev e. jätkusuuteline areng looduskeskkonna ja loodusvarade säästlik kasutamine, mille eesmärgiks on tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Säästva arengu kontseptsiooni väljakujunemine: 1) 1983. aastal moodustati ÜRO juures Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon eesmärgiga a) koostada keskkonnastrateegia, mis tagaks säästva arengu aastani 2000 ja pärast sajandivahetust; b) kaasata rahvusvahelist üldsust keskkonnaküsimuste lahendamisse; c) püüda kindlaks teha kaugemas tulevikus tekkida võivaid keskkonnaprobleeme ning leida võimalikke tegevuskavasid nende lahendamiseks. 2) mitmeaastase töö tulemusena valmis (esialgne) säästva arengu kontseptsioon (Agenda 21). 3) ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janeiros 1992
annaabi.ee 
